Obsah (7)

§ 47§ 49§ 14§ 15§ 45§ 2§ 46

Tsiviilasi nr 2-24-4124 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 15. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-4124 Tsivii

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud G. O. kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
3. G. O. (avaldaja/võlgnik) esitas 13.03.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-4124). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Varasemalt töötas võlgnik tootmistöölisena xx-x xxxxxxxxx, kuid töösuhe lõppes
4. aastal võlgniku soovil tervislikel põhjustel. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta ja sissetulekut ei oma. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku 660 eurot: eluasemekulud 200-250 eurot (võlgnik elab ema majas), kulutused toidule 170 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, transpordikulud 60 eurot, sidekulud 50 eurot ning kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Üks kord aastas lisandub kulu küttepuudele 500 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnikul on arvelduskonto Swedbank AS-s (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgniku kohustuste suurus on 32 845,90 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt makseraskuste tekkimise põhjuste kohta elas võlgnik enne üürikorteris, kus oli vaja remonti teha. Kuna palk oli väike, võttis võlgnik remondiks laenu. Töötades sai ta laenu tagasi maksta, aga hiljem tekkisid makseraskused tulenevalt tervislikest põhjustest. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et G. O. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. 3. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (32 845,90 eurot) ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 25.03.2024 kohtuistungil, et tal ei ole kaks kuud sissetulekut olnud. Teda on aidanud tema tütar. Võlgnik käis vallas, aga toetuste maksmiseks soovitakse arvestada ka tütre 2 sissetulekuga. Töötukassast sai võlgnik raha jaanuarikuuni. Võlgnikul on töö leidmine raskendatud, kuna tal on põlv haige, samuti valutab selg. Samas suureneb võlgnevus viivistega. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole käesoleval ajal võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi. Registrisse kantavat kinnis- ja vallasvara võlgnikule ei kuulu. Ta ei ole seotud ühegi äriühinguga. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses kuus täiteasja nõuetega 28 501,98 eurot:

1. xxx/xxxx/xxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Tartu Maakohtu 04.01.2021 otsusest tsiviilasjas xxx-xxx tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 8489,47 eurot;
2. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrusest tsiviilasjas x-xx-xxxxx tulenev Nord Collect OÜ nõue 2657,28 eurot;
3. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 27.10.2020 määrusest tsiviilasjas x-xx-xxxx tulenev Bondora AS nõue 6323,97 eurot;
4. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 27.10.2020 määrusest tsiviilasjas x-xx-xxxx tulenev Bondora AS nõue 3053,29 eurot;
5. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Ane Böckler, Tartu Maakohtu 28.04.2022 otsusest tsiviilasjas x-xxxxxxx tulenev TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 4704,63 eurot;
6. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Ane Böckler, Tartu Maakohtu 27.04.2022 otsusest tsiviilasjas x-xxxxxxxx tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 3273,34 eurot
7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on selles taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohus selgitas 25.03.2024 kohtuistungil võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab G. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 6.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku 3 omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.04.2025. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4