KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn Kohtuasja num

) § 455 lg-st 1 ja PKS § 100 lg-st 4 määras kohus, et kostjal tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt tuleb elatis tasuda hageja seaduslikule esindajale, kuna lapsega kooselaval vanemal on kohustus kasutada elatist lapse huvides. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et neil puudub kostjaga kokkuleppe elatise andmise viisis PKS § 100 lg-te 1-3 mõttes. Seega ei saa lugeda kostja igakuiseid raha ülekandeid alates 2023. aasta jaanuarist hageja kontole elatise tasumiseks (I kd tl 62, I kd tl 78). 22. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Kuna Harju Maakohus on 24.11.2020 tsiviilasja nr 2-20-16925 raames andnud hagejale riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud ja tasu, siis jäävad hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise miinimummääras alates hagi esitamisest, määras elatise maksekontoks hageja seadusliku esindaja pangakonto ning eraldas kostja esitatud vastuhagi eraldi menetlusse. Samuti palub kostja määrata kindlaks hageja ja kostja suhtluskord. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata elatise suuruseks 50 eurot kuus, määrata elatise maksekontoks hageja pangakonto ning lahendada kostja vastuhagi või saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Koos apellatsioonkaebusega ning täiendavalt 05.08.2023 esitas kostja uued tõendid.
2. Elatisehagi menetlemiseks puudus õiguslik alus, sest kostja ei ole alates isaduse teatavaks saamisest hoidnud kõrvale omapoolsest ülalpidamiskohustuse täitmisest.
3. Kostja on piisavalt põhjendanud elatise suuruse määramise vajadust alla miinimummäära. Kostja ainsaks sissetulekuks on alates
4. aastast ettevõttest F OÜ saadav miinimumpalk. Kostjal ei ole ühtegi lisasissetulekut. Kostjal puudub kinnisvara. Kostjal on kaks pangalaenu. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjal on piisav majanduslik võimekus otsuses määratud elatise tasumiseks. Maakohus on oma otsuses ebaõigesti hinnanud kostja majanduslikku olukorda tervikuna. Lisaks ei ole kohus otsuse tegemisel arvestanud kostja teiste alaealiste laste huve. 5 2-21-9334
5. Maakohus on ekslikult järeldanud, et kostja juhatuse liikmena maksab endale palka ettevõttes F OÜ. Kostja on küll selle ettevõtte juhatuse liige, kuid mitte selle omanik ega tegelik kasusaaja. Seega ei maksa kostja endale ise palka ning kohtu sellekohane väide on ebaõige ning kostja suhtes meelevaldne.
6. Ekslikud on maakohtu viited sularaha sissemaksete kohta. 31.05.2021 viidatud väidetav sissemakse ei olnud tegelikult üldse sissemakse, vaid konto jääk perioodi alguses ehk algsaldo. Maakohtu otsuses viidatud 30.10.2022 väidetav sularaha sissemakse on tegelikult Swedbank AS pangalaen. Maakohtu otsuses viidatud omanikulaen ettevõttele on seotud kostja isikliku pensionirahaga. Pensionikeskusest laekus kostja pension 02.09.2021 ja kostja laenas selle oma ettevõttele. Ka kõik muud kohtu toodud viited kostja pisikulude kohta ei ole asjakohased, sest lotopileteid ostab kostja just rahapuudusest (nagu kõik lotomängijad) ning Netflixi tellis kostja oma alaealistele lastele (mitte iseendale).
7. Kostjal on küll varasemast ajast registreeritud ilma sissemakseta kuus ettevõtet, kuid mitte ükski neist ei ole olnud ega ole ka praegu aktiivselt tegutsev ega too kostjale lisatulu. Kostja ettevõtetel puudub käive ja tulu. Pelgalt ettevõtete omamine ei tähenda automaatselt head majanduslikku võimekust.
8. Kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Kui kostja peaks tasuma hagejale elatist maakohtu otsuses määratud summas, siis peab kostja selle raha võtma oma teiste alaealiste laste arvelt ja sellega jääksid kostja teised alaealised lapsed varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja elab alates
