← Eesti

1-20-1599/43

Obsah (6)§ 210§ 212§ 64§ 73§ 491§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. september 2021 Kriminaalasja number 1-20-1599 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sa

§ 210

lg 2 ja § 212 lg 1 järgi ning Ellen Merelaid süüdistuses

§ 210

lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

  1. märtsi 2021 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Rain Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ja süüdistatav Ellen Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Prokurör ringkonnaprokurör Olga Dorogan Süüdistatavad Rain Merelaid, isikukood: 37101115219, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Ellen Merelaid, isikukood: 48004210244, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaadid Anu Vilt ja Kalju Kutsar RESOLUTSIOON:
  2. Jätta Viru Maakohtu
  3. märtsi 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  4. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jäävad süüdistatavate Rain Merelaiu ja Ellen Merelaiu enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel seaduses sätestatud ulatuses. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistuste kokkuvõte
  5. Rein Merelaidu süüdistatakse

§ 212

lg 1 järgi selles, et tema, tegutsedes Mercanter Invest OÜ (registrikood 11183498) asukohaga Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa, juhatuse liikme Ellen Merelaiu teadmisel läbi tema poolt volitatud isikuna, kes tegutses juriidilise isiku huvides, esitas 27.06.2017 Mercanter Invest OÜ nimelt kindlustusfirmale Salva Kindlustuse AS-le valeandmeid kindlustusjuhtumi nr KK13-00580 asjaolude kohta eesmärgiga saada kindlustushüvitist lisaks väljamakstule ka taastamismaksumusest maha arvatud kulumi osas. Kindlustusjuhtumiga nr KK13-00580 seonduvalt edastas R. Merelaid 27.06.2017 Mercanter Invest OÜ nimelt elektronposti aadressilt mercanter@hot.ee Salva Kindlustuse AS-le elektronposti aadressile karen.soosalu@salva.ee näilikud/fiktiivsed OÜ Atsti arve nr 1191 kuupäevast 25.03.2016 summas 27 007,56 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava dokumendina Swedbank AS 28.03.2016 maksekorralduse nr Ra722 ning OÜ Atsti arve nr 1460 kuupäevast 05.09.2016 summas 143 532,12 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava dokumendina Swedbank AS 06.09.2016 maksekorralduse nr Ra

  1. Eelpool nimetatud arvetel näidatud tööde teostamise kohta esitas R. Merelaid 27.06.2017 teise e-kirjaga elektronposti aadressilt mercanter@hot.ee Salva Kindlustuse AS-le elektronposti aadressile karen.soosalu@salva.ee näilikud/fiktiivsed OÜ Atsti ehitustööde päevikud kuupäevadest 14.03.2016; 15.03.2016; 15.08.2016; 16.08.2016 ning kaetud tööde aktid nr 1 kuupäevast 15.03.2016 ja nr 2 kuupäevast 16.08.
  2. Nimetatud OÜ Atsti arvete, arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega, ehitustööde päevikute ja kaetud tööde aktidega soovis Mercanter Invest OÜ tõendada Salva Kindlustuse AS-le, et ta on sellises ulatuses reaalselt teostanud uue hoonekompleksi ehitustöid, et saada kindlustushüvitist ka kulumi osas. Tegelikkuses ei ole OÜ Atsti eelpool nimetatud arveid Mercanter Invest OÜ-le esitanud ning arvetel näidatud töid teostanud. OÜ Atsti arved ja maksekorraldused olid esitatud eesmärgiga luua Salva Kindlustuse AS-le ebaõige ettekujutus tegelikust olukorrast põlenud hoonekompleksi taastamisel. R. Merelaid tegutses kavatsetult eesmärgiga saada Salva Kindlustuse AS-lt väljamakse ning esitas kindlustusandjale teadvalt valeandmeid sisaldavaid fiktiivseid dokumente, olles teadlik, et tegelikkuses hoone taastamistöid nimetatud mahus teostatud ei olnud. R. Merelaid tegutses OÜ Mercanter Invest huvides, kuna kindlustushüvitis oleks soodustanud ettevõtte majandustegevust.
  3. Kuna maakohus lõpetas R. Merelaiu suhtes

