Obsah (18)

§ 415§ 307§ 200§ 66§ 169§ 663§ 657§ 654§ 331§ 176§ 418§ 173§ 171§ 174§ 477§ 175§ 177§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 26. 01.2024, Tallinn

§ 415

lg 2 sätestab, et kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

§ 307

lg 3 järgi kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-161-09 p-s 11 selgitanud, et

§ 307

lg 3 järgi võib lugeda menetlusdokumendi isikule kättetoimetatuks ka faktilisest temani jõudmisest, isegi kui kättetoimetamise reegleid ei järgitud.

1. Kohus märkis, et tsiviilasja pabertoimik on hävitatud ning kohtute infosüsteemist ei nähtu infot menetlusdokumentide ja kohtuotsuse kättetoimetamise kohta. Kostja väitis kajas, et sai tagaseljaotsuse esmakordselt kätte 31.08.
2. Kohus eelnimetatud väitega ei nõustunud. Kohtu hinnangul viitavad hageja ja kohtutäituri poolt esitatud tõendid ning kohtute infosüsteemist tulenev teave kogumis sellele, et kostja sai Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsuse kätte tunduvalt varem kui 31.08.
4. Kohtule nähtus, et X on 27.12.2013 esitanud kohtutäitur Hille Kudule avalduse seoses tsiviilasjaga nr 2-11-17681, kus palus peatada teatud perioodiks riiklikust pensionist kinnipidamise. Eelnimetatud 27.12.2013 avalduses kirjutab X kohtutäiturile, et: „koostasite täiteakti riiklikust pensionist kinnipidamise kohta, mille aluseks on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-17681“. Seega kohtutäituri poole pöördumisel 27.12.2013 oli kostja teadlik nii tema vastu alustatud täitemenetlusest kui täitemenetluse aluseks olevast täitedokumendist, milliseks oli Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsus.
5. Kohtule nähtus kohtute infosüsteemist, et X esitas 16.05.2014 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-14-52132), kus mh märkis, et tal on hageja ees võlgnevus summas 4 333,69 eurot ning asi on kohtutäitur Hille Kudu menetluses (täiteasi 035/2011/2044). Eelnimetatud tsiviilasja nr 2-14-52132 18.07.2014 kohtuistungi protokollist nähtus kohtule, et 3 2-11-17681 X soovis vaidlustada enda suhtes tehtud tagaseljaotsuseid, olles seega nendest teadlik. 05.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52132 lõpetas Tartu Maakohus pankrotimenetluse raugemise tõttu ning sama määrusega algatas kohustustest vabastamise menetluse. 05.06.2015 kohtumääruse p-s 26 on kirjas, et Omega Invest OÜ nõude summas 4 333,69 eurot aluseks oli Harju Maakohtu 22.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-
6. Seega tugines kostja ise pankrotiavalduse esitamisel 16.05.2014 Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsusele ning ka pankrotiasja materjalide põhjal on ühemõtteliselt selge, et kostja oli vaidlusalusest tagaseljaotsusest nr 2-11-17681 detailideni teadlik (tsiviilasja number, väljamõistetud summa) ning järelikult oli see tagaseljaotsus faktiliselt kostjani jõudnud juba ligi 10 aastat tagasi.
7. X on 18.09.2023 esitanud tsiviilasjas nr 2-23-13294 menetlusdokumendi, kus viitas, et Harju Maakohtu kohtuniku Jaanus Saaremõtsa poolt 22.08.2011 tehtud tagaselja kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-17681 on olnud otsene põhjus, miks on 2014 alustatud Tartu Maakohtus X pankrotimenetlust tsiviilasjas nr 2-14-52132, milles Omega Invest OÜ on esitanud oma esimese nõude X vastu summas 4 333,69 eurot. Ka see asjaolu kinnitab ühemõtteliselt, et Xni oli juba
8. aastal tema enda poolt algatatud pankrotimenetluse ajaks faktiliselt jõudnud Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-
10. Eespool toodust tulenevalt on selgelt vale kostja väide, et ta sai Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsusest esmakordselt teada 31.08.
11. Kostja on pöördunud juba 27.12.2013 kohtutäituri poole seoses Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsuse sundtäitmiseks alustatud täitemenetlusega nr 035/2011/2044, tuues ise selgelt esile, millise otsuse sundtäitmiseks täitemenetlus on alustatud. Nagu eelnevalt tuvastatud, oli kostja teadlik vaidlusalusest tagaseljaotsusest ka Tartu Maakohtule pankrotiavalduse esitamisel 16.05.2014 ja selle hilisemal menetlemisel.
12. Kohtu hinnangul üritab kostja luua kunstlikke tõendeid, väites, et sai Harju Maakohtu 22.08.2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-17681 teada alles „juhuslikult“
13. aasta augustis Harju Maakohtu poole pöördudes. „Juhuslikkuse“ välistab lisaks muudele eeltoodud põhjendustele (vaidlusalune otsus oli juba ammu kostjani jõudnud) ka asjaolu, et kostja teadis „juhuslikult“ täpselt küsida Harju Maakohtust konkreetse kuupäeva ja tsiviilasja numbriga otsust. Kohtu hinnangul ei kasuta kostja käesolevas asjas kajaga kohtu poole pöördudes oma menetlusõigusi heauskselt ja tekitab kohtule sellega mõttetut tööd.

