Obsah (16)

§ 657§ 654§ 652§ 232§ 5§ 230§ 436§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 179§ 190§ 390§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17414 Ko

) § 436 lg-t 1 ja

1. Võlgnik sõlmis kostjaga nõude loovutamise lepingu eesmärgil kahjustada võlausaldajate huve ning kostja oli sellest teadlik. Kostjapoolne tasaarvestuse tegemine oli kelmus. Ka teadlik lepingurikkumine oli oluline tagasivõidetavale tehingule 5 hinnangu andmisel. Kui leping oli ühe poole süül võlgnikule teadlikult täitmata, kahjustati tehinguga võlausaldajate huve. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

11.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole pooltel selles, et: 1) maakohus kuulutas 19.10.2020 määrusega välja võlgniku pankroti (I kd, lk 4-5); 2) võlgniku pankrotimenetluses toimus 29.01.2021 nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja 2017 kokkuleppest tulenev nõue (põhivõlg 47 000 eurot, intress 4700 eurot ja leppetrahv 76 231 eurot 65 senti) jäi tunnustamata. 3) maakohtu 30.08.2021 otsusega tsiviilasjas 2-21-3179 jäi kostja hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata (I kd, lk 189-195). Ringkonnakohus jättis 04.05.2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata (I kd, lk 197-200). 13. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega, mille kohaselt maakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Praeguses asjas rajas hageja oma nõude väitele, et võlgnik kahjustas 2019 kokkuleppega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei piisanud oma nõude rahuldamiseks väidete esitamisest, kuivõrd kostja nendega ei nõustunud, leides, et tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve, arvestades vastusoorituse suurust. 14. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab

§ 5

lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus 6 oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 14). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. 15. Asja materjalidest nähtuvalt toimus menetlus kooskõlas

normidega. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus läbi põhjaliku eelmenetluse, kui peale praeguses asjas 22.03.2022 tehtud otsust ja eelnimetatud kohtulahendeid selgitas 03.01.2023, et kuivõrd 10.02.2017 laenusuhe tuvastamist ei leidnud ja järelikult ei saanud toimuda ka nõude loovutamist selle nõude täitmiseks ning et tasaarvestusel puudub käesolevas asjas tähtsus (II kd, lk 40). Ühtlasi märkis kohus, et hageja pole esitanud nõudeid 09.04.2019 lepingu täitmiseks ja et loovutustehingu väidetavat kahjulikkust pankrotivõlgniku võlausaldajate seisukohalt tuleb hinnata vastusooritust (kostja kohustus tasuma nõude eest pankrotivõlgnikule 70 000 eurot (leping, II kd, lk 7-8). Kohus määras hagejale tähtaja kostja 02.01.2023 avalduse põhjendustele vastamiseks ja teatas eelmenetluse lõpetamisest 20.01.2023 (II kd, lk 40). Ühtlasi teatas kohus, et peale eelmenetluse lõppu määrab ta järgimised asja lahendamise tähtajad, mida ka 23.01.2023 tegi (II kd, lk 45). Selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest, kui ka sellest, et pooli esindavad menetluses advokaadid (RKTKo 15.06.2022 p 12.2 ja selles viidatud lahend). Praeguses asja s olid selgitused piisavad.

1. Hageja esitas 20.01.2023 kirjaliku seisukoha, milles kinnitas, et nõustub kohtuga selles, et tulenevalt tsiviilasjas nr 2-21-3179 tehtud otsuses tuvastatuga puudub vajadus analüüsida käesolevas asjas 2017 sõlmitud laenulepingut ja laenulepingust tuleneva nõudega tehtud tasaarvestust. Hageja selgitas, et kehtivat laenusuhet ja sellega seonduvalt toimunud nõude loovutamist ning kohustuste tasaarvestamist ei eksisteeri, st sellel puudub tähtsus (II kd, lk 41 jj).
2. Ringkonnakohtul ei ole alust nõustuda apellandi etteheidetega tõendite ebaõige hindamise kohta maakohtu poolt ega näe alust tõendite ümberhindamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusnorme ja kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kohus hindas kirjalikke tõendeid ja tunnistaja ütlusi nende kogumis kooskõlas

