Obsah (15)

§ 113§ 218§ 189§ 222§ 139§ 217§ 115§ 77§ 220§ 104§ 127§ 101§ 221§ 14§ 188

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 07. august 2023.a, Tallinn Hagihind Menetlus

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 2.
2. 2.
3. 2.
4. Kostja leiab, et vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on 04.07.2022 sõlmitud sõiduki müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale kasutatud sõiduki KIA Sorento, reg nr XXXXXX, ning, et sõiduk anti kostja poolt hagejale üle samal päeval (04.07.2022) peale hageja poolt sõiduki ülevaatust, müügilepingu sõlmimist ja ostuhinna tasumist. Kostja kinnitust, et sõiduk on igati töökorras ja, et sõidukil puuduvad defektid sõiduki müügikuulutus ei sisalda. Samuti ei ole kostja mitte ühelgi ajahetkel hagejale teada andnud, et sõiduk oleks heas korras. Seega ei leppinud pooled müügilepingut sõlmides kokku sõiduki kvaliteedinõudeid. Vaidlust ei ole selles, et hagejale on käesoleval juhul müüdud just nimelt kasutatud (mitte uus) sõiduk, kusjuues tegemist oli 14 aastat vana sõidukiga, mille läbisõit oli müügilepingu sõlmimise hetkel 186 000 km. Sel põhjusel ei saanud hageja eeldada, et 3 soetatud sõiduk oleks samaväärne uue sõiduautoga ja, et sõiduk ei vaja kuluvate jm osade väljavahetamist ja võimalikku remonti. 2.
5. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukil oleks olnud puudusi, mida sõidukiga võrreldaval sama vanusega sõidukil olla ei tohiks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist ei ole normaalsest kulumisest tulenevate väidetavate vigastustega, mis on sellise vanusega sõiduki puhul tavapärased. Arvestades sõiduki vanust (14 aastat) tuleb sellise vanusega sõiduki puhul pidada tavapäraseks, et sõidukil võib tekkida/tekib kulumisest/kasutamisest remondivajadus, sh vajadus teostada mootori remonti. 2.
6. Sõiduk müüdi hagejale täpselt sellises seisukorras, nagu see oli müügilepingu sõlmimise hetkel ning sõiduk vastas lepingutingimustele, mistõttu ei ole kostja müügilepingut rikkunud. Müügilepingu sõlmimise hetkel sõidukil hageja väidetud vigastusi (so mootori vigastus) ei esinenud, mistõttu ei ole kostja

§ 218

lg 1 kohaselt selliste hageja väidetud ja hiljem tekkinud väidetavate vigastuste eest vastutav. Asjaolu, et hageja väidetud sõiduki puudused pidid tekkima alles peale müügilepingu sõlmimist, tõendab mh faktiline asjaolu, et hageja on peale müügilepingu sõlmimist sõidukiga läbinud ca 2330 km. Asjaolu, et hageja väidetud sõiduki puudused pidid tekkima alles peale müügilepingu sõlmimist, tõendab mh faktiline asjaolu, et sõidukiga on käidud korrapäraselt hoolduses. 2.6. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt taganes hageja 06.07.2022 müügilepingust. Samas väidetavad kulutused sõiduki mootori remondile on hagejal tekkinud alles peale müügilepingust taganemist. Kuna hageja on müügilepingust taganenud, siis ei olnud hagejal enam õiguslikku alust asuda sõidukit remontima, vaid hagejal oli sel juhul

§ 189

lg 1 kohaselt õigus nõuda vaid ostuhinna tagastamist, tagastades samaaegselt kostjale sõiduki. Seega on hageja väidetava kahju hüvitamise nõue ainuüksi eelviidatud põhjusel välistatud. 2.7. Kuna hageja on 29.07.2022 sõiduki juba võõrandanud kolmandale isikule, siis ei saa hageja täita tagasitäitmise võlasuhtes

