Obsah (10)

§ 113§ 9§ 401§ 404§ 408§ 410§ 42§ 39§ 4034§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-111475 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asja lahendamise viis Enne hagi esitamist menetles Pärnu Maakohus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuivõrd kostjale ei õnnestunud dokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Määrusest nähtub, et Pärnu Maakohus püüdis makseettepanekut kätte toimetada kostja e-postiaadressidele xxx ja xxx ja aadressile . Sel aadressil elav isik kinnitas, et kostja ei ela xxx, kuid ei teadnud öelda, kus kostja elab. Kohus ei ole kostjaga ühendust saanud ka telefoninumbritel, mis on saadud Maksu- ja Tolliametist. Kohus on seejuures kontrollinud kostja võimalikke kontaktandmeid ka kostjaga seotud teistest menetlusest. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 13.07.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad teistsugused andmed kostja kohta.
2. a menetlustest on kohtul info, et kostja elas xxx linnas xxx. See aadress on rahvastikuregistrisse kantud kostja abikaasa lisaaadressina ning sama aadressi on kostja andnud hagejale
3. a lepingu sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagimaterjalid kostjale kätte 17.11.2023 teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei ole seotud poole taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemiseks peab hagi olema ka õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi kontrollib kohus omal algatusel. See tähendab mh seda, et maakohus peab nende eeldustega arvestama sõltumata sellest, kas menetlusosalised nende eelduste hindamist taotlevad. Hagi õiguslik põhjendatus tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab seejuures arvestada (st lugeda lg 1 teise lause järgi omaksvõetuks) üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega. See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole toonud välja piisava üksikasjalikkusega faktilisi asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks kontrollida hagi aluseks olevate õigusnormide täidetust. 2 Seetõttu lahendab kohus asja sisulise otsusega, võttes arvesse ka hageja poolt esitatud tõendeid. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (vt menetlusse võtmise määruse resolutsiooni). Lihtmenetluses võib kohus kalduda kõrvale tõendite vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut. Lihtmenetluses võiks kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab siiski vajalikuks oma otsuse selgitamist.
4. Kas laenuleping on sõlmitud ning laen tarbija kasutusse antud Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 404

lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult

§ 404lg 2 loetletud teavet.

Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Hageja pidi hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud

§ 404

kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja pidi seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.

§ 410

lg 1 kohaselt

§ 404

lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu

§-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda. Nimetatud lepingudokument või selle koopia tuleb tarbijale edastada viivitamata pärast lepingu sõlmimist. Sidevahendite teel lepingu sõlmimise kohta pidi hageja seega tõendama, millal, mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta hagejale andis. Sidevahendite teel tarbijakrediidi lepingu sõlmimisele on

§-ga 410 küll ette nähtud vorminõude erisus, ent mitte erisusi vorminõude järgimata jätmise puhuks. Seega kaasneb ka sidevahendite teel sõlmitud 3 tarbijakrediidilepingu vorminõude järgimata jätmisega

§ 408lg 1 kohane tagajärg (tehingu tühisus).

See, kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas tehing kehtis, on õiguslik hinnang, mille annab kohus hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude alusel. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 12.04.2019 digiallkirjastatud venekeelne lepingu pealkirjaga „vaba tagasimaksetähtajaga krediitkaardi kasutamise leping eraisikule 19-034998RK. Lepingule oli lisatud eestikeelne Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 44). Teabelehe kohaselt oli tegemist vaba tagasimaksega krediitkaardiga MasterCard Gold, kasutusse antava krediidi ülempiir 1350 eurot. Teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu, kuid krediitkaart kehtis krediitkaardile märgitud kuu viimase päevani. Lepingu lõppemisel tuli tagasi maksta kasutatud krediidilimiit. Kuutasu ja intressi pidi pank debiteerima kord kuus kokkulepitud maksepäeval. Intressimäär oli 18% aastas ning krediidi kulukuse määr 29,910%. Digitaalallkirjastatud lepinguga on tõendatud, et kostja tegi tahteavalduse tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks ning tahteavaldus sisaldas nõutud andmeid. Krediidilepingu korral peab ka hageja tõendama, et ta on krediidi tarbija kasutusse andnud. Hageja väitel võttis kostja lepingu nr 19-034998-RK kehtivuse ajal kasutusele krediiti kogusummas 1879 eurot. Kuigi hageja hagiavalduses ei ole viidanud, millega see tõendatud on, siis hagiavaldusele lisatud Swedbank AS operatsioonide väljavõttelt (dtl 73) nähtub, et ajavahemikus 12.04.2019 kuni 30.05.2019 tulbas „Väljam“ olevad summad kokku on 1879 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et hageja sai selles summas krediiti kätte. 5. Kas nõue on loovutatud Selleks, et hagejal oleks õigus Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja väitel loovutas Swedbank AS 31.10.2022 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ning teatas sellest kostjale (dtl 72). Hageja on selle tõenduseks esitanud pdf faili, milles AS Swedbank teatab kostjale 31.10.2022, et on nõude loovutanud. Hageja väitel on see ühtlasi AS Swedbanki poolt hagejale antud nõude loovutamise kohta. 6. Kas lepingust tulenes nõue ja kas see on sissenõutav Hageja krediidi tagastamise nõue põhineb sellel, et leping on lõppenud. Hageja on märkinud, et leping 19-034998-RK lõppes 31.02.2022 kaardi tähtaja saabumisega ning viitab Swedbank AS üldtingimuste punktile 5.1.4., mis käsitleb teadete saatmist. Kohus juhtis hageja tähelepanu menetlusse võtmise määruses sellele, et lepingus on eraldi reguleeritud kaardi kehtivus ja lepingu kehtivus. Lepingu tingimuste punkti 12.1 kohaselt on leping sõlmitud tähtajatuna. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kehtib kaart kaardile märgitud kuu viimase päevani (kaasa arvatud). Punkt 11.2. sätestab, et kui Konto omanik ja Kaardi valdaja vastavad Kaardil toodud kehtivusaja lõppemisel Panga poolt kehtestatud tingimustele (nt Krediidilimiidi kasutamine, krediidivõime olemasolu, Lepingust tulenevate kohustuste korrektne täitmine), siis valmistab Pank Kaardi valdajale automaatselt uuendatud Kaardi ja teavitab sellest Konto omanikku. Lepingu kehtivuse kohta on lepingu punktis 12.1 märgitud, et Leping jõustub alates hetkest, kui Lepingu pooled on selle tingimustega nõustunud, ja on sõlmitud tähtajatuna. Lepingu automaatne lõppemine on ette nähtud punktis 12.5. Leping lõpeb automaatselt, kui esineb üks järgnevatest asjaoludest: 12.5.1. Kaardi sulgemisel või kehtivuse läbisaamisel, kui Konto omanik ei soovi Kaarti või ei võta Kaarti Pangalt vastu või kui Konto omanik ei aktiveeri posti teel saadetud Kaarti või kui Pank ei uuenda Kaarti (v.a. juhul, kui Krediidilimiit on kasutuses või Konto omanikul on 4 Panga ees teisi Lepingust tulenevaid maksekohustusi. Sellisel juhul lõpeb Leping, kui Konto omanik on kõik maksekohustused Panga ees tasunud); 2.5.2. Lepingust taganemise korral, kui on täidetud kõik Lepingu punktis 14.2 toodud tingimused. (punkt 14.2 käsitleb olukorda, kus konto omanik kasutab õigust lepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest). Hageja ei ole hagis välja toonud, et ta oleks kaardi kehtivusaja lõppemisel saatnud kostjale uue kaardi või et kostja oleks teatanud, et ta ei soovi uut kaarti. Hageja arvates lõppes ka leping automaatselt kaardi kehtivusaja lõppemisega. Kohus märkis menetlusse võtmise määruses, et hagejal tuleb selgitada, kuidas hageja seisukoht eeltoodud lepingu tingimustega ühtib. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus on seisukohal, et lepingut 19-034998-RK ei saa lugeda lõppenuks kaardi tähtaja saabumisega, sest hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid sellise järelduse teha. Kuigi hageja ei ole hagiavalduses lepingu üles ütlemisele tuginenud, on hageja lisanud hagile Swedbank AS 29.08.2022 kirja „Teatis lepingu(te)st tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu(

