Obsah (7)

§ 18§ 54§ 46§ 45§ 47§ 49§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3377 Tsiviilasi E. L. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pankrot

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on E. L. (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik endale majanduslikel põhjustel võetud kohustusi täita. Tema töötasu ei ole piisav selleks, et võlgu tasuda ning ennast ülal pidada. Töötasuks on igakuiselt 1050 eurot. Võlgnikule on määratud ka osaline töövõimetoetus iga kuu summas 318-328 eurot, mille peab kinni kohtutäitur Õ. P.. Samuti saab ta sotsiaaltoetust 34,01 eurot. Talle kuuluvas kogumispensioni fondis on hinnanguliselt 4523,14 eurot, muu vara tal puudub. Kohustusi on avalduse kohaselt 40 361,86 eurot, võlgnevused on tarbijakrediidi andjate ees ning algatatud on täitemenetlused. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2.

1. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Traadi. Usaldusisiku 03.04.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi summas 39 607,69 eurot. Võlgnikule kuuluvad Xxxx Pensionifondi 2 Roheline (
2. samba fond) osakud, mille väärtus pensioniregistri kohaselt seisuga 01.04.2024 oli 4429,99 eurot. Xxxx AS arvelduskontode jääk 28.02.2023 seisuga oli 0,13 eurot ja 0 eurot. Pensioniregistri teatel on võlgnikul osakud pensionifondis Xxxx pensionifond indeks, mille väärtus on 167,83 eurot.
3. aasta üksikisiku tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluv summa 11.03.2024 seisuga on 46,17 eurot. Muu vara tal puudub. Igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1050 eurot, töövõimetoetus 318-328 eurot ning sotsiaaltoetus 34,01 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei suuda võlgnik hetke seisuga täita sissenõutavaid kohustusi. Usaldusisik nõustub võlgniku taotlusega kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 39 607,69 eurot. Kohtu hinnangul on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot. 2.2. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Martin Traat on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Traadi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (

§ 46lg 1). 3. Pankr

S § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

1. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1 ja 2).
2. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6). 6.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei tuvastanud

§ 45lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid.

Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal. 7. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara 3 kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada. 8. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg-d 3-7).

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 46lg 2).

9. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg 1).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 49lg 3).

Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44). Menetluskulud 10.

Usaldusisikul on

§ 54

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45

lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (

§ 54lg 2).

11. Usaldusisik on esitanud tasunõude 12,5 töötunni eest kokku 2050 eurot (164 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

11.

1. Kohtu hinnangul ei ole usaldusisiku tehtud töömaht täies ulatuses põhjendatud. Usaldusisiku tasuarvestusest nähtuvalt kulus usaldusisikul dokumentidega tutvumisele ja aruande koostamisele 10 tundi (sh päringute vastustega tutvumine ja võlgniku, riiklike registrite, ametiasutuste ja võlausaldajate poolt esitatud dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslik analüüs võlgniku vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamise eesmärgil). Usaldusisiku aruande ja selle lisade sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu nendele toimingutele 7 tundi. Ülejäänud osas on usaldusisiku ajakulu mõistlik. Seega kokku on usaldusisiku ajakulu põhjendatud 9,5 tunni ulatuses. 4 11.
2. Kohus ei pea ka töötasu tunnihinda arvestades usaldusisiku tehtud tööd ja selle keerukust põhjendatuks (

§ 54lg 4).

Tegemist on füüsilise isiku maksejõuetusavaldusega, mille puhul ei ole hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele niivõrd keeruline, mis õigustaks kohaldada usaldusisikule tasu määramisel tunnitasu ülemmäära 164 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku põhjendatud tunnitasu määr käesolevas asjas on 120 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks määrata usaldusisiku tasuks 1140 eurot (9,5 x 120), millele lisandub käibemaks 250,80 eurot. 11.3. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1390,80 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult. 11.4. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek pole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes

§ 54lg-st 2 ja Pankr

S § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest. Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51 ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisiku tasunõue on põhjendatud 9,5 töötunni eest ning riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 627 eurot (19 pooltundi x 33). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 627 euro ulatuses (lisandub käibemaks 137,94 eurot) riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 625,86 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5