§ 189

lg 1 alusel kohustust sõiduk kostjale tagastada, mistõttu on ainuüksi sel põhjusel välistatud ka võimaliku ostuhinna tagastamise nõue kostja vastu. 2.8. Hageja ei ole kostjalt nõudnud sõiduki parandamist ega ole andnud kostjale võimalust sõiduk üle vaadata, mistõttu on hageja väidetavate kulutuste hüvitamise nõue välistatud. Oma 29.08.2022 nõudekirjas ei nõudnud hageja mitte sõiduki parandamist, vaid mootori vahetusega seotud väidetavate kulude hüvitamist. Kuna hageja ei ole nõuete esitamisel müügilepingu osas ette nähtud erireegleid järginud ning on laskunud sõiduki parandada ilma kostjale eelnevat sõiduki parandamise nõuet esitamata, siis on hageja nõuded kostja vastu välistatud ka sel põhjusel.

§ 222

lg 5 kohaldamise eeldused on seega täitmata ning hageja nõue kulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. 2.

1. Hageja väidetud kulud on tõendamata ja ebamõistlikult suured ega ole seotud mootori väidetava remondiga. Esmalt osutab kostja, et kulu tehnokontrollile, korralisele ülevaatusele (koos käibemaksuga summas 65 eurot), kulud, mis on toodud hagi lisana nr 11 esitatud RK Service OÜ arves (summas 153,19 eurot, so jahutusvedelik, õlifilter, mootoriõli jm) ning kulu, mis toodud hagi lisana 13 esitatud Maximar OÜ arved (summas 125 eurot, so sõiduki puhastus ja põhjapesu) ei ole seotud sõiduki väidetavate puuduste ega mootori remondiga – need kulutused pidi hageja niikuinii kandma seoses korralise ülevaatuse teostamisega ja sarnase vanusega (14 aastat) sõiduki tavapärase hooldusega seonduvalt (õlivahetus jm seibide vahetus on tavapärane remondi/hooldustegevus, mis ei ole käsitletav sõiduki puudusena, sõiduki puhatustuse ja põhjapesu teostamine oli hageja nö vaba valik, need kulud ei ole seotud väidetavate puuduste kõrvaldamisega), mistõttu ei saa nende kulude hüvitamist kostjalt nõuda. 2.
2. Ülejäänud hageja poolt esile toodud kulud on ebamõistlikult suured ega ole osaliselt ka seostatavad väidetava mootori remondiga. Tõendamata on ka väidetavad „muud toimingud“ summas 495 eurot. Hageja on väitnud, nagu oleks hageja ostnud sõiduauto mootori maksumusega 1900 eurot, millise väite näol on ilmselt tegemist kohtu 4 2.
3. 2.
4. 2.
5. 2.
6. eksitamiseks esitatud teadliku valeväitega. Nimelt nähtub hagi lisana nr 9 esitatud müügilepingust, et hageja ei ole Y’ilt ostnud mitte ainult mootorit, vaid hoopis sõidukorras sõiduki. Kuna võib eeldada, et hageja ostis Y´ilt tegelikkuses mitte mootori, vaid sõidukorras sõiduauto, siis on ühtlasi põhjendamatu hageja nõue seoses väidetava mootori transpordiga (hagi lisa nr 10, so Poti Kuningas OÜ arve summas 160 eurot). Kostja hinnangul tuleb käesoleval juhul hageja väidetava kahjuhüvitise summat

§ 139ja § 140 lg 1 alusel igal juhul vähendada nullini.