1. te)ülesütlemise tahteavaldus“. Teatises antakse kostjale teada, et tal on võlgnevus kolmest lepingust, kahest vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja lepingust nr 19066033-AL. Teatisega anti kostjale tähtaeg kuni 15.09.2022 tasuda kõigist kolmest lepingust tulenev võlgnevus. Teatises on märgitud: „Swedbank AS käsitab käesolevat kirjalikku teatist lepingu(
2. te)ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS lepingu(
3. d)ühepoolselt üles öelduks. Lepingu(
4. te)ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingu(te)st tulenevad nõuded sissenõutavaks.“ Kohus viitas sellele asjaolule menetlusse võtmise määruses ning palus hagejal kohtule vastata, kas hageja soovib väita, et leping lõppes ülesütlemise tõttu või jääb hageja siiski selle juurde, et leping lõppes kaarditähtaja saabumisega. Samuti tuleb hagejal kohtule selgitada, mis viisil ta kostjale lepingu ülesütlemise teate kätte toimetas (kui postiga, siis kas lihtpostiga või väljastusteatega). Hageja on esitanud küll kirja pdf failina, millelt on näha kuupäev, adressaat ja postiaadress, kuid hageja ei ole välja toonud, millisel viisil ta kirja saatis ja kas kostja selle ka kätte sai. Hageja kohtule ei vastanud. Riigikohus selgitab, et lepingu ülesütlemise teatele kohaldub TsÜS § 69 lg 3 ning et ei piisa vaid selle tõendamisest, et kiri saadeti; ning et sellega vastuolus olev tüüptingimus on tühine RKTKo 2-15-17677/33: 13. Riigikohus on varem leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). 14. Kolleegium märgib tüüptingimuste kohta järgmist. Kostja on tuginenud menetluses, sh maakohtu istungil (vt I kd, tl 89, tl 164−165, tl 195) enda kasutatavatele tüüptingimustele, esitades need ka kohtule. Kuigi kostja viitab tüüptingimustele eelkõige selles osas, et tal oli teadete saatmisel õigus tugineda hageja enda esitatud kontaktandmetele, on kostja pidanud vajalikuks eraldi välja tuua ka tüüptingimuste p 8.3 (I kd, tl 164−165; II kd, tl 39). See sätestab järgmist: "Panga poolt kliendile, kliendi esindajale või muule kliendi nimel teate vastuvõtmiseks õigustatud isikule posti, elektronposti või muu sidevahendi teel saadetud teade loetakse kliendi poolt kättesaaduks ja panga vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui 5 teade on edastatud kliendi või tema esindaja poolt pangale viimasena teatatud kontaktaadressil (sh elektroonilisel aadressil) või sidevahendi numbril ja teate väljasaatmisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi kaudu." Kirjeldatud tüüptingimus paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms). TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (

§ 42

lg 1) ning sisust lähtuvalt ei saa seda pidada ka osaliselt kehtivaks

§ 39lg 2 alusel.

Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et tüüptingimus on tühine ning ka sel alusel ei saa lugeda teateid kättetoimetatuteks. Vee märkis kolleegium, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Seega isegi juhul, kui hageja oleks kohtule vastanud ja viidanud panga tüüptingimustele teadete edastamise kohta, ei oleks sellest ülesütlemise kehtivuseks piisanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lepingu lõppemine (ei korraliselt ega üles ütlemisega) ei ole tõendatud. Krediidi tagastamise nõue saaks kõne alla tulla ka juhul, kui lepingust nähtuks krediidi tagasimaksmise tähtaeg. Kuid tegemist oli vaba tagasimaksega krediidiga, millelt igakuiselt arvestati intressi, kuid kasutatud krediidilimiidi summa tuli tagastada lepingu lõppemisel (lepingu tingimus 6.15). Seega tuleb hageja nõue põhivõla tagastamiseks jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et nõue on sissenõutavaks muutunud.

1. Intressinõue Hageja nõuab lepingu nr 19-034998-RK alusel intressi 16,98 eurot. Hageja toob välja et lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18% aastas ning lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi iga kuu
2. kuupäeval (Lisa 1). Hageja märgib, et kostjal on lepingu lõppemise seisuga intressivõlgnevus summas 16,98 eurot (15,80+0,68+0,50) (Lisa 7-8). Lepingust tuleneva intressinõude eelduseks on kehtiv leping. Leping võib olla tühine krediidi kulukuse määra tõttu. Hageja tõi välja, et krediidi kulukuse määra lepingus oli 29,91% ning selle arvutamise eelduseks on võetud krediidi ülempiiri 1350 eurot, krediidilimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtaeg 1 aasta, intressi protsent 18,00% aastas, kuutasu 4,96 eurot, kaardi avamise tasu 2,50 eurot. Kuivõrd krediidi kulukuse määra ülempiir lepingu sõlmimise ajal 12.04.2019 oli 60,03%, siis maksimaalset määra ei ületatud. Intressinõue eeldab ka, et algne krediidiandja oli järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24) on selgitanud: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Vastutusndliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud vaid ühe lõigu hagis: „Lepingu sõlmimisel on Swedbank 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandjalt 6 MGT MUUGA GRAIN TERMINAAL AS, keskmine töötasu suurus oli ca 795 eurot. Igakuised laenukohustused nii Swedbanki ees kui ka väljaspool panka enne kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Leping allkirjastati laenusaaja poolt internetipangas digitaalselt sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Swedbank kinnitab, et on teostanud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrolli. Swedbanki poolt