9. aasta märtsist üksi ja lahus oma alaealistest lastest.
10. Kostja hinnangul on arusaamatu maakohtu loogika, et kostja tehtud elatise makseid hageja pangakontole ei saa lugeda tasutud elatise hulka. Kui kohtu hinnangul ei saa mingil põhjusel lugeda kostja poolt hageja pangakontole tasutud makseid elatise hulka, siis tuleb hagejal tagastada kõik kostja alates 01.01.2023 elatisena tasutud summad.
11. Kostja ei ole nõus tasuma elatise makseid hageja seadusliku esindaja kontole ja taotleb, et kohus määraks elatise tasumise hageja pangakontole. Kostja hinnangul on hageja piisavalt vana, et ise otsustada, millisele pangakontole ta soovib elatist saada. Kui elatis laekuks hageja seadusliku esindaja pangakontole, siis tekib reaalne oht, et hageja esindaja pankroti aluseks olevad nõuded rahuldatakse hageja elatise arvelt. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja esindaja pangakontolt võetakse perioodiliselt maha mitmeid võlgnevusi ja makseid ning realiseeritakse pankrotivara.
12. Kostja palub hageja ülalpidamiskulude kohta. esindajalt välja nõuda tõesed andmed hageja tegelike Vastustaja seisukoht
13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Kostjal on piisavaid vahendeid ja vara hagejale elatise tasumiseks.
14. Väide, et kostja sissetulekuks on üksnes miinimumpalk ning et tal ei ole lisasissetulekuid, ei ole eluliselt usutav. Kostja üritab näidata oma sissetulekut tegelikkusest oluliselt väiksemana. Kostja varjab teadlikult ja tahtlikult oma tegelikku sissetulekut ja temale kuuluvat vara, et elatise maksmisest kõrvale hoida. Käesoleval juhul ei kõla usutavalt, et kostja elab üksnes minimaalsest töötasust. Kostja kulutused meelelahutusele, hasartmängudele, igakuine kulu 6 2-21-9334 korteriüürile 240 eurot, igakuised elatise tasud Nle 220 eurot, elatis Dle 139 eurot, kulu hambaravile 3900 eurot, pensionifondi rahade olemasolu ca 7000 eurot, ettevõttele laenude andmine 3000 euro ja 10 000 euro ulatuses ning laenud AS-ist Swedbank tõendavad hoopis vastupidist.
15. Kostja tegi relvaloa eksami, mida kinnitab kostja pangakonto väljavõte ja tasutud riigilõiv. Relvaloa soetamine on üsna kulukas protseduur. Relva taotlemisel tuli kostjal läbida tervisekontroll ja tasuda tõendite eest, mis on umbes 150 eurot ning soetada relvahoidmiseks seif. Seifide ja relvakappide hinnad algavad ca 350 eurost. Samuti tuleb relvaloa taotlejal läbida esmaabi koolitus, mille hinnad hakkavad 250 eurost. Relvaloa koolituse hinnad on ca 300-500 eurot. Uute relvade hinnad algavad ca 1000 eurost.
16. F OÜ tegeliku kasusaaja andmeid on muudetud 04.07.2023 ning tegelikuks kasusaajaks on märgitud N, kes on kostja teiste laste ema. F OÜ ainuosanikuks on ettevõte W OÜ. W OÜ omanikuks oli alates 16.07.2021 kostja. Seoses apellatsioonkaebuse esitamisega asus kostja oma ettevõtete tegelikke kasusaajaid, osanikke ja juhatuse liikmeid muutma.
17. 50-euroseid makseid alaealise lapse kontole ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Poolte vahel puudub kokkulepe, et elatis tuleb kanda lapse arvelduskontole. Lapse seaduslik esindaja on sellele kategooriliselt vastu. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Kui lapse ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis lapsest lahuselava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ülalpidamist lapsele anda.
18. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud aluseid, miks tuleb käesolevas asjas elatist poole lapsetoetuse võrra vähendada olukorras, kus laps isaga ei kohtu.
19. Ringkonnakohtul on menetluslik alus kostja suhtes