§ 210

lg 2 järgi toetustaotluse nr 142010590453 osas menetluse aegumise tõttu ning menetluse lõpetamist ei vaidlustatud, siis edasiselt toetustaotlust nr 142010590453 puudutavat ei käsitleta. Lisaks kuna maakohtu otsuses on süüdistuse terviktekst avaldatud ning süüdistuse tekst R. Merelaiu kui ka Ellen Merelaiu osa süüdistuses

§ 210lg 2 järgi on väga mahukas, tuuakse siinkohal ära üksnes kokkuvõtlik osa.

3. R. Merelaidu süüdistatakse

§ 210

lg 2 järgi selles, et tema olles Mercanter Invest OÜ juhatuse liige pettis Mercanter Invest OÜ nimelt PRIA-lt välja toetustaotluse nr 141012593707, esitades valeandmeid nii toetustaotluse taotlemisel kui ka omafinantseeringu tõendamiseks. Esitatud valeandmete alusel tegi PRIA otsuse toetustaotlus rahuldamiseks summas 87 880 eurot kui ka maksis välja toetust summas kokku 87 340 eurot. R. Merelaiule etteheidetava soodustuskelmuse toimepanemine seisnes selles, et tema koostas ja esitas kavatsetult PRIA-le põllumajandustehnika ostmise eest ebaõigeid andmeid sisaldavad hinnapakkumised, kuludeklaratsioonid ning nende lisadena võltsitud dokumendid, eesmärgiga saada PRIA-lt investeeringutoetust suuremas määras kui olid tegelikud kulud. Tegelikkuses ei olnud investeeringuobjektide maksumused näidatud summade ulatuses, vaid kuna R. Merelaid ei soovinud investeeringuobjektidesse reaalselt kaasata omavahendeid, siis näitas ta PRIA-le 2 objektide maksumusi kõrgemana ning jättis sellega täitmata põllumajandusministri 08.09.2010 määruse nr 89 mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetuse saamise nõudeid, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 sätestatud nõuded omafinantseeringu tasumise kohta. Võltsitud dokumentide esitamisega lõi R. Merelaid PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumentides näidatud summade ulatuses. Kui PRIA ametnikud oleksid eelkirjeldatud viisil Mercanter Invest OÜ nimel valeandmete esitamisest ja Mercanter Invest OÜ poolt määruse § 16 lg 1 § 17 lg 1 nõuete täitmata jätmisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PRIA, tuginedes määruse § 18 lõikele 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 2 p 4 ning § 62 lg 5 teisele lausele OÜ Mercanter Invest toetuse välja maksmata. 4. R. Merelaidu ja E. Merelaidu süüdistatakse

§ 210lg 2 järgi veel selles, et R.

Merelaid juhatuse liikmena ajavahemikul 01.12.2005 kuni 18.12.2015 ning alates 01.01.2016 äriühingu volitatud esindajana ja koos äriühingu juhatuse liikme E. Merelaiuga petsid Mercanter Invest OÜ nimelt PRIA-lt esitatud avalduste alusel välja toetustaotlused nr 641015590492 ja 41001501145, mille alusel taotleti toetust kokku summas 362 136,99 eurot. Selleks esitasid vastavalt süüdistuse algtekstis toodule R. Merelaid ja E. Merelaid valeandmeid toetuste taotlemisel kui ka omafinantseeringu tõendamiseks. Toetustaotluse nr 641015590492 alusel tehti väljamakseid summas 42 295,88 eurot ning toetustaotluse nr 41001501145 alusel 14101,50 eurot. Toetuse nr 41001501145 teine osamakse jäi välja maksmata R. Merelaiu ja E. Merelaiu tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o, PRIA poolse toetuse taotluse kontrolli ja kriminaalmenetlusega. Vastavalt Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 04.12.2014, 3) § 81 lg-le 3 tegi PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. R. Merelaiule ja E. Merelaiule etteheidetava soodustuskelmuse toime panemine seisnes selles, et nad ei soovinud investeeringuobjekti soetamisse reaalselt kaasata omavahendeid ning nad koostasid ja esitasid kavatsetult PRIA-le teostatud investeeringute osas ebaõigeid andmeid sisaldavaid kuludeklaratsioone ning nende lisadena näilike/fiktiivseid dokumente eesmärgiga saada PRIA-lt investeeringutoetust suuremas määras. Fiktiivsete arvete ja maksekorralduste esitamisega lõid R. Merelaid ja E. Merelaid PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumendis näidatud summa ulatuses. Tegelikkuses ei olnud investeeringuobjektide maksumused eelpool näidatud summade ulatuses. Sellega esitas E. Merelaid Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmena kooskõlastatult OÜ esindajana R. Merelaidiga PRIA-le teadlikult valeandmeid taotleja OÜ Mercanter Invest poolt omafinantseeringu teostamise osas, mida teades oleks PRIA teinud taotluste rahuldamata jätmise otsuse. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu kokkuvõte 5. Viru Maakohtu 15.03.2021 otsusega lõpetati menetlus R. Merelaiu süüdistuses