§ 232lg-ga 1.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd peale 03.01.2023 selgitust hageja nõustus sõnaselgelt, et vaidluse all oli üksnes 09.04.2019 nõude loovutamine, siis puudus vajadus anda 2017 laenupingule. Seega ei saanud kohtuotsus olla hagejale ootamatult üllatav. 03.02.2023 esitas hageja kokkuvõtliku seisukoha, milles veelkord kinnitas, et käesoleva vaidluse esemel puudub seos 10.02.2017 laenulepinguga, mille kehtivust kohus teises tsiviilasjas ei tunnustanud (II kd, lk 46 jj).
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd vastava kohustuse tasaarvestamine enda nõudega osutus tühiseks, jäi kehtima nõude loovutamise lepingus kokkulepitud tasu maksmise kohustus ja võlgniku pankrotipesas on kuni käesoleva ajani olemas vastav nõue 70 000 eurot. Pooltel ei olnud vaidlust, et nõude loovutamise lepingu p-s 3.2 oli selline vastusooritus kokku lepitud. Maakohus tuvastas ja sellega saab nõustuda, et vastava nõude maksmapanekuks ei esinenud takistusi, mis oleksid käsitletavad võlausaldajaid kahjustavate asjaoludena. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud võlgnikule ega võlausaldajatele olla kahjulik leping, millega võlgniku vara hulgast väljaläinud 55 000 eurose nõude vastu sai võlgnik 70 000 eurose nõude kostja vastu. Hagi rahuldamise eelduseks ei piisa üksnes sellest, et tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Pooled ka selle eelduse esinemise üle ei vaielnud. Järgnevalt tuli hagejal tagasivõitmise eeldusena tõendada, et võlgnik kahjustas teadlikult 7 tehinguga võlausaldajate huve, st et tehing oli majanduslikult kahjulik ning et kostja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldajate huve. Neid nõude rahuldamise eeldusi hageja ei tõendanud.
3. Asjas olevatest tõenditest nähtus, et saadud nõue on rahaliselt väärtuslikum loovutatud nõudest ja et saadud nõude maksmapanek ei olnud objektiivselt raskem kui nõude maksmapanek algse võlgniku W vastu. Nõustuda saab kostjaga, et hageja ei ole selgitanud, kuidas sai selline tehing olla võlgnikule ja tema võlausaldajatele majanduslikult kahjulik. Et hageja ei ole kostjalt vastava kohustuse täitmist nõudnud, ei muuda vastusooritust kehtetuks, kuivõrd vastav kohustus tekkis ja sellele vastav nõue läks võlgniku pankrotivara koosseisu. Viidates menetlusnormi rikkumisele, mis seisnes ebapiisavas selgitamiskohustuse täitmises, mistõttu jäid hagejal nõude rahuldamist võimaldavad tõendid esitamata, tulnuks hagejal esitada täiendav seisukoht ja väiteid kinnitavad tõendid apellatsioonkaebusega.
4. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsuse rajanud

§ 436lg 2 kohaselt asjas olevatele tõenditele.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda

§ 174lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 23. Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja tasu 1513 eurot 20 senti (käibemaksuga) 9,7 tunni eest tasumääraga 130 eurot (käibemaksuta) tunnis järgmiste toimingute eest: tutvumine maakohtu otsuse, menetlusse võtmise määrusega ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (kokku 4,8 tundi); tagatise taotluse koostamine (1,8 tundi); valmistumine ja osalemine istungil (2,8 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,3 tundi). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja kulud vastavad menetluse käigule, on põhjendatud ja vajalikud kogu ulatuses (arvestades, et vastuse koostamine sisaldab ka kaebusega tutvumist). Taotlus kuulub rahuldamisele 1513 euro 20 sendi ulatuses. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tasuda menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

24.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 1540 eurot riigituludesse. 25. Hageja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1540 euro tasumisest 14.04.2023 määrusega (II kd, lk 79). Vastavalt

§ 190lg 4 tuleb hagi rahuldamata jätmisel mõista see summa riigituludesse.

Juhindudes riigilõivu seaduse §-st 16 ja

§ 179

lg-st 1, teeb kohus käesolevaga ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistab võlgnikult riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu 1540 eurot. 8 26. Vastavalt

§ 179

lg-le 3, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et riigilõivu maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses. 27.

§ 390

lg lg 2 ja Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu tagamise tühistamine täitmisele enne selle jõustumist. 27.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine (I kd, lk 72-73), milline jõustus 17.02.2021 ringkonnakohtu määrusega (I kd, lk 100) jääb otsuse jõustumiseni kehtima. 28. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada

§ 178ettenähtud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt) 9