§ 45lg 4 kohaldamiseks, sest kostja käitub menetluses pahatahtlikult.

Kostja esitas apellatsioonimenetluses uued tõendid. Kostja on loonud uued tõendid, et üritada pääseda elatise tasumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 41. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (

§ 651lg 1).

Käesoleval juhul on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles temalt mõisteti välja elatis alates hagi esitamisest (31.05.2021) üle 50 euro kuus (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning palub teha otsuse, millega mõistetakse temalt välja elatis alla PKS § 101 sätestatud miinimummäära, st 50 eurot kuus. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra (resolutsiooni p 4). Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust elatise väljamõistmiseks 50 euro ulatuses kuus ega menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 5). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles seda vaidlustatud ei ole.

1. Ringkonnakohus lahendab esmalt kostja tõendite taotlused ning vastab muudele taotlustele (I). Seejärel vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele (II) ning jagab menetluskulud (III). 7 2-21-9334 I Tõendite taotlused ning muud taotlused * Uued tõendid
2. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja järgmised uued tõendid: 1) Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale perioodil jaanuar 2023 – juuli 2023 50 eurot kuus. 2) Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on saanud F OÜ-st alates 05.01.2021 kuni 05.12.2022 igakuist põhipalka. 3) Rahvastikuregistri väljavõte kostja laste andmete kohta. 4) E-äriregistri väljavõte F OÜ kohta seisuga 19.07.
3. 5) Kaks laenulepingut (Swedpank AS-iga ja AS-iga Inbank). 6) E-äriregistri väljavõte kuue äriühingu kohta ning nende äriühingute
4. a majandusaasta aruanded. 7) Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on teinud Nle regulaarselt väljamakseid selgitusega „lastele“. 8) Kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtub, et kostjale ei kuulu kinnisvara. 05.08.2023 esitas kostja kaks täiendavat tõendit: 9) Rahvastikuregistri väljavõte enda kohta. 10) 30.05.2023 sõlmitud üürileping.
5. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada.

kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel, sh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (

§ 652

lg 3 p 2).

§ 238

lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 238

lg 1 teise lause kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. 44.1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et osa apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendeid ei ole asjakohased, kuna need tõendavad asjaolusid, milles vaidlust ei ole, samuti on osa neist toimikus juba olemas. Nimelt ei ole ajas põhimõttelist vaidlust järgmiste asjaolude üle, mida kostja uute tõenditega veelkord soovib tõendada. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud hageja arvelduskontole 50 eurot kuus (I kd, tl 78). Seda möönab ka hageja (vt nt 11.05.2023 maakohtu istungi protokoll, ajamärge 00:17:39, II kd, tl 29), kes aga leiab, et elatis tuleb tervikuna maksta hageja seadusliku esindaja arveldusarvele, mistõttu lapse arvelduskontole makstud summad ei ole asjassepuutuvad, kuna ei ole käsitatavad elatisena PKS § 97 tähenduses. Vaidlus puudub ka selles, et kostjal on veel kolm alaealist last (I kd, tl 80 ja pöördel) ning et kostja teeb nende emale Nle regulaarselt ülekandeid (I kd, tl 81). Samuti ei ole vaidluse all, et kostja saab põhipalka F OÜ-st (I kd, tl 79). Seega eespool p 42 alap-des 1, 2, 3 ja 7 nimetatud tõendid tuleb jätta vastuvõtmata

§ 238

lg 1 ja

§ 652lg 3 p 2 alusel.

44.2. Swedpank AS-iga ja AS-iga Inbank sõlmitud laenulepingud ning kinnistusraamatu väljavõte (eespool p 42 alap-d 5 ja 8) on tõendid, mis olid olemas maakohtu menetluse ajal. Kostja ei ole põhjendatud, miks ta ei esitanud neid tõendeid maakohtu menetluses. Nimetatud 8 2-21-9334 pankadele laenumaksete tagastamise kohta on kostja maakohtus juba tõendid esitanud (I kd, tl 83–84). Kuna laenulepingud oleks saanud esitada maakohtus, ei võta ringkonnakohus neid vastu (

§ 652lg 3 p 2).

44.3. Eespool p 42 alap-s 4 nimetatud e-äriregistri väljavõttega F OÜ kohta soovib kostja tõendada, et ta ei ole enam F OÜ omanik ega tegelik kasusaaja (tegelik kasusaaja on N) ning seega on ebaõige väide, et ta maksab endale ise palka. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga (

§ 238lg 1).

Hageja esitas maakohtus 10.05.2023 seisukoha lisana tõendid selle kohta, et F OÜ osanikuks on W OÜ. W OÜ osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks oli omakorda kostja (II kd, tl 22 pöördel – 26). Seega pidas maakohtu menetluse ajal paika väide, et kostja sai F OÜ juhatuse liikme ja tegeliku kasusaajana otsustada endale töötasu tasumise üle. Asjaolude võimalik hilisem muutumine, käesoleval juhul kostja enda toimingute tulemusena, millega F OÜ tegelikuks kasusaajaks on märgitud tema teiste laste ema, ei saa mõjutada hinnangut maakohtu otsuse asjaomasele järeldusele. 44.4. E-äriregistri väljavõttest (eespool p 42 alap 6) nähtub, et kostja on seotud kuue ettevõttega: OÜ O, S OÜ, Z OÜ, J OÜ, U OÜ, B OÜ. Kostja ei ole põhjendatud, miks ta ei saanud esitada seda tõendit maakohtu menetluses, seega keeldub ringkonnakohus tõendi vastuvõtmisest (

§ 652lg 3 p 2).