§ 210lg 2 järgi teotustaotluse nr 142010590453 osas seoses süüteo aegumisega.

5.1. Sama kohtuotsusega karistati R. Merelaidu teistes toetustaotluse episoodides

§ 210

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega ja

§ 212

lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti R. Merelaiu liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti R. Merelaiule karistuseks 2 aastat vangistust, mis

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti täitmisele 3 pööramata tingimusel, et R.

Merelaid ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja alguseks 15.03.2021.

§ 491lg 1 alusel kohaldati R.

Merelaiule lisakaristusena ettevõtluskeeldu 2 aastaks. 5.2. Sama kohtuotsusega karistati E. Merelaidu

§ 210lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti E. Merelaiule karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et E.

Merelaid ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja alguseks 15.03.2021.

§ 491lg 1 alusel kohaldati E.

Merelaiule lisakaristusena ettevõtluskeeldu 1 aastaks. 5.

  1. Kohtuotsusega rahuldati osaliselt kannatanu PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus ning mõisteti välja PRIA kasuks R. Merelaiult 87 340 eurot; R. Merelaiult ja E. Merelaiult solidaarselt 42 295,88 eurot ning R. Merelaiult ja E. Merelaiult solidaarselt 14 101,50 eurot. PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus toetustaotluse nr 142010590453 osas summas 46 671,26 eurot jäeti läbi vaatamata. Soodustuskelmuse episoodid
  2. Toetustaotlus nr
  3. 6.
  4. On tõendatud, et R. Merelaid 10.12.2012 esitas Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le toetusetaotluse toetuse saamiseks summas 87 880 eurot, ülejäänud summa, s.o 96 630,00 eurot lubas katta omafinantseeringuga. Avaldus registreeriti PRIA-s 10.12.2012 viitenumbriga
  5. R. Merelaid soovis toetust saada eesmärgiga parandada söötade varumise ja kasvatamise kvaliteeti ning suurendada saagikust. 6.
  6. PRIA 11.04.2013 otsusega nr 13-6/684 määrati Mercanter Invest OÜ-le toetus summas 87 880 eurot. Määratud toetuse väljamaksmise eelduseks oli toetuse saaja poolne investeeringute eelnev tegemine investeeringuobjektile ning tasumise aluseks olevate ja tasumist tõendavate dokumentide esitamine kogu toetuse kättesaamiseks summas 87 880 eurot. 6.
  7. Eesmärgiga tekitada OÜ-le Mercanter Invest näiliselt õiguspärane võimalus saada PRIAlt pettuse teel maksimumtoetust, esitas R. Merelaid võltshinnapakkumisi erinevate osamaksete saamiseks. Maakohus tuvastas, et kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest (tunnistajate ütlused või hinnapakkumiste võrdlus, konto väljavõtted) nähtub, et hinnapakkumised ei ole loodud Ferrel AS, AS Dotnuvas Projektai, AS Taure, Technoland OÜ või Agrosilva AS äriühingute poolt, vaid on koostatud eesmärgiga näidata ehitustehnika maksumust võimalikult kõrgena. Selliseid hinnapakkumisi ei ole üldse tehtud või on kasutatud varasemaid hinnapakkumisi või on ebakõlasid objektide summades. Tõendatud on 10.06.2013, 01.07.2013 ja 23.01.2015 esitatud ebaõigete andmetega kuludeklaratsioonide esitamine, näitamaks, et Mercanter Invest OÜ on omafinantseeringu osa ära maksnud.
  8. Toetustaotlus nr
  9. 7.
