) § 514 lg 9 kohaldamises kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Liikmesriik ei peaks pöörama ametiabi korras sundtäitmisele välisriigi käibemaksunõuet, mis ilmselgelt ei ole ametiabi taotlenud riigis lõplik, sh mitte üksnes vaidlustamise tõttu, vaid ka muudel asjaoludel. Euroopa liidu õiguse kohaselt on lootusetute nõuete osas õigus taotleda käibemaksu vähendamist. Leedu Vabariigi Maksuvaidluste Komisjoni otsusest nähtub selgelt, et kaebajal on tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ja Leedu Vabariigi õigusaktidest õigus taotleda talle määratud käibemaksusumma vähendamist ja kaebajal on väljavaateid, et seda ka tehakse. Samas ei ole veel täidetud eeldused, et kaebaja saaks Leedus taotluse esitada. Vastavalt kaebajat Leedus esindava advokaadi kirjale tekib kaebajal see õigus pärast 10.11.2023, kui peaks tulema kaebajat pankrotiasjas võlausaldajaks tunnistav lahend nõudes üle 1 milj euro. 4.3
lg 9 ei näe selgesõnaliselt ette võimalust sissenõudmise peatamiseks, kuid kaebaja arvates tuleks seda sätet tõlgendada laiemalt, arvestades EL õiguse regulatsiooni või siis tuvastada siin siseriikliku õiguse vastuolu EL õigusega selles osas, milles ei nähta ette võimalust sundtäitmise peatamiseks ka muul alusel, eelkõige kui summa ei ole lõplik. Seega on halduskohtul õigus jätta
4.4 Praeguses olukorras sissenõudmise peatamata jätmine looks kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglase olukorra tulenevalt käibemaksu eripärast ja selle juures kohalduva proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest. 4.5 Vaidlus ei seisne mitte maksusummas endas, vaid selle täitmisele pööramises olukorras, kus maksusumma ei ole lõplik. Leedus nõude pööramist sundtäitmisele ei toimu, seega ei saa seda seal ka vaidlustada. Eesti õigus näeb ette rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmise peatamise kohtuväliselt, kui nõue on välisriigis vaidlustatud. Siin on tegemist sama loogikaga, sest summa ei ole lõplik. Eesti siseriiklik õigus on selle koha pealt puudulik. Leedus on lõplik maksusumma sõltuv kaebaja tulevikus esitatavatest taotlustest. Eesti maksuhaldur peaks ise peatama sundtäitmise. 4.6 Kaebaja on ka peale vaidlusaluse korralduse saamist jätkanud majandustegevust Leedus. Kaebaja on maksusummat menetluse kestel vähendanud. Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 5.1 Euroopa Liidu õiguse tasemel reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Siseriiklikult reguleerib maksuvõla sissenõudmise sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras
lg 1 mille kohaselt sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA.
lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. 5.2 Käesoleval juhul ongi Leedu riiklik maksuinspektsioon pöördunud MTA poole kaebaja maksuvõla sissenõudmiseks rahvusvahelise ametiabi korras direktiivi 2010/24/EL alusel ning sundtäitmise hoiatust sisaldava korraldusega ja selle lisatud ühtse juriidilise dokumendiga on MTA vastustaja hinnangul antud juhul nii
-s kui ka Euroopa Liidu õiguses kehtestatud reeglistikku järginud. 5.3 Korraldusele saab Eestis esitada vaide või kaebuse vaid osas, mis puudutab võla rahvusvahelise ametiabi korras sissenõudmise ja sundtäitmise eelduste olemasolu ja vastavate menetlusreeglite järgimist (
-i §-d 511-514 ja 13. peatükk) ning maksuhalduri haldusaktidele esitatavad üldised nõuded (
). Kuna korraldusega nõutav võlg tuleneb ühtsest juriidilisest dokumendist, siis võla kehtivust isik Eesti vaidlustada ei saa.
lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks esitada välisriigi pädevale asutusele. Teisisõnu, täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (antud juhul Leedu vabariigi) kohtus, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane.