Ringkonnakohus märgib samas, et selles, et kostja nende ettevõtetega seotud on, puudub vaidlus. Hageja on 30.05.2023 esitanud maakohtule väljavõtte, millest nähtub, et kostja on mh nendes äriühingutes kasusaaja (II kd, tl 59–61). Mis puudutab nende kuue äriühingu

1. aasta majandusaasta aruandeid (p 42 alap 6), siis soovib kostja nendega tõendada, et tegemist on sissemakseta ettevõtetega, millest ükski ei ole aktiivselt tegutsev ega too kostjale lisatulu. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et tegemist on sissemakseta ettevõtetega, mis tulu ei too, oleks kostja saanud tõendada maakohtus samade äriühingute varasemate majandusaasta aruannete esitamisega. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta seda teinud ei ole (näiteks esitas hageja 30.05.2023 omalt poolt Z OÜ, J OÜ ja F OÜ
2. a majandusaasta aruanded, et tõendada, et tegemist on aktiivsete ettevõtetega, II kd, tl 43 – 53 pöördel). Seega ei ole tõendite vastuvõtmiseks alust (

§ 652lg 3 p 2).

44.5. 05.08.2023 esitatud tõendid (eespool p 42 alap-d 9 ja 10) on esitatud pärast apellatsioonkaebuse tähtaega ning kostja ei ole põhjendanud nende hilisemat esitamist (

§ 237

lg 1, § 331), mistõttu keeldub ringkonnakohus nende vastuvõtmisest (

§ 652lg 3 p 2).

• Muud taotlused

1. Kuna kostja on oma apellatsioonkaebuses esitanud lisaks maakohtu sisulise otsuse tühistamise taotlusele ka muid taotlusi, mida ringkonnakohus lahendada ei saa, siis toob ringkonnakohus esmalt välja käesoleva vaidlusega seotud vaidlused ning vastab seejärel kostja taotlustele. Samuti vastab kohus hageja taotlusele määrata kostjale trahv.
2. 31.05.2021 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-21-8715). 11.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-8715 võttis maakohus hagi menetlusse ja eraldas iseseisvasse menetlusse hagi elatise väljamõistmiseks (s.o käesolev tsiviilasi nr 2-21-9334). 11.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9334 peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-21-8715 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-8715 (jõustunud 19.12.2022) rahuldati hageja hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks ning loeti tuvastatuks hageja põlvnemine kostjast. 20.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-219334 uuendas maakohus käesoleva asja arutamist hageja hagis kostja vastu elatise 9 2-21-9334 väljamõistmiseks. 17.02.2023 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-21-9334 vastuhagi Q (hageja seaduslik esindaja) vastu elatise väljamõistmiseks, mille maakohus saatis 17.02.2023 määrusega kantseleisse registreerimiseks ja jagamiseks iseseisva menetlusena. Kostja vastuhagi lahendatakse tsiviilasja nr 2-23-2844 menetluses.
3. Kostja on oma apellatsioonkaebuses muu hulgas taotlenud, et ringkonnakohus tühistaks Harju Maakohtu 17.02.2023 määruse, millega maakohus eraldas kostja vastuhagi eraldiseisvasse menetlusse ning palus kohtul lahendada kostja vastuhagi või saata asi lahendamata osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kostja ei saa apellatsioonkaebuses vaidlustada maakohtu 17.02.2023 määrust vastuhagi eraldamise kohta iseseisvasse menetlusse ning ringkonnakohus ei saa sellist taotlust lahendada.

§ 375

lg 1 sätestab, et kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Nõuete eraldamise otsustab kohus määrusega kaalutlusõiguse alusel, lähtudes haginõuete eraldamise regulatsiooni üldisest eesmärgist (s.o eelkõige menetlusökonoomiast ja nõuete selgema piiritlemise vajadusest) ning menetlusosalistel puudub õigus haginõuete eraldamise määrust vaidlustada (vt ka

II komm

§ 550lg 1 p 2).

49. Ringkonnakohus vastab siinkohal ka hageja taotlusele kohaldada kostja suhtes

§ 45lg-t 4.

Hageja hinnangul esineb alus kostja suhtes

§ 45

lg 4 kohaldamiseks, sest kostja käitub menetluses pahatahtlikult – kostja on loonud uued tõendid, et üritada pääseda elatise tasumisest.