See, et hageja otsustas ise käesoleval juhul loobuda sõiduki tehnilise kontrolli teostamisest enda poolt valitud remonditöökojas, on aluseks sellele, et vähendada väidetava kahjuhüvitise summat nullini, sest juhul kui vastav tehnokontroll oleks teostatud, oleks hagejal koheselt olnud võimalik tuvastada ka kõik väidetavad vead. Käesoleval juhul jätkas aga hageja peale mootori temperatuuri tule süttimist sõidukiga sõitmist (läbides sellega veel ca 30 km), milline hageja tegevus põhjustaski ilmselgelt mootori väidetava kahjustumise (nö mootori kokku jooksmine), mistõttu on hageja oma tegevusega ise põhjustanud mootori väidetava kahjustamise. Vaidlust ei ole selles, et kostja pakkus koheselt peale sõiduki väidetavate probleemide ilmnemist hagejale võimalust Müügilepingust taganemiseks, millisel juhul oleks hagejale koheselt tagastatud kogu ostuhind, millest hageja aga loobus. Siinjuures on oluline märkida, et 06.07.2022 ongi hageja kostjale vastava müügilepingust taganemise avalduse esitanud. Ka eelnev annab kostja hinnangul aluse väidetava kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Põhinõude alusetuse tõttu on alusetu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue, kohtueelsed õigusabikulud on ebamõistlikult suured. Väär on hageja väide, nagu oleks pooled kokku leppinud, et hageja viib sõiduauto kontrolli, midagi sellist ei ole pooled tegelikkuses kokku leppinud. Kostja rõhutab, et kostja pakkus koheselt peale sõiduki väidetavate probleemide ilmnemist hagejale võimalust müügilepingust taganemiseks, millisel juhul oleks hagejale koheselt tagastatud kogu ostuhind, millest hageja aga ise loobus, esitades samas ikkagi hiljem kostjale ise taganemisavalduse. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1755 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoluna järgmise: 1) hageja ja kostja sõlmisid 04.07.2022 müügilepingu (dtl 14), mille kohaselt hageja ostis ja kostja müüs hagejale sõiduauto KIA Sorento (registrinumber XXXXXX) (edaspidi sõiduk) hinnaga 4600 eurot. xxx registrimärgiga YYYYYY summas 3 500 eurot. 2) Hageja sai 04.07.2022 ka sõiduki valduse. 5 3) Kostja avaldas sõiduki müümiseks vastava kuulutuse, milles kirjeldas müüdavat sõidukit (dtl 9-12). 4) Hageja teatas kostjale 04.07.2022 telefoni teel, et sõites Valga poole hakkas sõidukil põlema punane mootorituli (vt kostja kinnitus dtl 43, p 8). 5) 05.07.2022 teavitas hageja kostjat sõnumivahetuse teel (dtl 17, 19-24; tõlge dtl 53-59), et sõidukil ilmnesid kohe probleemid, see jäi maanteel seisma ja enam ei käivitunud ning tuli treileriga ära viia. Samuti, et autole tuleb paigaldada uus mootor.
2. Pooled vaidlevad selle üle, 1) kas sõidukil esines varjatud puuduseid, 2) kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, 3) kas kostja vastutab selle eest, 4) kas hagejal on toimivalt lepingust taganenud, 5) kas kostja peab hagejale hüvitama hagis nõutud summad.
3. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 7. 8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (

§ 115lg 1 alusel).

Seega esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (

§ 77

lg 1 ja § 217 lg 2 p 2); 2) lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (

§ 218

lg 1 I lause; § 218); 3) ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (

§ 220

lg 1); 4) ostjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115

lg 1); 5) müüja on kahju tekkimises süüdi (

§ 104

lg 2); 6) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 7) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 8) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19): 6 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

1. Kohus tuvastab, millised oli sõidukile müügilepinguga kokkulepitud tingimused. 9.
2. Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused

§ 217lg 2 p 1 mõttes.

Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad

§ 14lg 1 teise lause järgi olema tõesed.

Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt RKTKo 28.03.2012, nr 3-2-1-17-12, p 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi

§ 217lg 2 p 1 mõttes.

Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 19; RKTKo 27.05.2015, nr 3-2-1-43-15, p 18). 9.

1. Pooltevaheline müügileping (dtl 13) ega ka müügikuulutus (dtl 9-12) ei kirjeldanud müüdud sõiduki tehnilist seisukorda ega sätestanud selles osas mingeid eritingimusi ega ka välistusi. Müügikuulutus sisaldab sõiduki varustuse loetelu ja märget, et „ülevaatus kehtib 08.2022“. 9.
2. Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Hageja ostis endale teadaolevalt töökorras auto ning soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks.