  10. On tõendamist leidnud, et 12.03.2015 esitas R. Merelaid Mercanter Invest OÜ esindajana PRIA-le toetusetaotluse kogumaksumusega 662 321,10 eurot ilma käibemaksuta, millega soovis saada toetust summas 264 928,44 eurot ning ülejäänud summa, s.o 397 392,56 eurot lubas katta omafinantseeringuga. Toetust sooviti saada lihaveise farmi ehitamiseks ja põllumajandustehnika soetamiseks. 4 7.
  11. Selleks, et saada PRIA-st pettuse teel võimalikult suurt toetust ja näidata farmi ehitusmaksumust võimalikult kõrgena, esitas 12.03.2015 R. Merelaid koos investeeringutoetuse avaldusega Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le ka nõutavad hinnapakkumised. R. Merelaiu poolt 12.03.2015 digitaalselt allkirjastatud ja Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le esitatud hinnapakkumuste võrdlustabeli kohaselt osutus parimaks hinnapakkujaks Atsti OÜ nimelt koostatud hinnapakkumine. 19.07.2015 edastas R. Merelaid PRIA-le Atsti OÜ, Remarg Group OÜ ja OÜ Tender Ehitus parandatud ehituse eelarved, millised on R. Merelaiu poolt samuti digitaalselt allkirjastatud 19.07.
  12. Koos hinnapakkumustega esitas R. Merelaid Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le tema poolt 12.03.2015 digitaalselt allkirjastatud ehitustegevuse eelarve veiselauda püstitamise kohta. 7.
  13. 28.10.2015 tegi PRIA otsuse nr 13-6/1219 rahuldada Mercanter Invest OÜ taotlus ja määrati toetus summas 264 928,44 eurot. Määratud toetuse väljamaksmise eelduseks oli saaja poolne investeeringute eelnev tegemine investeeringuobjektile ning tasumise aluseks olevate ja tasumist tõendavate dokumentide esitamine kogu toetuse kättesaamiseks summas 264 928,44 eurot. 7.
  14. Selleks, et saada kätte toetuse esimest osamakset ja näitamaks PRIA-le Mercanter Invest OÜ poolse investeeringu tegemist, allkirjastas ja esitas E. Merelaid 12.05.
  15. digitaalselt Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le kavandatud investeeringute osalise teostamise kohta sisult ebaõigete andmetega esimese maksetaotluse summas 24 806,30 eurot ning selle lisadena võltsitud dokumendid. Võltsitud dokumente esitati OÜ Atsti kohta. Seejuures tunnistajatena üle kuulatud arvel märgitud arve väljastaja R.S. ja OÜ Atsti juhatuse liige T.T. on andnud ütlusi, et sellist arvet pole OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le esitanud ja sellist ülekannet Mercanter Invest OÜ-lt pole OÜ Atsti pangaarvele toimunud. R.S. kinnitas, et 13.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akt pole tema poolt koostatud. Lisaks nähtub 12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist, et kriminaalmenetluse käigus välja nõutud Mercanter Invest OÜ Swedbank konto EE822200221029813659 väljavõte Maksekorralduse nr RA722 alusel toimunud arve tasumist ei kajasta. Võltsitud dokumente on esitatud ka teisaldatavate metallaedade kohta E. Merelaiu poolt SE Tehnikakeskus OÜ väidetavate arvete kohta ning arvete tasumise kohta. Võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud ja SE Tehnikakeskus OÜ poolt kriminaalasja juurde lisatud arvet nr 1510772 on tuvastatud, et arved kannavad küll sama numbrit ja kuupäeva, kuid arve sisu ja maksumus on erinevad. 7.