§ 45

lg 4 järgi võib kohus trahvida või määrata aresti menetlusosalisele, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Ringkonnakohus märgib, et trahvi või aresti määramine on kohtu kaalutlusõigus. Käesoleval juhul ei nähtu aluseid

§ 45lg 4 kohaldamiseks.

Asjaolu, et kostja on esitanud apellatsioonkaebuse lisana uusi tõendeid, ei ole selliseks aluseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks venitanud asja menetlust pahatahtlikult. II Kostja apellatsioonkaebus

1. Nagu eespool märgitud, on Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-8715, mis jõustus 19.12.2022, tuvastatud hageja põlvnemine kostjast ning kostjal on kohustus hagejale elatist maksta (PKS § 97, § 101). Käesoleva vaidluse ese seisneb selles, kas kostjal on alust nõuda elatise vähendamist alla PKS § 101 sätestatud määra (ning kuni 31.12.2021 alla miinimummäära). Maakohus leidis, et kostja ei ole elatise vähendamist tingivaid asjaolusid tõendanud. Kostja oma apellatsioonkaebuses kordab maakohtus esitatud seisukohta, et ta ei ole suuteline hagejale üle 50 euro kuus maksma, mistõttu ei saa temalt rohkem elatist välja mõista. Samuti on kostja nõus tasuma 50 euro suuruse elatise üksnes hageja enda arvelduskontole.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsioon sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiv PKS § 101 lg 1 redaktsioon sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 järgi arvutatakse 10 2-21-9334 elatis baassumma ja sellele lisanduvate komponentide alusel. Nii enne 31.12.2021 kehtinud kui ka alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 102 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 järgi arvestatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus nn miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid). Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem (käesoleval juhul kostja), kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid tõendama (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 15.2 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et esinevad PKS §-s 102 sätestatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa või elatise vähendamiseks alla miinimummäära kuni 31.12.2021 välja mõistetud elatise puhul. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita.
4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et tema varanduslik seisund ei võimalda tal elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras ega miinimummääras tasuda. Maakohus leidis, et aluseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine, sest kostja arvelduskontolt nähtuv elustiil ei kinnita kostja väiteid, et tal ei ole võimalik tasuda hagejale elatist PKS § 101 järgi. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14). Käesoleval juhul väidab kostja, et tema sissetulekuks on miinimummääras töötasu F OÜ-lt ning muud sissetulekud kostjal puuduvad. Ringkonnakohus märgib, et kostja arvelduskontolt nähtav elustiil kostja väiteid ei kinnita.
5. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja Swedbank AS arvelduskonto 31.05.2021 – 04.05.2023 väljavõttelt (II kd, tl 6 – 15) nähtuvad kulutused, mida ei saa pidada hädavajalikuks (nt 19.08.2021 makse Telia Eesti AS-le summas 606,46 eurot, kulutused lotopiletitele, relvaloa taotlemine, kulud Netflixile, toidu tellimine Woltist, väljas söömine ning kulud meelelahutusele). Konto väljavõttest nähtub ka, et kostjale on laekunud AS-ilt Pensionikeskus 6677,05 eurot ja 261,63 eurot. Asjaolu, et kostja väidab, et ta on saadud summa (6677,05 eurot) edasi laenanud F OÜ-le (02.09.2021 summas 10 000 eurot) ei anna alust AS-ilt Pensionikeskus saadud summat kostja sissetulekute hulka mitte arvestada. AS-ilt Pensionikeskus laekunud summade arvelt oleks kostjal olnud võimalik täita oma ülalpidamiskohustust. 14.08.2021 on kostja teinud oma kontole sularaha sissemakse summas 4300 eurot. 02.12.2022 on kostja teinud kulutusi hambaravile summas 3900 eurot (makse OÜ-le Holering). Sellises summas sularaha sissemakse tegemine ning küllaltki suures summas hambaravile kulutuste 11 2-21-9334 tegemine näitab, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt täita ka ülalpidamiskohustust.
6. Lisaks on kostja mitmete äriühingute osanik. Muu hulgas esitas hageja maakohtule H OÜ (XXXXXXXX)
7. a majandusaasta aruande (II kd, tl 54–58). H OÜ juhatuse liikmeks on kostja ja osanikuks W OÜ, mille osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks oli maakohtu menetluse ajal kostja (II kd, tl 22 pöördel – 23 pöördel). Majandusaasta aruandes on kinnitatud, et
8. a peamine tegevus oli üüripindade rent ning ettevõte jätkab sama tegevust
9. a-l.
10. a kasum oli 1773 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum 6068 eurot. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et maakohus on kostja majanduslikku seisundit hinnates võtnud vääralt arvesse kostja osalust äriühingutes. Juhul kui kostja võõrandab või on võõrandanud oma osaluse mis tahes kasumlikus äriühingus, saab ta selle eest eelduslikult tulu, mida samuti saab kasutada elatise maksmiseks.
11. Kokkuvõttes ei kinnita kostja arvelduskontole laekunud summade suurus, kostja tehtud kulutused ega kostja osalused äriühingutes seda, et tal ei ole võimalik PKS § 101 alusel arvutatud elatist maksta. Kostja varaline seisund (elustandard) on selline, mis võimaldas kostjal kuni 31.12.2021 tasuda hagejale elatist miinimummääras ning alates 01.01.2022 PKS § 101 alusel arvutatud korras. Ka asjaolu, et kostjal on veel kolm alaealist last ning kostja tasub teistele lastele elatist kokku 220 eurot kuus, ei anna koosmõjus kostja varalise seisundiga alust järeldada, et kostja ei suuda maksta hagejale PKS § 101 määras elatist. Lisaks eeltoodule on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses olevad eeldused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.
12. Maakohus mõistis õigesti kostjalt elatise välja alates elatisehagi esitamise ajast, s.o alates 31.05.
13. Riigikohus on selgitanud, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (vt RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 13; RKTKo 16.05.2003, 3-2-1-57-03, p 9). Asjakohatud on kostja väited, mille järgi puudus asja menetlemiseks alus, kuna kostja ei ole alates isaduse teatavaks saamisest hoidnud kõrvale omapoolsest ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja tugineb seda väites sellele, et ta on tasunud hagejale elatist 50 eurot kuus. Käesoleval juhul nõuab hageja elatist PKS § 101 alusel n-ö miinimummääras, kuid kostja ei väida ega ole tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale elatist seaduses sätestatud nn miinimummääras. Seega ei ole kostja ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Ringkonnakohus märgib, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 16).
14. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et hageja seaduslikult esindajalt tuleb välja nõuda andmed hageja tegelike ülalpidamiskulude kohta. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovis saada elatist PKS § 101 alusel ehk põhimõtteliselt miinimummääras, ei olnud hagejal kohustust tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus sai eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Riigikohus on kuni 31.12.2021 kehtinud PKS regulatsiooni kohta leidnud, et vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Sama põhimõte on kohane ka alates 01.01.2022 kehtiva regulatsiooni alusel, kui elatis nõutakse PKS § 101 alusel n-ö miinimummääras. Lisaks olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks 12 2-21-9334 tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid

§ 230lg 1 järgi ka tõendama.

Seda ei ole kostja teinud.

1. Kostja apellatsioonkaebus on põhjendamatu ka osas, milles kostja palub määrata elatise maksekontoks hageja pangakonto. Ringkonnakohus selgitab, et ülalpidamiskohustus tuleb reeglina täita mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab (vt RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 12). Elatis on mõeldud lapse igapäevakulude katmiseks ning nende kulude kandmist otsustab lapsega kooselav vanem. Seega on põhjendatud, et elatis kantakse hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Mis puudutab kostja väidet, et elatis läheb hageja teise seadusliku esindaja võlgade tasumiseks, siis täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 7 välistab sissenõude pööramise seadusel põhinevale elatisele.
2. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Ülalpidamiskohustust ei saa reeglina lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 12; RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-159-12, p 11). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut elatise tasumiseks hageja arvelduskontole. Seega ei saa kostja poolt hageja arvelduskontole tasutud 50-euroseid makseid arvestada ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
3. Arvestades eeltoodut, ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid väited, mis võimaldaksid ringkonnakohtul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. See, kui kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
4. Kuigi hageja ei ole vastuapellatsioonkaebust esitanud, leiab ta oma vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et maakohus on vääralt arvanud alates 01.01.2022 arvutatud elatiselt maha pool lapsetoetusest. Kohus selgitab, et maakohus on määranud elatise õigesti. Lapsetoetus on alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 kohaselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 20.4). Lapsetoetuse arvestamine elatise suuruse arvutamisel ei sõltu sellest, kas laps teise vanemaga kohtub või ei. Menetluskulude jaotus 63.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid

§ 164lgs 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist.

Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 164lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

64. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 13