) § 436 lg-t 1 ja
Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja
11.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas
Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole pooltel selles, et: 1) maakohus kuulutas 19.10.2020 määrusega välja võlgniku pankroti (I kd, lk 4-5); 2) võlgniku pankrotimenetluses toimus 29.01.2021 nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja 2017 kokkuleppest tulenev nõue (põhivõlg 47 000 eurot, intress 4700 eurot ja leppetrahv 76 231 eurot 65 senti) jäi tunnustamata. 3) maakohtu 30.08.2021 otsusega tsiviilasjas 2-21-3179 jäi kostja hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata (I kd, lk 189-195). Ringkonnakohus jättis 04.05.2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata (I kd, lk 197-200). 13. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega, mille kohaselt maakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Praeguses asjas rajas hageja oma nõude väitele, et võlgnik kahjustas 2019 kokkuleppega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei piisanud oma nõude rahuldamiseks väidete esitamisest, kuivõrd kostja nendega ei nõustunud, leides, et tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve, arvestades vastusoorituse suurust. 14. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab
lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus 6 oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 14). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. 15. Asja materjalidest nähtuvalt toimus menetlus kooskõlas
normidega. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus läbi põhjaliku eelmenetluse, kui peale praeguses asjas 22.03.2022 tehtud otsust ja eelnimetatud kohtulahendeid selgitas 03.01.2023, et kuivõrd 10.02.2017 laenusuhe tuvastamist ei leidnud ja järelikult ei saanud toimuda ka nõude loovutamist selle nõude täitmiseks ning et tasaarvestusel puudub käesolevas asjas tähtsus (II kd, lk 40). Ühtlasi märkis kohus, et hageja pole esitanud nõudeid 09.04.2019 lepingu täitmiseks ja et loovutustehingu väidetavat kahjulikkust pankrotivõlgniku võlausaldajate seisukohalt tuleb hinnata vastusooritust (kostja kohustus tasuma nõude eest pankrotivõlgnikule 70 000 eurot (leping, II kd, lk 7-8). Kohus määras hagejale tähtaja kostja 02.01.2023 avalduse põhjendustele vastamiseks ja teatas eelmenetluse lõpetamisest 20.01.2023 (II kd, lk 40). Ühtlasi teatas kohus, et peale eelmenetluse lõppu määrab ta järgimised asja lahendamise tähtajad, mida ka 23.01.2023 tegi (II kd, lk 45). Selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest, kui ka sellest, et pooli esindavad menetluses advokaadid (RKTKo 15.06.2022 p 12.2 ja selles viidatud lahend). Praeguses asja s olid selgitused piisavad.
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.
lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud
Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda
Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 23. Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja tasu 1513 eurot 20 senti (käibemaksuga) 9,7 tunni eest tasumääraga 130 eurot (käibemaksuta) tunnis järgmiste toimingute eest: tutvumine maakohtu otsuse, menetlusse võtmise määrusega ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (kokku 4,8 tundi); tagatise taotluse koostamine (1,8 tundi); valmistumine ja osalemine istungil (2,8 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,3 tundi). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja kulud vastavad menetluse käigule, on põhjendatud ja vajalikud kogu ulatuses (arvestades, et vastuse koostamine sisaldab ka kaebusega tutvumist). Taotlus kuulub rahuldamisele 1513 euro 20 sendi ulatuses. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja
24.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 1540 eurot riigituludesse. 25. Hageja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1540 euro tasumisest 14.04.2023 määrusega (II kd, lk 79). Vastavalt
Juhindudes riigilõivu seaduse §-st 16 ja
lg-st 1, teeb kohus käesolevaga ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistab võlgnikult riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu 1540 eurot. 8 26. Vastavalt
lg-le 3, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lg 9 sätestab, et riigilõivu maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses. 27.
lg lg 2 ja Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu tagamise tühistamine täitmisele enne selle jõustumist. 27.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine (I kd, lk 72-73), milline jõustus 17.02.2021 ringkonnakohtu määrusega (I kd, lk 100) jääb otsuse jõustumiseni kehtima. 28. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada
(allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.