3-24-1039/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1039 Määruse kuupäev 9. aprill 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-23-826 RESOLUTSIOON Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus paberkandjal taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 8. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-23-826 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) nõuetekohane kaebus ning et esindaja selgitaks talle, mida saab taotleja saavutada ja mida mitte. Taotleja sõnutsi ei saa ta oma terviseseisundist tulenevalt eelnevaga ise hakkama. 2. Kohus märgib esmalt, et taotleja 8. aprilli 2024. a taotlus riigi õigusabi saamiseks registreeriti uue haldusasja nr 3-24-1039. Taotleja haldusasja nr 3-23-826 toimiku materjalidest koopiate väljastamiseks esitatud taotluse lahendab kohus haldusasja nr 3-23-826 raames. 3. Kohus mõistab, et J. Kolesnikov on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-23-826 võrsunud vaidluse lahendamiseks. 4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 5. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 6. Taotleja on haldusasjas nr 3-23-826 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 7. Kohtule arusaadavalt ei nõustu J. Kolesnikov sellega, et haldusasjas nr 3-23-826 lõpetati haldusasja menetlus osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et 23. aprillil 2020 ei kutsutud meedikut, ning ka ülejäänud hüvitamiskaebus tagastati. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt lõpetati menetlus põhjusel, et kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele, ning kaebus tagastati, kuna kaebaja ei läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust. 8. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-23-826 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses. 9. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab saama kohtusse pöörduda määramata aja jooksul. Samuti olukorras, kus kohus tagastas kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud õigust kohtusse pöördumiseks. Seega ei saanud menetluse osaline lõpetamine ega kaebuse osaline tagastamine praegusel juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist ning J. Kolesnikovi kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. 10. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). 11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2