Obsah (8)

§ 277§ 468§ 445§ 162§ 168§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6015 Tsiv

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 59 lg 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus 2 on pooltele menetlusse võtmise määruses selgitanud, et käesoleva tsiviilasja toimikut peetakse maakohtu menetluses ainult digitaalsena. Paberkandjal toimik, millega oleks füüsiliselt võimalik tutvuda, maakohtu menetluses puudub. Taotluses märgitud tõend – UMCH õppeleping (dtl 329-341) – on esitatud kohtule 05.09.2022 pdf-failina e-toimiku kaudu. Kostja on saanud sellega e-toimiku kaudu tutvuda sellisel kujul, nagu see kohtule esitati. Kohus jätab rahuldamata kostja 09.09.2022 taotluse pabertoimikuga tutvumiseks.

1. Kostja esitas 09.09.2022 täiendavalt taotluse jätta hageja 19.08.2022 ja 05.09.2022 menetlusdokumentidele lisatud tõendid vastu võtmata, kuna need ei ole asjakohased, ei tõenda hageja väidetud asjaolusid ning võõrkeelsed tõendid on tõlgitud asjatundmatult ja vigaselt. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Tõendid on esitatud tähtaegselt ning hageja on selgitanud, milliseid asjaolusid ta soovib esitatuga tõendada. Tõlge ei puudu ühegi võõrkeelse tõendi juurest. Sisuliselt hindab kohus tõendeid kohtuotsuses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vaidlus puudub, et hageja on kostja tütar, kes on xxxx saanud täisealiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja õpib kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes.
3. Hageja on välja toonud, et õppis NYU-s 01.09.21-06.05.22 ning 01.09.2022 alustas õpinguid UMCH-s. Nähtuvalt kohtule esitatud lõputunnistusest (dtl 117) omandas hageja keskhariduse 10.06.
4. Tõendamaks õpingute jätkamist kõrgkoolis esitas hageja tõendi (dtl 119, tõlge dtl 120) NYU-sse vastuvõtmise kohta, mille kohaselt pidid õpingud algama 07.09.
5. Hageja märkis, et tegemist on tõendi ärakirjaga. Kostja on vaidlustanud tõendi ehtsuse. Kohus kohustas 08.08.2022 määrusega hagejat tõendi esitamiseks algdokumendina või põhistamiseks, miks algdokumenti ei saa esitada. Hageja vastas 19.08.2022, et tal midagi täiendavalt esitada ei ole võimalik, kuna NYU väljastab tõendina vaid e-posti teel ärakirja algdokumendist. Kohus saab aru, et hageja esitatud tõend on elektrooniline dokument, mitte tegemist ei ole kirjaliku dokumendi ärakirjaga.

§ 277

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et tegemist on elektroonilise dokumendiga, ei ole võltsituse põhistamiseks piisav. Kohtule on täiendavalt esitatud hageja tudengikonto väljavõte 2021.a. augustist (dtl 121, tõlge dtl 122), millest nähtuvad maksed seoses õppekuludega, mis on omakorda kooskõlas hageja esitatud maksekorraldustega õppekulude tasumise kohta (dtl 125, dtl 126). Hageja on esitanud ka 22.09.2021 maksekorralduse (dtl 128), milles on selgitusena viidatud hageja nimele ning NYU-le ning maksekorraldused 2022.a. märtsist ja veebruarist (dtl 216, 218) Trustly Group AB-le, so sama saaja, kellele oli tehtud 04.08.2021 tudengikontol kajastunud makse (vrdl dtl 126 ja dtl 121). Nähtuvalt hageja konto väljavõtetest (dtl 243248, dtl 250-278) on hageja teinud 2021.a. septembrist kuni 2022.a. maini kulutusi Ameerika Ühendriikides. Nimetatud tõendid on kooskõlas dtl 119 tõendiga NYU-sse vastuvõtmise kohta ning tõendavad kohtu hinnangul kogumis, et hageja võttis vastu temale pakutud õppekoha ning asus NYU-s õppima.