  16. E. Merelaid esitas teise osamakse saamiseks 29.09.2016 kavandatud investeeringute osalise teostamise kohta sisult ebaõigete andmetega teise maksetaotluse summas 149 610,10 eurot ning selle lisadena võltsitud dokumendid ruloonpressi ostmise Tatoli AS-ist ja OÜ Atsti poolt ehitustööde tegemise kohta. Tatoli AS on müünud Mercanter Invest OÜ-le ruloonpressi NH, arve nr 104568, kuupäevast 01.09.2016, hind koos käibemaksuga 28 800 eurot. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud Tatoli AS arvel 104568 kuupäevast 01.09.2016 on ruloonpressi hind koos käibemaksuga 36 000 eurot. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le edastatud dokumentidele lisatud maksekorraldus Ra739 kuupäevast 01.09.2016 summas 36 000 eurot ei lange kokku Mercanter Invest OÜ pangakontol toimunud liikumistega. Mercanter Invest OÜ pangakontol toimunud liikumistega langeb kokku Tatoli AS poolt kriminaalasja juurde edastatud SEB Panga maksekorraldus kuupäevast 01.09.2016, mille järgi kandis Mercanter Invest OÜ Tatoli AS-i pangakontole 28 800 eurot. Makseselgitus „arve nr 104568“. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud ruloonpressi NH üleandmise ja vastuvõtmise akt ning Tatoli AS poolt kriminaalasja juurde edastatud kättesaamiskinnitus erinevad teineteisest kõigil võimalikel viisidel, st need ei ole 5 samad dokumendid, kuigi kajastavad üht ja sama tegevust, st ruloonpressi üleandmist Tatoli AS-i poolt Mercanter Invest OÜ-le. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le edastatud Atsti OÜ dokumente millegagi võrrelda ei ole. Kriminaalmenetluse käigus tunnistajatena üle kuulatud arvel märgitud arve väljastaja R.S. ja OÜ Atsti juhatuse liige T.T. on andnud ütlusi, et sellist arvet pole OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le esitanud ja sellist ülekannet Mercanter Invest OÜ-lt pole OÜ Atsti pangaarvele toimunud, OÜ Atsti pole Mercanter Invest OÜ-le mingeid teenuseid osutanud. Samuti ei kajasta Mercanter Invest OÜ pangakontodel toimunud liikumised Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud maksekorraldusel Ra741 kuupäeval 09.09.2016 näidatud Atsti OÜ-le arve 1460 alusel toimunud makset summas 14 3532,12 eurot.
  17. Toetustaotlus nr
  18. 8.
  19. On tõendamist leidnud, et 22.12.2015 esitas E. Merelaid Mercanter Invest OÜ nimel PRIAle toetusetaotluse kogumaksumusega 439 641,50 eurot ilma käibemaksuta, millega soovis saada toetust summas 191 088,68 eurot ning ülejäänud summa, s.o 248 552,82 eurot lubas katta omafinantseeringuga. Toetust sooviti saada põllumajandustehnika soetamiseks. 28.04.2016 PRIA otsusega nr 13- 29.1/16/538 vähendati Mercanter Invest OÜ poolt taotletud toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra summas 93 880,13 eurot ning rahuldati toetuse summa kokku 97 208,55 eurot. Määratud toetuse väljamaksmise eelduseks oli jätkuvalt toetuse saaja poolne investeeringute eelnev tegemine investeeringuobjektile ning tasumise aluseks olevate ja tasumist tõendavate dokumentide esitamine kogu toetuse kättesaamiseks summas 97 208,55 eurot 8.
  20. Selleks, et saada kätte toetuse esimest osamakset ja näitamaks PRIA-le Mercanter Invest OÜ poolse investeeringu tegemist, esitas R. Merelaid 03.10.2016 Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le maksetaotlus/kulutuste aruande 13-29.1/16/1156 toetuse summas 14 101,50 eurot ning selle lisadena võltsitud dokumendid maastikusõiduki John Deere Gator HPX, 32 teisaldatava metallaia ja veiste hooldusboksi ostmise kohta. R. Merelaiu esitatud arve Baltic Agro Machinery OÜ poolt erinevad nii sisu kui vormi poolest Baltic Agro Machinery OÜ poolt kriminaalasja juurde edastatud arvetest. Arvete kuupäevad ning arvete arv on erinev, käibemaksu arvestus on erinev ning ka tasumisele kuuluv summa. Lisaks on Baltic Agro Machinery OÜ laekunud tasu kajastuv Mercanter Invest OÜ SEB panga kontol, kuid PRIA-le on esitatud kinnituseks Swedbank maksekorralduse, milline makse arveldusarvel ei kajastu. 8.