§ 200

lg 1 on sätestatud, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

§ 200

lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. 15.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja poolt 01.09.2023 esitatud kaja tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd see ei ole esitatud tähtaegselt. 16. Kohus leidis, tuginedes

§ 169

lg-te le 2 ja 4, et kuivõrd kohus ei ole kostja ilmselgelt hilinenult esitatud kaja sisuliselt lahendanud ning küsis hagejalt ja kohtutäiturilt infot üksnes seoses tagaseljaotsuse kättetoimetamisega ja hilisema täitemenetlusega ning hageja ega kohtutäitur ei ole menetluskulude tekkimisele tuginenud, siis on menetlusökonoomiat arvestades mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad 4 2-11-17681 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub PankrS § 106 lg 2 alusel algatada kaja põhjal uuesti hageja 2011.a. võlanõude sisuline menetlemine.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud kaja, et kohus analüüsiks hageja poolt 2011 aastal esitatud haginõude põhjendatust ning õiguslikkust. Harju Maakohtu 22.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-17681 baseerub võltsitud dokumentidel. Kostja pankrotihaldur Tiia Kalaus on nõuete kaitsmise ajal selgitanud, et kuna tegemist on juba jõustunud lahendiga, siis seda otsust enam muuta või välja jätta pankrotimenetlusest ei ole tema võimuses ning seetõttu on kostja olnud sunnitud vaidlustama vaid osa antud nõudest.
3. Kostja on läbi töötanud TK poolt koostatud pankrotimenetluse toimiku, kuid sealt toimikust ei leidunud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, millise võlanõudega täpsemalt on tegemist olnud. Suusõnaliselt on olnud vihjeid, et tegemist võiks olla Danske Panga Eesti filiaali krediitkaardi tagastamata võla nõudega. Kostjal ei ole olnud kunagi ühtegi Danske Panga pangakontot ja seda nii juriidilise isiku ega ka füüsilise isikuna. Kohtuotsust hakkas kostja otsima, et teada saada mille eest ja kellele ta võlgu on.
4. Kuna hageja nõue oli ühelt poolt liiga suur, et kostja jaksaks seda tasuda, sõltumata sellest, kas ta on tegelikult võlgu või mitte ning keegi ei osanud ka selgitada, mida kostja on valesti teinud või mille eest võlgu jäänud, alustati 2014 aastal Tartu Maakohtus kostja kui füüsilise isiku pankrotimenetlust.
5. Kostja pankrotimenetluses Tartu Maakohtu 05.06.2015 määrusest tsiviilasjas 2-14-52132 on loetav, et võlgnik esitas vastuväited nii kohtutäituri kui Omega Invest OÜ nõuetele ning kui need võlausaldajad soovivad, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võivad nad esitada võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Kumbki sissenõudjatest seda õigust tähtaegselt ei kasutanud.
6. Vaatamata eeltoodule on kostja võlgadest vabastamise menetluses tehtud Tartu Maakohtu 10.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-14-52132 nende sissenõudjate nõuded samasugused nagu olid 2015 aasta Tartu Maakohtu määruses. Hageja on kostjale vastanud, et nõudel on alus olemas ning täiteasjas nr 084/2021/35 on täitedokumendiks 10.11.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-
7. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt 04.01.2021 algatatud täiteasjades 084/2021/35 ja 084/2021/46 on kostja kaebuse peale kohtutäituri tegevuse kohta tehtud otsuses tuginetud samale kohtumäärusele kui täitedokumendile.
8. Kostja hinnangul ei ole hagejal enam õigust nõuda nõude täitmist Eestis ega Soomes algatatud täitemenetlustes. Omega Invest OÜ on lasknud tunnustada Tartu Maakohtu 05.06.2015 kohtumääruse, mille alusel on Soomes alustatud täitemenetlus. Kostja hinnangul ei ole võlausaldajad saanud selle määruse alusel õigust täitemenetluse algatamiseks. Seega on otsus algatada täitemenetlus õigustühine. Tegemist on pettuse ja väljapressimisega olematu võla sissenõudmiseks.
9. Kohtunik on avaldanud 21.09.2023 tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-23-13294 seisukoha, et Tartu Maakohtu pankrotimenetlusega on kõnealune otsus juba õigustühiseks muutunud ning uuesti pole seda enam võimalik ära tühistada. Samas aga ütleb PankrS § 106, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi. 5 2-11-17681 Sellise avalduse on kostja ka Harju Maakohtule esitanud, kuid paraku on maakohus selle käiguta jätnud.
10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis hagejalt sellele seisukohta.
11. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja sai tagaseljaotsusest teada nii täitemenetluses kui pankrotimenetluses. Kaja on esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 29. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kostja 25.01.2024 omaalgatuslik menetlusdokument (vastulause Omega Invest OÜ-le) jääb