§-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab asjaolu, et laenuvõtja täitis lepingust tulenevaid kohustusi ca 3 aastat (info on kättesaadav laenulepingute teenindamise väljavõtetelt (Lisa 7)). Järelikult oli laenusaaja lepingu sõlmimisel maksevõimeline.“ Kohus selgitas hagejale 27.09.2023 saadetud kirjas, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks. Seetõttu tegi kohus hagejale ettepaneku esitada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohta tõendid või esitada nõude ümberarvestus vastavalt

§ 4034lg-le 7.

Hageja ühtegi tõendit ei esitanud, küll aga esitas ümberarvestuse, milles arvestas kõik tasutud summad põhinõude katteks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist algse krediidiandja poolt. Seega on lepingu nr 19-034998-RK intressikokkulepe tühine ning intressi saaks nõuda seadusjärgses määras. Seadusjärgne intress oli kuni

1. aastani 0%. Hagiavalduses välja toodud intressiarvestuste kuupäevad jäävad
2. aastasse (dtl 29). Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.
3. Viivisenõue Hageja nõuab algses hagis sissenõutavaks muutunud viivist 167,40 eurot ning alates 26.08.2023 kuni põhinõude summas 998,36 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18% aastas. 19.10.2023 esitatud vastuses kohtule toob hageja välja, et kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 242,32 eurot ning viivis alates maksetähtajale järgnevast päevast, s.o. alates 20.09.
4. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

lauses sätestatud määras. Nagu kohus eespool märkis, ei ole hageja tõendanud, et algne krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise kohustust järginud. Viivist nõuab hageja lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates. Nagu kohus eespool märkis, ei ole hageja tõendanud, et leping oleks lõppenud. Seetõttu jääb hageja viivisenõue rahuldamata. 9. Sissenõudmiskulud Hageja nõuab lepingu lõppemise järel tehtud sissenõudmiskulude summas 50 eurot hüvitamist kooskõlas

§ 1132lõikega 2 .

See nõue eeldab, et leping on lõppenud. Nagu eelnevalt välja toodud, jõudis kohus järeldusele, et lepingu lõppemine ei ole tõendatud. Sel põhjusel jääb rahuldamata ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

1. Kindlustusleping Hageja nõuab ka kindlustusmakseid summas 7,43 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 17.07.2019 Swedbank AS ja kostja krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe nr. NK0000205941 (hageja viitab hagi lisale 3), mille kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma 0,55% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist. Hageja väitel olid kostjal lepingu lõppemise seisuga l tasumata kindlustusmaksed summas 7,43 eurot (hageja viitab hagi lisadele 7-8). Hagile on lisatud viidatud numbriga krediitkaardi kindlustuslepe, kuid lepingul ei ole kostja allkirja ega digitaalallkirja. Kliendi nimi ja allkiri lahtris on trükitud tekst „Kindlustusleppe allkirjastamise kuupäev 07.06.2019“. Kohus selgitas hagejale 7 menetlusse võtmise määruses, et hageja ei ole selgitanud, mil viisil leping sõlmiti, kuidas peaks kohus aru saama, et kostja on teinud tahteavalduse lepinguga nõustumiseks. Samuti ei saa kohus aru esitatud arvestusest hagi lisas
2. Kohus märkis, et kui hageja jääb antud nõude juurde, siis tuleb ka selgitada kindlustuslepingu kehtivust ning lõppemist. Esitatud lepingust nähtuvalt oli kindlustusperiood üks aasta. Hageja pole selgitanud, kas ja mis alusel leping pikenes ja kuidas ning millal lõppes. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kindlustusmaksete nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Seetõttu ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja jääb rahuldamata.
3. Menetluskulud Eelnevast tuleneb, et kohus jätab kõik hageja nõuded rahuldamata, st hagi jääb tervikuna rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8