§ 77

lg 1 teine lause sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga, mis müügilepingu sõlmimise hetkel oli ligikaudu 14 aastat vana. Kohtu hinnangul pidi sõiduk vastama sama vanale sarnasele autole üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud mingeid erikokkuleppeid selles osas. Samuti ei teinud nad välistusi mingitele nõuete mittevastamise osas või et sõiduk ei vastaks tavapäraselt nii vanadele sõidukitele esitatavatele nõuetele või et sõidukil oleks mingid puudused. 10. Kohus esmalt võtab seisukoha vaidlusaluses küsimuses, kas hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust, mille tagajärjel oleks leping lõppenud ning pooltel tekkinud tagasitäitmise võlasuhe

§ 189-191 järgi.

10.1. Lepingupool saab lepingust taganeda taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (

§ 188lg 1). Taganemisavaldus on ühepoolne tehing Ts

ÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab seega olema väljendatud selle teinud isiku selge tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Tahteavalduse sisu tuleb vajadusel tõlgendada (TsÜS § 75). 7 10.

1. Hageja on hagiavalduses kirjutanud, et taganes 06.07.2022 sõnumivahetustega lepingust ning hilisemas menetlusdokumendis selgitanud, et võttis taganemisavalduse tagasi või loobus sellest. Kostja on vastanud, et ta ei nõustu taganemisavalduse tagasivõtmisega ning kuna hageja taganes lepingust, ei saa ta nõuda pärast taganemist tehtud kulutuste hüvitamist, kuna taganemise tulemusel tuleb üleantu tagastada. 10.
2. Kohus leiab, et küsimus sellest, kas mingit tahteavaldus saab pidada taganemisavalduseks, on õiguslik hinnang ja mõlemad pooled on vabad selles osas oma seisukohti avaldama. Õigusliku hinnangu asjaoludele annab kohus oma otsuses, mistõttu ei ole hageja poolt selles osas oma seisukohtade muutmine käsitletav hagi aluse muutmisena (TsMS § 376 lg 4 p 1). 10.
3. Taganemisavaldusena on hageja viidanud hageja 06.07.2022 sõnumitele: „Võta see auto tagasi ja maksa mulle 4600 tagasi või maksa see remont kinni“ (tõlge dtl 57); „Kui see nii ei lähe, siis võtke oma hea auto ja tagastage mulle minu raha. Kui me kokkuleppele ei jõua, siis läheb mootor ekspertiisi ja peale seda läheb asi kohtusse.“ (tõlge dtl 59). Kostja ei ole tõendanud, et taganemisavaldus esitati veel ka näiteks suuliselt, hageja on seda eitanud. 10.
4. Kohus asub nimetatud tõendeid hinnates seisukohale, et need ei sisalda hageja tahet taganemiseks. Tegemist oli pigem ettepanekuga kostjale küsimuse lahendamiseks kokkuleppel ühel või teisel viisil (auto tagastamine või remondi maksumuse hüvitamine). Hageja on nimelt esialgselt andnud kostjale valida, kas võtta auto tagasi ja tagastada raha või maksta kinni remont. Teises sõnumis on hageja kirjutanud, et „kui me kokkuleppele ei jõua […]“, mis viitab samuti sellele, et hageja tahe oli suunatud kokkuleppe saavutamisele, mitte tingimata müügilepingust taganemisele. Seega ei taganenud hageja kostjaga sõlmitud sõiduki müügilepingust ning tal on õigus nõuda kahju hüvitamist puudustega asja kordategemiseks.
5. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, millised puudused sellel konkreetselt olid ja mis puudused põhjustas. 11.