1. Hageja on esitanud 29.03.2022 vastuvõtmise kinnituse (dtl 175-176, tõlge dtl 177-178), mille kohaselt pakutakse hagejale kohta alates
2. õppeaastast UMCH meditsiiniteaduskonnas ning UMCH-ga sõlmitud õppelepingu (dtl 329-341, tõlge dtl 342355). Koos õppelepinguga on sõlmitud ka leping õppimisega seotud teenuste saamiseks CPE Europe GmbH-ga (dtl 356-368, tõlge dtl 369-381). Kostja on esitanud õppelepingule võltsituse vastuväite, kuid seda põhistanud ei ole. Hagejale on esitatud UMCH 3 registreerimistasu arve (dtl 219, tõlge dtl 324-325) ning hageja on esitanud maksekorraldused õppimisega seotud tasude tasumise kohta (dtl 221, 222 (tõlge dtl 326), 224, 225, 228, 231 koos arvega dtl 229 (tõlge dtl 327)). Kostja leiab, et maksekorraldused ei tõenda neis märgitud selgitustele vaatamata tasumisi seoses õppimisega UMCH-s, kuna maksete saajaks olev CPE Europe GmbH on kinnisvarafirma, millise asjaolu tõendamiseks esitas kostja registriväljavõtte (dtl 392, tõlge dtl 393). Kohus leiab, et kuivõrd õppimisega seotud teenuseid osutab üliõpilastele nähtuvalt dtl 356-368 lepingust CPE Europe GmbH, on usutav, et ka õppemaksu tasumises on kokku lepitud samale arvele. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et asus alates 01.09.2022 õppima UMCH-s.
3. NYU tõendil vastuvõtmise kohta on märgitud, et õppimine toimub NYU Meyersi õenduskolledžis, õppekava läbimisega omandatakse bakalaureuse kraad. UMCH sõlmitud õppelepingu preambulas on märgitud, et UMFST on Rumeenia ülikool, mis pakub oma Hamburgi harus (UMCH) inglisekeelset inimmeditsiini õppekava, mis vastab Rumeenias kõrgharidusele esitatavatele nõuetele ning, p B(I)2 järgi, mille läbimine annab õiguse taotleda arstina tegutsemise õigust Saksamaal. Kohus leiab, et asjas ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid mõistlikku alust arvata, et hageja õpe ei vastaks Eesti kõrgharidusstandardile. Kohus tuvastab, et pärast täisealiseks saamist on hageja omandanud kõrgharidust 07.09.2021-06.05.2022 ning alates 01.09.2022 kuni käesoleva ajani.
4. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (3-2-1-119-15, p 10).
5. Kostja on väitnud, et hagejal on sissetulek seoses profispordiga tegelemisega, kuid vastava väite tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole vaatamata kohtu selgitusele 27.08.2021 kohtuistungil. Maksu- ja Tolliameti tõendi (dtl 155-156) kohaselt on hageja 21.a. augustist 22.a. augustini saanud vaid ühe väljamakse, so G OÜ väljamakse brutosummas 42 eurot 2022.a. juulis. Muu sissetuleku teenimist ei nähtu ka hageja konto väljavõtetelt (dtl 243248, dtl 250-278). Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamist PKS § 97 p 2 järgi kõrghariduse omandamise perioodidel. Pooled vaidlevad abivajaduse ulatuse üle.
6. Hageja esitatu (dtl 104-105) kohaselt olid hageja igakuised kulud õpingute ajal NYU-s järgmised: õppemaks ja õppetööga otseselt seotud kulud 1210,84 majutus 1208,63 toit 378,78 tervisekindlustus 217,20 transport 79,59 riided ja jalanõud 75 hügieenitarbed 10 ravimid ja vitamiinid 15 kokku 3195,06 4 Ning alates õppima asumisest UMCH-sse järgmised (dtl 168-169): õppe alustamise tasu õppemaks majutus toit tervisekindlustus transport riided ja jalanõud hügieenitarbed ravimid ja vitamiinid kokku 48,61 2083,33 685 378,78 63,83 66,67 75 10 15 3426,22
7. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja põhjendatud vajadusteks ei ole kulud seoses hariduse omandamisega välismaal, sest arstiks saab õppida ka Tartu Ülikoolis (TÜ) tasuta. Kohus nõustub hagejaga, et NYU maine maailmatasemel ülikoolina on üldtuntud. Hageja on välja toonud, et nt QS World University ranking hinnangu kohaselt oli NYU 2021.a. maailmas 35., samas pingereas oli TÜ
8. kohal. Kohus leiab, et asjaoluga, et hageja võeti NYU-sse vastu, on tõendatud, et õppimine NYU-s on hageja võimetele ja kalduvustele vastav ning vastavad kulud on seeläbi ka hageja põhjendatud vajadusteks.