  21. 32 teisaldatava metallaia ostmise kohta esitas R. Merelaid SE Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016 arve nr 1611096 summas 3680,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja SE Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 16-09-
  22. Veiste hooldusboks Prattley ostmise kohta esitas R. Merelaid SE Tehnikakeskus OÜ 13.09.2016 arve nr 1611369 summas 12 490,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja SE Tehnikakeskus OÜ 13.09.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 16-09-
  23. 12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt kriminaalasja juurde edastatud arve nr 1611096 kuupäevast 07.09.2016 erineb Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud sama numbrit ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest arve alusel soetatava kauba, teenuse ja maksumuse osas. Võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud arveid ja SE Tehnikakeskus OÜ arveid nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt kriminaalasja juurde edastatud arve nr 161369 kuupäevast 13.09.2016 erineb Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud sama numbri ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest arve alusel soetatava kauba, teenuse ja maksumuse ning jaluses märgitud ettevõtte andmete osas. Mercanter Invest OÜ on esitanud PRIA-le nimetatud arvete alusel ostetud esemete kohta üleandmise-vastuvõtmise aktid. SE Tehnikakeskus teatab oma 23.11.2017 vastuskirjas 6 menetlejale: „Üleandmise-vastuvõtmise akte me tavaostjatele ei vormista. Kuna arved on üleandmise hetkel alati tasutud, siis ei pea me akteerimist vajalikuks. St. küsitud numbritega aktid ei ole meie koostatud. Sellele viitab ka aktide numbriformaat, mis ei ole meie majast pärit.“ 8.
  24. Teise osamakse kättesaamiseks ning näitamaks PRIA-le Mercanter Invest OÜ poolse investeeringu tegemist, esitas Mercanter Invest OÜ, keda esindas R. Merelaid 05.08.2017 PRIA-le maksetaotlus/kulutuste aruande 13-29.1/17/1579 summas 16 244,55 eurot ning selle lisadena võltsitud dokumendid loomaveohaagise, pallihaaratsi ja heinapallihaagise Humus 12BC ostmise kohta Sike Agri OÜ-lt. PRIA-le esitatud arve ning Sike Agri OÜ poolt esitatud arve kannavad erinevat kuupäeva, loomaveosehaagise hind on erinev ning Sike Agri OÜ arve sisaldab ettemaksu tegemist. Arvete allosas välja toodud käibemaksuarvutus ja selle tulemusel kujunenud hind on esitatud arvetel erinev. Arve alusel makset Mercanter Invest OÜ Swedbank kontol toimunud ei ole, küll aga on toimunud maksed selliselt, nagu seda on näha Sike Agri OÜ poolt kriminaalasja juurde edastatud pangakonto väljavõttest. Pallihaarats Quicke Unigrip 160 ostmise kohta esitas R. Merelaid PRIA-le Dotnuva Baltic AS 11.01.2017 arve nr 018055 summas 1199,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja AS Dotnuvos Projektai 12.01.2017 üleandmise-vastuvõtmise akti. 12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt PRIAle esitatud Dotnuva Baltic AS arvet nr 018055 ja Dotnuva Baltic AS poolt kriminaalasja juurde edastatud sama numbrit kandvat arvet, nähtub, et tegemist on sama