Obsah (7)

§ 633§ 187§ 414§ 346§ 456§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-23-16357 26. märts 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviila

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

Kohtuotsus saadetakse pooltele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas
2. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted
3. a, kui kostja kolis tagasi vanemate juurde. Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga suhelda. Nende ühine alaealine laps elab hageja juures.
4. Kohus edastas asja materjalid ja kohtukutse kostjale rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile ning pärast mitmete katsete nurjumist toimetas need kätte rahvastikuregistris märgitud elukoha postkasti panekuga. Kostja hagile ei vastanud.
5. Kostja ei ilmunud
6. märtsil 2024 toimunud kohtuistungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Hageja selgitas, et kostja elab rahvastikuregistri järgsel aadressil koos vanematega, kuid varjab end tema ja lapse eest. Hageja on kostja emaga kohtumenetlusest ja kohtusse ilmumisest rääkinud ning palunud edasi öelda, et kostja kohtusse tuleks, kuid kostja ema ei lubanud midagi. Hageja taotles samas asja sisulist läbivaatamist, millega kohus nõustus. Hageja selgitas täiendavalt, et abielusuhted lõppesid viis aastat tagasi ning ta kohtus viimati kostjaga kolm aastat tagasi, kui laps läks esimesse klassi. Hageja mainis toona kostjale lahutust, misjärel kostja kadus tema elust. Kostja veedab enamuse ajast oma toas. Temaga ei ole võimalik kontakteeruda. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi nende taastamist. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
8. Tulenevalt

§ 414

lg-st 1 võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui üks pool kohtuistungilt puudub. Asja sisuline lahendamine eeldab siiski, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Selliselt võib lahendada ka abieluasja. Kohus leidis

1. märtsi 2024 istungil, et praegu on tegemist sellise olukorraga ning jääb selle seisukoha juurde. Abielu lahutamisega seotud asjaolud selguvad hagiavaldusest ja hageja istungil antud selgitustest. Kostja pidi olema kohtumenetlusest ja istungi toimumisest ka teadlik, kuivõrd asja materjalid edastati talle rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile ning pandi rahvastikuregistris märgitud elukoha postkasti. Hageja kinnitas, et kostja elab sellel aadressil, kuid praktiliselt väljas ei käi. Hageja teavitas kohtumenetlusest ja eesootavast istungist ka kostjaga kooselavat vanemat, kes lubas kostjaga rääkida. Eelneva põhjal puudub alus arvata, et info kohtumenetlusest ei jõudnud kostjani.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 järgi lõpeb abielu muu hulgas lahutusega. Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja
3. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3,

§ 346lg 2, § 357).

1. X ja Y abielu registreeriti xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus, sest tal ei ole õnnestunud kostjaga suhelda.
2. Hagiavalduse ja hageja istungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted enam kui kaks aastat tagasi. Kostja kolis vanemate juurde ning hageja ei ole temaga aastaid suhelnud. Kostja praktiliselt elab vaid oma toas ning temaga ei ole võimalik kontakteeruda. Eelnevast võib järeldada, et pooltel ei ole abielulist kooselu PKS §-de 15 ja 16 tähenduses. Hageja sõnul on abielusuhted pöördumatult lõppenud ja ta ei soovi nende taastamist. Kuna üks pool ei soovi abielu jätkata, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja 2-23-16357 andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab X ja Y vahel Ida-Viru Maavalitsuses xx.xx.xxxx registreeritud abielu.
3. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (

§ 456lg 1).

10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

11. Kohus märgib täiendavalt, et abieluvararegistri järgi on hagejal ja kostjal varalahususe varasuhe. Varalahususe korral on abikaasad teineteisest varalistes suhetes sõltumatud, neil ei ole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi varaesemete osas, samuti ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut tehingute tegemiseks. Abielu lõppemisel ei toimu abielu kestel soetatud varade jagamist, v.a kui asjad on omandatud kaasomandina või sõlmitud muud kokkulepped. Varalahususe varasuhte puhul käsitatakse abikaasasid nagu teineteisega mitte abielus olevaid isikuid (vt PKS § 58). (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3