6. Hageja on puuduste kirjeldamiseks ja tõendamiseks esitanud kohtule pooltevahelise kirjavahetuse SMS-i ja sõnumirakenduse WhatsApp teel (dtl 17, 19-24; tõlge dtl 5359). Kirjavahetuse ja sellele lisatud piltide alusel võib tuvastada, et hageja kasutas sõiduki transportimiseks treilerit. Samuti on hageja kostjale saatnud pilte mootorist väitega, et see on äsja remonditud (dtl 54-55), et remontija ei olnud pädev, kõikjal on vana õli ja isegi poldid lahti (dtl 55-56), ja et üks ratas (velg) on kinnitatud sõiduki külge kolme poldiga viie asemel. 11.1.
7. Siinkohal märgib kohus, et hageja ei ole esitanud hagis nõuet seoses velje kinnitamisega kolme poldiga nõutud viie asemel. Seetõttu kohus seda otsuses edaspidi lähemalt ei käsitle. 11.
8. Veel on hageja esitanud kahju olemasolu tõendamiseks järgmised tõendid: 1) Yga sõlmitud sõiduki KIA Sorento müügileping (dtl 25); 2) Poti Kuningas OÜ arve nr 15072022-02 (dtl 26); 3) RK Service OÜ arve nr A-6366 (dtl 27); 4) HEIFIX OÜ arve nr 120 (dtl 28); 5) Maximar OÜ arve nr 1570 (dtl 29); 6) Valga Tehnoülevaatuse OÜ arve nr 20025 (dtl 30); 7) Valga Tehnoülevaatuse OÜ arve nr 20051 (dtl 31). 8 11.2.
9. Heifix OÜ arvest nähtub, et sõidukile tehti 21.07.2022 „Karteripõhja eemaldus, sillatala, vea diagnoosimine, (väntvõlli purunemine) mootori mahavõtt, komplekteerimine, mootori paigaldamine, pihusti remont, raadiaator+remont, õlide fltrite vahetus, tihendite vahetus“ 37 tundi hinnaga 35 eurot/tund, lisaks käibemaks, kokku summas 1554 eurot. Sellega aga ei ole tõendatud, miks oli sõidukil sellist remonti vaja ehk mis seisus oli hagejale müüdud sõiduki mootor. Tegemist on mitteõigusliku asjaoluga, mille tuvastamiseks on vaja eriteadmisi. Hageja ei ole remondiarve esitamisega tõendanud, et sõidukil oli puudus, mille eest kostja vastutab. Kui eeldada, et tegemist oli väntvõlli purunemisega, nagu Heifix OÜ arvel kirjas, siis ei ole tõendatud, mis selle põhjustas ja et tegemist ei ole hagejast endast tuleneva asjaoluga. Kostja on osundanud hageja kirjeldusele hagi asjaoludest, et hageja jätkas sõidukiga sõitmist ka pärast mootori võimalikku riket tähistava ohutule süttimist sõiduki armatuurlaual, kuni sõiduk lõplikult seiskus. Ei ole välistatud kostja teooria paikapidavus, et mootori vahetamise või vähemalt kahju suurenemise tingis hageja enda tegevus. Ühestki hageja esitatud tõendist aga ei nähtu, mis puudus tingis sõidukil mootori vahetamise. Ka see, et kostja poolt müüdud sõidukil oli üldse selle väljavahetamist nõudev mootoririke, on kohtu hinnangul tõendamata. 11.2.
10. Ka teistest eelviidatud tõenditest (Yga sõlmitud müügilepingust ja arvetest) ei tulene hagejale müüdud sõiduki mootori seisukorra kohta midagi. Nendega saab tõendada sõiduki remontimist või seda abistavaid tegevusi, kuid miks seda oli vaja teha, nendest ei nähtu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit (näiteks asjatundja arvamus) sõidukil või mootoril esinenud puuduste kohta. Samuti ei ole hageja taotlenud kohtul selliseid tõendeid koguda (näiteks kohtuliku ekspertiisi läbiviimist). Müüdud sõiduki või selle mootori seisukorra kohta ega selle kohta, miks oli sõidukit vaja puksiiril vedada, pole asjas ühtegi tõendit, vaid üksnes hageja enda seisukohad sõnumivahetuses, millele kostja on vastu vaielnud ja mille paikapidavuse kontroll nõuab automehhaanika alaseid eriteadmisi, mida kohtunikul pole. 11.2.
11. Kohtu arvates sai hageja aru, et tema peab neid asjaolusid tõendama. Hagejat esindas hagiavalduse esitamisel professionaalse õigusnõustajana vandeadvokaat. Hageja on viidanud oma menetlusdokumentides asjakohastele materiaalõiguse normidele (eelkõige

§ 217) ja Riigikohtu praktikale sarnastes asjades.

