Obsah (6)

§ 424§ 66§ 68§ 44§ 16§ 56

1-24-1085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprillil 2024. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-1085 (kohtueelses menetluses 23231751988) Kohtukoos

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Natalia Duškina Süüdistatav ERICH KIIREND, isikukood 36306200273, xx kodanik, emakeel: xx keel, haridus: xx; töökoht: xx; elukoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad; tõkend: puudub (oli kahtlustatavana kinni peetud 2021.07.2023, s.o 2 päeva) Kaitsja Gerda-Johanna Aasmaa (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 lg 1 ning §-st 254 kohus otsustas: 1. Tunnistada ERICH KIIREND

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot. 2.

68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Erich Kiirendi eelvangistuses viibitud aeg 20-21.07.2023, s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot. 3.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata Erich Kiirendile mõistetud 940 euro suuruse rahalise karistuse tasumine võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt esimesel üksteistkümnel kuul 78,33 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 78,37 eurot.

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Erich Kiirendilt välja riigituludesse menetluskuludena: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 175,68 eurot, - sundaraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot; kokku seega 1405,68 eurot.
2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Erich Kiirendil tasuda menetluskulud kokku summas 1405,68 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 117,14 eurot. 1-24-1085
3. Menetluskulud osaliselt, s.o kaitsjatasu summas 21,96 eurot, jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Erich Kiirendit süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 20.07.2023 kella 19.07 ajal Harjumaal Saku vallas Tallinn-Saku-Laagri tee
6. kilomeetril suunaga Saku poole mootorsõidukit xxx, reg-nr xxx, olles alkoholist tingitud joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik tulem 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,90 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Erich Kiirend liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Erich Kiirend oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör Natalia Duškina taotleb 12.02.2024 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat E. Kiirendit

§ 424

lg 1 järgi ja karistada teda juhindudes

§-st 44 lg 1, 2 rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päev, s.o 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot. E. Kiirendil 2022. aastal tulud puudusid,

§ 44

lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui 2/5 1-24-1085 miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot, seega on E. Kiirendi rahalise karistuse päevamäär 10 eurot ning tema rahalise karistuse suurus 940 eurot. Prokurör taotleb määrata

§ 66

lg 1 ja 3 alusel mõistetud rahalise karistuse 940 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud 1405,68 eurot (kaitsjatasu 175,68 eurot ja sundraha 1230 eurot) tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on süüdistusakt edastatud kaitsjale (aadressil xxx) ja süüdistatavale (aadressil xxx) 21.02.

1. E. Kiirend on süüdistusakti kättesaamist kinnitanud 22.02.
2. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Samas on kriminaaltoimikus kaitsja 09.02.2024 taotlus prokurörile (tl 29), milles kaitsja taotleb käskmenetluse kohaldamist, mh viitab ta ka vastavasisulisele kooskõlastusele süüdistatavaga. Lisaks esitas süüdistatav taotluse käksmenetluse kohaldamiseks 06.02.2024 (tl 32). Sellest järeldub, et käskmenetluse kohaldamine on nii süüdistatava kui ka tema kaitsja soov. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 251 saab kohaldada kriminaalasjas käskmenetlust, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Kohus nõustub prokuröriga, et käsilolevas kriminaalasjas on põhjendatud kohaldada käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 järgi.

§ 424lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

E. Kiirendi süüd kinnitavad tema enda ütlused (tl 22-23), milles ta tunnistab oma süüd ning selgitas, et oli 20.07.2023 sõbra juures, jõi viina. Õhtul soovis sõita xxx külla venna juurde, rooli istudes oli enesetunne hea, kuid teadis, et päris kaine pole. Sõitis enda sõidukiga. Maanteel pidas politsei teda kinni, ta puhus indikaatorvahendisse ja tuvastati joove. Edasi toimetati ta jaoskonda, kus puhus tõendusliku alkomeetrisse, lõplik joove oli 0,90 mg/l. Kahetseb juhtunut, see oli esimene ja viimane kord, kus läks rooli joobes. Elab xxx, kuid käib tihti Eestis. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad juhtunut tunnistaja A. O (abipolitseinik) ütlused (tl 15) selle kohta, et olles abis 20.07.2023 Harjumaal Saue vallas Männikul, sõitsid politseiametnikuga Männikult Saue suunas. Nende ees sõitis xxx reg nr xxx, sõiduk sõitis korduvalt vasakul olevasse äärekivisse. Tunnistaja ja politseiametnik peatasid sõiduki, sõidukit juhtis E. Kiirend. Vesteldes juhiga oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Indikaatorvahendiga kontrollimisel oli tulem 1,03 mg/l. Politseiametnik kõrvaldas isiku juhtimiselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 13) kohaselt kõrvaldati E. Kiirend mootorsõiduki juhtimisel 20.07.2023 LS 91 lg 2 p 2 alusel kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et E. Kiirendil tuvastati 20.07.2023 kell 19:07 joove 1,03 g/l (tl 8). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendab, et E. Kiirendil oli 20.07.2023 3/5 1-24-1085 tuvastatud joove lõplik mõõtetulemus 0,90 mg/l (lõplik lugem 0,99 mg/l +/- 0,09 mg/l) (tl 11). Taatlustunnistus (tl 12) kinnitab, et mõõtetulemus oli tuvastatud nõuetekohase mõõtevahendiga (tl 12) Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0033, taadeldud 05.01.2023. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli E. Kiirend kinni peetud 20.07.2023 kell 19:07 TallinnSaku-Laagri tee 6 km, Saku VALLAS, Harjumaal ja vabastatud 21.07.2023 kell 12:55 (tl 446). Kohtu hinnangul on ülalviidatud tõenditega leidnud tõendamist, et E. Kiirend pani toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 16

lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda, E. Kiirend selgitas, et vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitas alkoholi ja sai aru, et ei ole päris kaine. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäär 100 eurot), s.t 1000 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.

Kiirendi eelvangistuses viibitud aeg (20-21-07.2023), s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad (tl 24). Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et E. Kiirend ei ole 2021 ega 2022. aastal tuludeklaratsiooni esitanud (tl 18), sissetuleku puudumist kinnitab ka teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 20). Siinkohal märgib kohus, et isikule mõistetav karistus peab olema ka reaalselt täidetav. Kuigi E. Kiirendil sissetulek puudub, on ta avaldanud soovi käskmenetluse kohaldamiseks, s.t möönnud, et on suuteline rahalist karistust kandma. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et E. Kiirend tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, võttes aluseks miinimumpäevamäära 10 eurot, seega rahaline karistus 1000 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.

Kiirendi eelvangistuses viibitud aeg (20-21-07.2023), s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata Erich Kiirendile mõistetud 940 euro suuruse rahalise karistuse tasumine võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt esimesed üksteist kuud 78,33 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 78,37 eurot. 4/5 1-24-1085 MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt E. Kiirendilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1230 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 175,68 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1405,68 eurot. See summa tuleb E. Kiirendil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 117,14 eurot. Kaitsja esitas kohtule 21.02.2024 täiendavalt taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 21,96 eurot. Kulud on tekkinud seoses käskmenetluse süüdistusaktiga tutvumisega. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi kulud summas 21,96 eurot, riigi kanda. Asitõend – mootorsõiduk xxx, reg-nr xxx, mis oli teisaldatud 20.07.2023 politsei parklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn- on 24.07.2023 on tagastatud omanikule. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Tuulik 5/5