9. Kohus tuvastab hageja tudengikonto väljavõttelt (dtl 121, tõlge dtl 122), et hageja õppimisega seotud vajadus kokku on 40 736 USD aastas (liita kõik arvel toodud maksed ja tasud = 41 318 USD semester miinus stipendium 20 950 USD = 20 368 USD x 2 semestrit), so 3 394,67 USD arvestatuna ühe kuu kohta ehk 2 872,70 eurot (EKP kurss (1,1817) 01.09.2021, alates millest elatise väljamõistmist taotletakse, seisuga), mis hõlmab ka majutust, toitu ja tervisekindlustust. Nähtuvalt hageja esitatud arvest koos maksekorraldusega (dtl 130-131) maksab üks lennupilet New Yorki ja tagasi 955,12 eurot, so kulu ühe kuu kohta arvutatuna 79,59 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja põhjendatud vajaduste ümber hindamist ei tingi asjaolu, et hageja on asunud USA asemel õppima Saksamaale. Hageja selgitatu kohaselt tingisid kooli vahetamise majanduslikud põhjused. Kohus leiab, et vajaduse sisu ei muutu sellest, kas selle rahuldamine on majanduslikult võimalik või kas kulu vajaduse rahuldamiseks on tehtud. Seetõttu ei hinda kohus tõendeid, mis on esitatud tõendamaks õppimisega seotud kulude suurust UMCH-s, sh üürilepingut seoses majutuskuluga (dtl 179-197, sama dtl 302-323, lisad dtl 198, 199, osal tõlge dtl 201206, täielik tõlge dtl 279-301). Kohus nõustub hagejaga, et üldtuntuks saab lugeda mõistlikud vajadused hügieenile, ravimitele ja riietele-jalanõudele, mis paratamatult igal inimesel tekkivad ning hageja märgitud vajadused hügieenile ja ravimitele seda ulatust ei ületa. Võttes arvesse aga, et eelduslikult on täisealiseks saanud lapsel aktiivsem kasvuiga möödunud, peab kohus põhjendatud vajaduseks uute riiete ja jalanõude ostmiseks mitte üle 50 euro kuus.
10. Kohus tuvastab, et hageja igakuised põhjendatud vajadused on järgmised: õppimine (sh majutus, toit, tervisekindlustus) transport riided ja jalanõud hügieenitarbed ravimid ja vitamiinid kokku 2872,70 79,59 50 10 15 3027,29 5
11. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
12. Seoses kostja väitega, et ta ei ole majanduslikult suuteline hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist andma, tegi kohus kostjale 27.08.2021 kohtuistungil ettepaneku esitada tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. Kostja tõendeid ei esitanud. Nähtuvalt Maksuameti tõendist hageja ema sissetulekute kohta 2021.a. augustist 2022.a. juulini (dtl 157-158) on sel perioodil talle tehtud töötasu väljamakseid arvestades ka Haigekassa hüvitist keskmises brutosummas 3 063,02 eurot kuus ning kostjale samal perioodil (dtl 159160) töötasu väljamakseid koos Haigekassa hüvitistega keskmises brutosummas 5 935,44 eurot kuus. Samadelt tõenditelt nähtuvalt on hageja emale tehtud pensionifondist väljamakse brutosummas 24 952,52 eurot, kostjale brutosummas 77 772,80 eurot. Hageja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust (dtl 207), mille kohaselt kuulub kostjale ka kaks kinnisasja. Kostja on välja toonud, et tal on lisaks hagejale veel üks täisealine laps ja ema, kuid ei ole välja toonud, et tegemist oleks käesoleval ajal tema ülalpeetavatega ega esitanud muid andmeid ega tõendeid, mis võimaldaks tuvastada, et ta ei oleks majanduslikult suuteline nõutud ulatuses ülalpidamist andma. Esitatust ei nähtu ka, et ema majanduslik seisund oleks kostja omast parem. Vastupidi, võrreldes kostja töötasu hageja ema töötasuga, tuleks ülalpidamiskohustus jagada proportsionaalselt 66% kostja, 34% hageja ema. Hageja nõue vastab seejuures alla poolele vajaduste ulatusest. Kohus leiab, et kostja etteheited hagejale, so et hageja kostjaga ei suhtle ja talle ei helista, ei võimalda hagejal vähendada oma ülalpidamiskohustuse ulatust tuginedes halbadele suhetele PKS § 105 lg 3 alusel ega muuda ülalpidamisnõuet vastuolus olevaks heade kommetega. Asjaolu, et lapse ja vanema vahel ei ole kujunenud häid ja lähedasi suhteid, ei saa olla kohtu hinnangul etteheidetav lapsele ka vahetult pärast tema täisealiseks saamist. Lapses suhtumiste ja väärtushinnangute kujundamine on lapsevanema ülesanne ja vastutus. Ülalpidamiskohustuse vähendamine ei saa kõne alla tulla ka PKS § 103 lg 1 p 1 alusel, kuna hageja abivajadus on tingitud õpingute jätkamisest.
13. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 1 500 eurot kuus alates 07.09.2021 kuni 06.05.2022 ning täiendavalt samuti 1 500 eurot kuus alates 01.09.2022 kuni hageja omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Nõue jääb rahuldamata perioodide eest, mille vältel hageja haridust ei omandanud, so 01.08-06.09.2021 ning 07.05.2022-31.08.
14. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda. Kohus arvutab selguse huvides kokku, et perioodi 07.09.2021 kuni 06.05.2022 eest tuli kostjal tasuda elatist kokku 11 990,32 eurot (so (1500:30x24 päeva)= 1200 eurot + (7 kuud x 1500) = 10 500 eurot + (1500:31x6päeva) = 290,32 eurot) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
15. Hageja on taotlenud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd taotluses ei ole põhjendatud, millises ulatuses ja millistel põhjendustel viivitamatu täidetavus on hagejale hädavajalik (

