← Eesti

2-22-17705/16

Obsah (6)§ 197§ 168§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Karolin Kirss Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2024.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17705 Tsiviilasi O

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 197 kohaselt määrab kohus käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kostja on 22.12.2022 taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist, kui hageja tagatist ei tasu. Kuivõrd hageja jättis tasumata 15.01.2024 kohtumäärusega nõutud tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks jätab kohus hagi

§ 197

ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg 3-5 kohaldamise eelduseid ei esine, tuleb menetluskulud jätta

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja esitas 08.03.2024 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 4 217 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kostja palub kohustada hagejat tasuma kostja menetluskuludelt ka viivist. Hageja on 18.03.2024 esitanud vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja palub jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, kuna menetlustoimingute kajastamisel on eksitud aastaarvudega; nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud, mille kohta puuduvad menetluses mistahes andmed, et kostja esindaja neid tegi ja kui teatud toiminguid üldse tehti (nt hagile vastuse koostamine, suhtlus kostjaga ja määratlemata menetlusdokumendi koostamine), siis puudus vajadus neid toiminguid teha, lisaks ei ole võimalik kontrollida summa kujunemist, mille hüvitamist kostja taotleb, seejuures ei ole välja toodud, millist käibemaksumäära summa arvutamisel on kohaldatud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

  1. 13.12.2023 nõupidamine kliendiga – 1,17 tundi;
  2. 13.12.2023 materjalide analüüs – 0,33 tundi;
  3. 22.12.2023 kliendi poolt esitatud materjalidega tutvumine, kohtule taotluse koostamine seoses eelmise esindaja poolt esitatud menetluskulude katteks esitatud taotluse läbivaatamisega – 1,75 tundi;
  4. 27.12.2023 materjalide analüüs, seisukoha koostamine – 1,5 tundi;
  5. 28.12.2023 nõupidamine kliendiga – 0,33 tundi;
  6. 29.12.2023 vastuse koostamine hagiavaldusele – 3 tundi; 2
  7. 30.12.2023 vastuse täiendamine hagiavaldusele – 3,83 tundi;
  8. 02.01.2024 suhtlus kohtuga ja nõupidamine kliendiga – 1,17 tundi;
  9. 03.01.2024 nõupidamine kliendiga ja menetlusdokumendi koostamine – 0,5 tundi;
  10. 31.01.2024 hageja seisukohaga tutvumine – 0,42 tundi;
  11. 09.02.2024 määruskaebuse analüüs; vastuse koostamine määruskaebusele; töö materjalidega – 3,67 tundi;
  12. 10.02.2024 vastuse täiendamine määruskaebusele – 2,5 tundi;
  13. 12.02.2024 vastuse määruskaebusele analüüs ja täiendamine – 0,67 tundi;
  14. 08.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi. Ajakulu kokku oli seega 21,34 tundi. Kohus ei nõustu hagejaga, et ilmne eksimus menetluskulude nimekirjas aastaarvude märkimisel annaks alust lugeda nimekirjas toodud toiminguid põhjendamatuteks. Kõrvutades nimekirja toimikumaterjalidega on ilmne, et toimingud 1-7 olid tehtud 2022.a. ja 8-10
  15. aastal. Nähtuvalt asja materjalidest teatas kostja oma uuest esindajast 19.12.2022, ning esitas uue esindaja poolt täpsustatud tagatise andmise taotluse 19.12.2022 - nimetatuga seondusid nimekirjas toodud toimingud 1-
  16. Kohus leiab, et kuivõrd tagatise andmise taotlus oli juba esitatud, ei võinud selle täpsustamisele põhjendatult kuluda enam kui 1 tund. Esindaja vahetamine ei olnud tingitud hagejast, kostja ei ole välja toonud ka, et esindaja vahetamise tinginuks mõni objektiivne kostjast sõltumata asjaolu. Seetõttu ei ole ajakulu ja toiminguid seoses enda uue esindaja poolt asjaga kurssi viimisega alust pidada vajalikuks ja põhjendatuks, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. 02.01.2023 esitas kostja esialgse vastuse hagile, sellega seonduvad toimingud 4-
  17. Kohus leiab, et kuni menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamiseni puudus vajadus teha täiendavaid menetlustoiminguid, sh hagile (esialgselt) vastata. Toimingu 9 osas leiab kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et 03.01.2023 (ega 03.01.2024) oleks koostamisel olnud ükski kostja menetlusdokument. Toiming 10 on hageja 30.01.2023 seisukohaga tutvumine, nimetatule märgitud ajakulu 0,42 tundi ei ole selgelt ülemäärane. Toimingud 11-13 on kokkuvõtlikult määruskaebusele vastamine koos seonduvate toimingutega, ajakulu kokku 6,84 tundi. Kohtu hinnangul puudub alus pidada nimetatud ajakulu ilmselt ülemääraseks, samuti on mõistlik menetluskulude nimekirja koostamisele märgitud ajakulu 0,5 tundi. Lepinguline esindaja osutas õigusteenust tunnitasu alusel hinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks (so 192 eur koos km 20%). Alates 01.02.2024 on antud asjas osutatud õigusabi tunnitasu alusel hinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks (so 207,40 eur koos km 22%). Kohus leiab, et kumbki määr ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 794,96 eurot ((1,42x192) + (7,34x207,40), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele välja pankrotis ühingult.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.