§ 331lg 1 ja § 663 lg 3 alusel menetlemata.

Ringkonnakohus ei ole kostjalt küsinud vastust hageja esitatud vastusele kostja määruskaebusele. Ringkonnakohus määras 16.01.2024 pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja nendele seisukohtade andmiseks. Hageja vastuse kostja määruskaebusele toimetas ringkonnakohus kostjale kätte

§ 176lg 7 alusel, põhjusel, et see sisaldas hageja menetluskulude nimekirja.

1. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada määruskaebuse piiridega seonduvat. Praegusel juhul lahendas maakohus vaidlustatud määrusega kostja esitatud kaja maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-11-
2. Seega saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu tegevuse seaduslikkust üksnes selles ulatuses ega saa hinnata kohtute ja/või kohtutäituri tegevuse seaduslikkust muudes määruskaebuses märgitud kohtuasjades ja/või täitemenetlustes. Õigusaktidest tulenevalt on kaebajale tema õiguste kaitse nendes asjades ja menetlustes tagatud eraldiseisva kaebeõiguse teel. Eeltoodust tulenevalt ei vasta ringkonnakohus neile kaebuse väidetele, mis otseselt käesoleva tsiviilasjaga puutumust ei oma.
3. Kaebusest nähtuvalt väidab kostja, et on tutvunud pankrotihalduri poolt koostatud toimikuga, kuid pole sealt leidnud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, millise võlanõudega täpsemalt tegemist on olnud. Ringkonnakohus saab sellest aru nõnda, et sisuliselt vaidlustab kostja maakohtu selle järelduse, et kostja on 22.08.2011 tagaseljaotsusest teadlik olnud väidetud tähtpäevast, so 31.08.2023, oluliselt varem, mistõttu on kaja esitatud hilinenult.
4. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud järeldus väär ei ole, ka ei ole maakohtule tõendite ebaõige hindamine ja asjaolude ebaõige tuvastamine etteheidetav. Maakohus on asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel õigesti järeldanud, et arvestades kostja enda poolt 27.12.2013 esitatud avaldust kohtutäiturile (dtl 33), 16.05.2014 esitatud pankrotiavaldust Tartu Maakohtule ja sellele järgnenud menetluses 18.07.2014 korraldatud istungil antud ütlusi, on Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 22.08.2011 tehtud tagaseljaotsus faktiliselt kostjani jõudnud ligi 10 6 2-11-17681 aastat tagasi. Ringkonnakohtul ei ole asja materjalide põhjal võimalik maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele jõuda.
5. Selleks ei anna alust ka kostja määruskaebuse väide, et ta pole pankrotihalduri koostatud toimikust leidnud hageja võlanõude aluseks olevaid dokumente. Ringkonnakohus osundab, et kaja menetlusse võtmise otsustamisel ei oma tähtsust, kas kostja on näinud tema suhtes tagaseljaotsusega välja mõistetud nõude aluseks olevaid dokumente või mitte.