§ 468lg 3).

Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja pangaarvele xxxx selgitusega: „elatis“ märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud. 6 Menetluskulud 19.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus võttis hagi menetlusse mh hageja tagasiulatuva elatise 3 376,65 kostjalt väljamõistmise nõudes, millest hageja menetluse kestel loobus ja kohus lõpetas vastava nõude osas menetluse 08.09.2021 kohtumäärusega. Pooled ei märkinud, et osalise loobumise oleks tinginud nõude rahuldamine menetluse kestel kostja poolt. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 13 500 eurot, so 79,99% menetlusse võetud nõuete hinnast, jätab kohus menetluskulud 79,99% ulatuses kostja ja 20,01% ulatuses hageja kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 21. Hageja on märkinud oma 05.09.2022 menetluskulude nimekirjas, et tema menetluskuludeks on kulu lepingulisele esindajale 1 920 eurot ning 22.09.2022 märkinud täiendava esindaja kulu 210 eurot, so kokku 2 130 eurot. Kostja 23.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal kulu lepingulisele esindajale summas 2 053,20 eurot. 22.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga (kokku 17,75 tundi):

1. hagiavalduse koostamine, suhtlus kliendiga, tõendite analüüs 4 tundi;
2. ettevalmistus 27.08.2021 istungiks 1 tund;
3. lisatõendite esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund;
4. esindamine 27.08.2021 kohtuistungil 1 tund;
5. 27.09.2021 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 4 tundi;
6. menetlusdokumentidega tutvumine 0,75 tundi;
7. 19.08.2022 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 3,25 tundi;
8. 05.09.2022 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi;
9. menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi;
10. tutvumine kostja 09.09.2022 arvamusega 0,25 tundi;
11. hageja 22.02.2022 seisukohta koostamine 1,5 tundi. Kostja väljatoodu kohaselt tegi kostja esindaja järgmised toimingud järgmise ajakuluga (kokku 16,2 tundi):
12. hagile vastamine koos seonduvate toimingutega 5,2 tundi;
13. ettevalmistus istungiks 1 tund;
14. istungil esindamine 1 tund;
15. 27.09.2021 dokumendiga tutvumine ja 27.10.2021 seisukoha koostamine 3,9 tundi;
16. 18.08 ja 05.09 dokumentidega tutvumine, 09.09.21 dokumendi koostamine 5,1 tundi. 7
17. Nähtuvalt istungi protokollist oli istungi kestus 0,85 tundi arvestades selle kavandatud algusajast 10:
18. Ülejäänud osas leiab kohus, et kõik väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei saa pidada selgelt ülemääraseks ja põhjendamatuks. Hagejale osutati esitatu kohaselt õigusteenust 120 eurot tunnis (käibemaksu ei lisandu), kostjale 110 eurot tunnis (so 132 eurot tund koos km-ga, kostja taotleb kulu hüvitamist koos lisanduva km-ga). Kohus leiab, et tasu üle 120 eurot tunnis (koos või ilma käibemaksuta) vastab advokaadi kvalifikatsiooniga lepingulise esindaja tasule. Tavapärane tasu mitteadvokaadist esindaja poolt elatise asjas ei ületa kohtu hinnangul 120 eurot tunnis. Hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 2 112 eurot ((17,75-0,15)x120) ning kostjal 1 926 eurot ((16,2-0,15)x120).
19. Võttes arvesse menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 689,39 eurot (2 112x79,99%) ning hagejalt kostja kasuks 385,39 eurot (1 926x20,01%).

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistab selle tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 304 eurot (1689,39385,39). 25.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8