lg 9 sätestab omakorda, et rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA saab huvitatud isikult või sissenõudetaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe. 5.4 Praegusel juhul puudub igasugune informatsioon, mille kohaselt on kaebaja Leedu Vabariigi nõude vaidlustanud. Nii on MTA 21.08.2023 esitatud ühtse juriidilise dokumendi osas 3 kinnitanud, et nõue ei ole vaidlustatud. Peale kaebaja vastavasisulist väidet pöördus MTA sissenõudmistaotluse esitanud asutuse poole 22.09.2023 küsimusega, kas väide vaidlustamise kohta vastab tegelikkusele ja sai 24.10.2023 eitava vastuse. Leedu maksuhaldur selgitas täiendavalt, et kuna osa võlast on tasutud, palutakse sisse nõuda ülejäänud sissenõudmistaotluse osas 6 nimetatud võlgnevus. Jätkuvalt on ka ühtse juriidilise dokumendi osas 3 märkus selle kohta, et dokumendiga hõlmatud nõuet ei ole vaidlustatud. 5.5 13.11.2023 pöördus MTA teistkordselt samasisulise küsimusega Leedu pädeva asutuse poole. 28.11.2023 eitas sissenõudmistaotluse esitaja veel kord nõude vaidlustamist Leedus. Sarnaselt varasemaga sisaldub ühtse juriidilise dokumendi osas 3 dokumendi esitaja kinnitus selle kohta, et dokumendiga hõlmatud nõue ei ole vaidlustatud. Seega, kuni käesoleva ajani ei ole sissenõudmistaotluse esitanud riik kaebaja väidet välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks oleva täitedokumendi välisriigis vaidlustamise kohta kinnitanud. 5.6
lg 9 laiendava tõlgendusega seonduvalt on MTA seisukohal, et sätte põhiseadusvastasusele apelleerimine on põhjendamatu. Arvestades nii
lg-s 7 kui ka direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-s 1 sätestatut ei kuulu täitedokumendi täidetavuse eelduste kontrollimine ja hindamine viisil, nagu seda soovib kaebaja, taotluse saanud riigi pädevusse. MTA-l on õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Praegu puudub nii MTA-l kui ka kohtul õigus anda täiendavaid hinnanguid küsimusele, kas maksunõue ja mis suuruses Leedu Vabariigis on tekkinud. Need küsimused ei puuduta täitemeetmete õiguspärasust, vaid täitedokumendi täidetavuse eeldusi. Abitaotluse saanud asutusel ega ka selle asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud). Eeltoodud põhjusel ja sõltumata käibemaksu neutraalsuse põhimõttest ja proportsionaalsuse põhimõttest on asjakohatu ka kaebaja teoretiseerimine võimaliku Leedu Vabariigi poolt nõutava käibemaksunõude olemasolu, selle tekkeaja või suuruse üle. Nimetatud vastuväide tuleb esitada abipalve esitanud riigis. Seega praegusel juhul ei esine alus
8.
lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vaastavasisuline leping, osutab MTA. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Euroopa Liidu õigusaktidest reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Direktiivi 2010/24/EL eesmärk on laiendada direktiiviga 2008/55/EÜ kodifitseeritud direktiivi 76/308/EMÜ kohaldamisala nõuetele, mis ei olnud sellega hõlmatud, et paremini tagada liikmesriikide finantshuve ja siseturu neutraalsust ning muuta vastastikune sissenõudmine tõhusamaks ja hõlbustada praktikas selle andmist, tulemaks toime abitaotluste suurenenud arvuga. Selle direktiivi alusel on Leedu pädev asutus esitanud abi taotluse MTA-le.
lg 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama MTA-le sissenõudmistaotluse ning ÜJD, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. ÜJD on aluseks taotluse saanud riigis kasutusele võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama, täiendama või asendama. 11. Direktiivi 2010/24/EL art 14 p 1 näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi vahel, lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis täitmisepööramist lubavat ÜJD-d ning taotluse saanud liikmesriigis võetud täitmismeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust. Nii tuleb vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 1 taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ÜJD, nõude ja esmase juriidilise dokumendi kehtivuse vaidlustamiseks pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole, kelle kontrolliõigus on art 14 lg-s 2 sõnaselgelt piiratud viimati nimetatud liikmesriigi aktidega. Kui huvitatud isik vaidlustab sissenõudmismenetluse jooksul nõude, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi, teavitab taotluse saanud asutus kõnealust isikut sellest, et vaidlustamiseks peab ta pöörduma taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele. Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või 4
lg 9, mis sätestab, et rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning Maksu- ja Tolliamet saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teate.
Kohus on käesoleva otsuse eelmistes alajaotustes analüüsinud direktiivi 2010/24/EL artiklis 14 toodut seonduvalt MTA pädevusega peatada rahvusvahelise ametiabi osutamisel sundtäitmine. Maksuhalduri pädevus nõuete täitmisel rahvusvahelise abi korras on reguleeritul peamiselt EL õigusega, st direktiiviga 2010/24/EL ning MTA ei saa oma pädevust meelevaldselt laiendada. Vastavad piirangud tulenevad just EL õigusest, mitte siseriiklikust õigusest.
Seega on
MENETLUSKULUD 17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.