§ 415

lg 2 kohaselt on kaja esitamise eelduseks tagaseljaotsuse kättetoimetamine, alternatiivselt tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada saamine. 34. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et

§ 415

lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, alternatiivselt 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, juhul kui tagaseljaotsus toimetati kätte avalikult, ning maakohtu järeldus, et faktiliselt on tagaseljaotsus jõudnu kostjani ligi 10 aastat tagasi, on õige ka see maakohtu järeldus, et kostja kaja on esitatud hilinenult. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud kaja menetlusse võtmisest ja jätnud menetluse asjas taastamata. 35. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaja esitamise eesmärgiks on

§ 418

lg 1 kohaselt menetluse taastamine, vältimaks tagaseljaotsuse jõustumist, mis toob kaasa selle täitmise võimatuse. Praegusel juhul ei oleks selle eemärgi saavutamine võimalik, arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole ega saagi tagaseljaotsus olla enam täitedokumendiks, vaid selleks on kostja pankrotimenetluses tehtud kohtumäärus(ed). Kirjeldatud asjade käik on olnud kostja enda valiku tulemus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on pankrotiavaldus Tartu Maakohtule 16.05.2014 esitatud kostja poolt (tsiviilasi nr 2-14-52132), millele järgnenud menetluses on kostja kasutanud võimalust vaidlustatda hageja nõuded (sh tagaseljaotsusets tulenevad). Alternatiivselt oleks saanud kostja, olles seisukohal, et hagejal ei saa tema vastu ühtegi nõuet olla, esitada tagaseljaotsusele ka kaja. Määruskaebusest nähtuvalt on kostja oma õiguste kaitseks seonduvalt väitega, et hagejal ei pruugi olla tema suhtes kehtivat täitedokumenti, esitanud maakohtule eraldi avalduse. Taotluste lahendamine 36. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule 25.01.2024 menetlusdokumendiga esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 5, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtu eelpool toodud põhjendusi arvestades ei ole käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu määruse tühistamine ja tsiviilasjas menetluse taastamine enam võimalik. Kostja kaja ei ole esitatud tähtaegselt ja isegi kui see nii oleks, puuduks kaja menetlemisel perspektiiv. Tagaseljaotsus ei ole ega saagi enam olla täitedokumendiks, kuna kostja avalduse alusel kuulutati välja tema pankrot. Pakrotimenetluses tehtud kohtumääruse alusel on algatatud uued täitemenetlused kostja suhtes ning selle määruse õigsuse kontrollimiseks on kostja enda sõnul esitanud Harju Maakohtule avalduse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja selles menetluses esitanud ka riigi õigusabi saamise taotluse (tsiviilasi nr 2-23-11410). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 37.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda.

7 2-11-17681 38. Kuivõrd maakohus määras kindlaks, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, määrab ringkonnakohus kooskõlas

§ 173lg-ga 1 ja §-ga 174 kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

39.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). 40.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (vt nt RKTKm, 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt nt RKTKm, 21.06.2021, 2-17-13164, p 9).

1. Hageja taotleb määruskaebusele esitatud vastuses kostjalt hageja kasuks hüvitatavate menetluskuludena 450 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist ja selle kindlaks määramist, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 eurot 19.10.2023, mil esindaja tutvus asja materjalide ja kostja määruskaebusega ning koostas sellele vastuse koos menetluskulude nimekirjaga, millise toimingu ajakulu on 3 h. Kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega määruskaebemenetluses. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
2. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades asja sisu ja keerukust, menetlusdokumentide sisu ning mahtu, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ning menetluskulude nimekirja koostamise vajadust, peab ringkonnakohus 19.10.2023 hagejale osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakuluks 2 h. Menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15).
4. Kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (150 eurot ilma käibemaksuta) on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumenti ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.
5. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot (ilma käibemaksuta) (2 h x 150 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 150 euro ulatuses.
6. Arvestades, et hageja on esitanud

§ 177

lg 4 järgse taotluse, tuleb kostjal hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses 8 2-11-17681 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus 47. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 417lg-st 4, § 178 lg-st 1 ja § 191 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 9