Kohtu hinnangul ei saa kohus poolele võistlevas kohtumenetluses anda poole tõenditele nö eelhinnanguid ja selgitada, kas sellest piisab tema positsiooni tõendamiseks, kui mõlemaid pooli esindavad vandeadvokaadid. 11.2.

1. Kohus märgib ka, et Yga sõlmitud müügilepingut ei saa pidada vaid mootori müügilepinguks ja võtta selle müügihind aluseks väljavahetatud mootori maksumuseks. Kostja esitatud Yi avaldatud müügikuulutusest (dtl 104-108) nähtub, et müüd siiski auto tervikuna, mitte ainult mootor. Sellel autol olid küll kuulutusest nähtuvalt teatud puudused, kuid sellest ei saa järeldada, et muu kui mootori osa autol oli väärtusetu. 11.
2. Seega kokkuvõtvalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, mis puudused sõidukil (mootoril) olid ja kas need olid olemas sõiduki hagejale üleminemise ajal ja kas kostja vastutab nende eest. Kuna nimetatud asjaolu ei ole tõendatud, siis puudub vajadus tuvastada ja analüüsida kahju hüvitamise koosseisu ja müügilepingu rikkumise õiguskaitsevahendi ülejäänud elemente.
3. Asja lahendamisel ei ole oluline küsimus sellest, mis oli sõiduki odomeetri näit hagejale sõidukit üle andes, samuti see, kas ja milliseid remondi- ja hooldustöid kostja sõidukile varasemalt on teha lasknud, mistõttu kohus neid lahendis lähemalt ei käsitle. 9
4. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
6. Kostja on esitanud taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kohus seda ei rahulda, kuna TsMS § 449 lg-s 1 sätestatud vaheotsuse tegemise aluseid käesolevas asjas ei esine. Sõiduki müügilepingu puuduste vaidluse puhul ei ole üldjuhul nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas.
7. Kostja on taotlenud 04.11.2022 menetlusdokumendis kohtult tõendi kogumist ja nõuda Y’ilt välja hagejaga 13.07.2022 sõlmitud müügilepingu originaaleksemplar (dtl 76, p. 2.8.4 ja 2.8.5). Kostja soovis tõendada seda, et hageja ostis selle alusel sõiduki, mitte ainult mootori. Kuna hageja vastuseks 15.12.2022 kohtu järelepärimisele (dtl 163) 30.12.2022 võttis omaks, et ta ostis Ylt (mittekorras) sõiduki, mitte ainult mootori kui sellise, vaid kogu sõiduauto ning et tegemist on sama sõidukiga, mille müügikuulutuse esitas kostja oma 04.11.2022 vastuse lisaga 3 (dtl 165). Kuna selle üle pooled enam ei vaidle ning kostja ei ole põhjendanud, et ta tõendid muu asjaolu tõendamiseks vajab, siis jätab kohus selle taotluse rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
8. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 4539,69 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
9. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
11. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1755 eurot. 20.
12. Kostja esindaja tunnitasu määr on 156 eurot. Hageja nimetatud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 156 eurot ei ületa vandeadvokaadi õigusteenuse tavapärast hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 20.
13. Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 11 tundi 15 minutit (dtl 174175 ja dtl 200, p 4). Hageja ei nõustu kostja menetluskulude suurusega lepingulise esindaja kulude osas ning leiab, et töömaht on paisutatud (dtl 183-184). 20.
14. Kohus leiab, et hageja etteheited kostja esindajakulude suurusele ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Üldteada on, et esindajal kulub aega nii teise poole esitatud menetlusdokumendiga tutvumiseks kui ka sellele oma seisukoha koostamiseks ning asjaolu, et menetluskulude spetsifikatsioonis on see esitatud ühtse reana, ei tähenda, et see ei kuuluks vastaspoole poolt hüvitamisele. Samuti ei ole põhjendatud kostja menetluskulu vähendada seetõttu, et ta oma menetlusõiguseid kasutades esitas ka taotluseid ja seisukohti, millega kohus täielikult ei nõustunud. 20.
15. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 11 tundi 15 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1755 eurot. 10 20.
16. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2024. a otsusega nr 2-22-14574. 11