← Eesti

2-23-119173/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2024.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi D. M. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Kostjale D. M. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 15.02.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 29.02.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
  2. Vastavalt 12.12.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust.
  3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidikontolepingu nr xxxx summas 200 eurot sõlmimisel 24.02.2022 on krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis I AS ehk esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse laenutaotluses esitatud andmeid (igakuine netosissetulek 700 eurot, kohustused 92 eurot, töökoht M OÜ, ülalpeetavad puuduvad), maksehäirete puudumist (taust.ee) ning kostja pangakonto väljavõtet perioodil 27.11.202124.02.
  4. Kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks oli 882,32 eurot ning finantskohustused 46,32 eurot, kostja igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale oli 10 eurot. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 10 eurot. 2
  5. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamisel summas 40 eurot.
  6. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot. Samuti on kohut hinnangul põhjendatud dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu summas 40 eurot.

  1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 140 eurot (100 + 40). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 140 eurot.
  2. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.