Obsah (7)

§ 47§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-23-18200 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 4. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-18200 Tsivi

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud M. A. kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
3. M. A. (avaldaja/võlgnik) esitas 27.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-18200). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxx xx-s lihttöölisena. Tema igakuiseks sissetulekuks on netotöötasu 1300 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1180 eurot: eluasemekulud 410 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot (kvartalis), kulutused majatarvetele ja hügieenile 25 eurot, transpordikulud 250 eurot, sidekulud 70 eurot ning tervishoiukulud ja ravimid 50 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 30 800 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid tal makseraskused seoses kasuisa surmaga, mis mõjus talle väga raskelt. Olukorrast väljapääsu otsides hakkas võlgnik mängima kasiinos. Temast sai hasartmängu sõltlane. Võlgnik sõlmis laenulepingu, mängis raha maha ja sõlmis seejärel uue laenulepingu. Alguses suutis võlgnik laenu tasuda, sest sissetulek oli piisav. Kui olukord väljus kontrolli alt, esitas võlgnik taotluse abi saamiseks psühholoogile, lisaks pani Maksu- ja Tolliametis endale hasartmängukeelu ja pöördus võlanõustaja poole. Käesoleval ajal otsib võlgnik võimalusi teha lisatööd, et teenida suuremat sissetulekut. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
4. Kohus võttis 15.02.2024 määrusega M. A. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keda kohustas hiljemalt 16.03.2024 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. 2 3. Usaldusisik esitas 14.03.2024 kohtule

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed 4.
2. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on 01.04.1989 sündinud M. A. perekonnaseisult vallaline ning tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgniku sissetulekuks on töötasu xxxxxxxxxxxxxx-st. Vara 4.
3. Võlgnikul puudub registritesse kantav vara. Võlgniku maksejõuetuse avalduse kohaselt võlgnikul muu realiseeritav vara puudub. Võlgniku netosissetuleku suurus avalduse järgi on 1300 eurot kuus. TSD andmetel on viimase kuue kuu keskmine bruto sissetulek 1672,64 eurot ehk 1352,05 eurot neto. Võlgniku tuludeklaratsioonidest nähtuvalt oli keskmine brutosissetulek
4. aastal 1325,97 eurot,
5. aastal 748,57 eurot ja
6. aastal 1756,91 eurot kuus. Võlgniku pangakontode xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk Swedbankis on 0; hoiukonto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk 2,11 eurot. Võlgnik on liiklusregistris märgitud sõiduki xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, 2012, registreerimismärgiga xxxxx. Sõiduki omanik on K. K. (xxxxxxxxxxx). Võlgnik on sõiduki osas selgitanud, et tegemist on sõbra autoga, mida ta on kasutanud. Võlgnik enam sõidukit ei kasuta ja see on omaniku käes. Kohustused 4.
7. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tarbijakrediidilepingutest tulenevaid tagamata nõudeid kokku 34 067,56 euro ulatuses. Maksejõuetus
8. Usaldusisik on seisukohal, et M. A. on maksejõuetu, ta ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid korraga rahuldama. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 34 067,56 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Lähtuvalt võlgniku viimase kuue kuu keskmise sissetuleku suurusest, ca 1350 eurot, on sissetulek arestitav 450 euro ulatuses kuus. Hetke seisuga tuvastatud nõuete sissetuleku arvelt rahuldamiseks kuluks üle kuue aasta, mida ei saa pidada kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks. Arvestada tuleb ka sellega, et ajaga lisanduvad kohtusustele täiendavalt kõrvalnõuded (viivised). Usaldusisiku arvates on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohustustest vabastamise menetluse alustamine on antud juhul eesmärgipärane ning annab võlgnikule võimaluse vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kuhjunud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse edukaks läbimiseks tuleb võlgnikul jätkata töötamist ning vähendada oma igapäevaseid kulutusi. Võlgnikul tuleb vähenda transpordikulusid; 250 eurot kuus ei saa pidada pankrotimenetluses mõistlikult vajalikuks kuluks. Viimane tõenäoliselt tähendab, et võlgnikul tuleb menetluse ajaks loobuda vabatahtliku päästja tegevusest. 3
9. Kohus, vaadanud M. A. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 8.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi võlgnik on mänginud hasartmänge, ei saa kohtu hinnangul antud juhul võlgniku kergemeelset ja mõtlematut käitumist pidada tahtlikuks või raskelt hooletuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja vara raiskamiseks. Võlgnik on Maksuja Tolliametis seadnud endale hasartängude mängimise piirangu, mida soovib valitud tähtaja möödudes pikendada. Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates anda võlgnikule võimalus näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja

-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, 4 eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.04.2025. Usaldusisiku tasu 10.

§ 54

lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi, so 18 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (18 pooltundi) on põhjendatud ning Vladimir Kutšmeile tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5