informatsiooni kandvate arvetega. Samas Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud Swedbank AS-i maksekorraldus nr RA797 kuupäevast 12.01.2017 summas 1438,80 Mercanter Invest OÜ Swedbank kontol ei kajastu. Samuti kinnitab Dotnuva Baltic AS oma kirjas, et vaadeldava arve alusel neile seisuga 20.12.2017 raha laekunud ei ole. Heinapallihaagise Humus 12BC ostmise kohta esitas R. Merelaid PRIA-le OÜ PMT 24.07.2017 arve nr M170632 summas 23 000,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja OÜ PMT 24.07.2017 toote valduse üleandmise-vastuvõtmise akti. 12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et võrreldes Mercanter Invest OÜ ja PMT OÜ sama tehingut kajastavaid dokumente nähtub, et PMT OÜ arve kajastab heinapallihaagise HUMUS maksumust 16 000 eurot ja varasemalt tehtud ettemaksu 3000 eurot. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud arve M170632 kannab kuupäeva 24.07.2017 kuid arve sisu ei kajasta tehtud ettemaksu ning heinapallihaagis Humus 12BC hind koos käibemaksuga on näidatud suuremana kui seda on kajastanud oma arvel PMT OÜ (27 600 eurot). Neljanda taotluse toetuse teine osamakse jäi välja maksmata R. Merelaiu ja E. Merelaiu tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o PRIA poolse toetuse taotluse kontrolli ja kriminaalmenetlusega.
  25. Maakohus asus seisukohale, et soodustuskelmuse kuriteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu olemasolu R. Merelaiu ja E. Merelaiu tegevuses on tõendatud eelkõige dokumentaalsete tõenditega – toetustaotlused, kuludeklaratsioonid, maksetaotlused, pangakontode väljavõtted. Neist dokumentidest nähtub, et kõigi kolme PRIA-le esitatud toetustaotlusega seonduvalt esitati Mercanter Invest OÜ poolt toetuskõlblikkuse tagamiseks võltsitud dokumente - hinnapakkumised, arved, maksekorraldused jm. Nende dokumentide võltsitust tõendab eelkõige asjaolu, et esitatud maksekorraldustele vastavaid rahaülekandeid ei ole toimunud. Lisaks on koostööpartnerid ja väidetavad koostööpartnerid päringuvastustes kinnitanud, et nad pole koostanud ega Mercanter Invest OÜ-le esitanud arveid ja muid dokumente, mis Mercanter Invest OÜ PRIA-le toetustaotluste saamiseks esitas. Sama kinnitavad ka tunnistajatena üle kuulatud koostööpartnerite esindajad. 9.
  26. Süüdistatavad ei ole oma tegevuse kohta ütlusi andnud. Nende kaitsjate väidetest nähtub, et ei vaidlustata süüdistuses nimetatud dokumentide esitamist PRIA-le, samas kinnitatakse, et 7 mingit võltsimist ei ole olnud ja kõik esitatud dokumendid on ehtsad. Eelnevale vaatamata ei ole kaitsjad seadnud kahtluse alla ega vaidlustanud prokuröri poolt esitatud kirjalikke tõendeid. Veel enam, maakohtu hinnangul pole kaitsjad tõendikogumile üldse tähelepanu pööranud. 9.
  27. Maakohtu hinnangul kaitsjate väited selle kohta, et pole tõendamist leidnud, kes dokumente võltsis ning et võltsida võisid ka Mercanter Invest OÜ koostööpartnerid, kellel võis selleks olla oma motiiv, on sisutud. Kriminaalasja tehioludest nähtub, et ainsad isikud, kellel oli motiiv ja huvi nimetatud dokumentide võltsimiseks olid E. Merelaid ja R. Merelaid, kuna nende eesmärgiks oli saada oma pereettevõttele maksimaalses ulatuses toetust PRIA-lt ning seejuures finantseerida ka omaosaluse makseid PRIA-lt saadud vahenditega. Samas on oluline märkida, et R. Merelaidu ja E. Merelaidu ei süüdistata dokumentide võltsimises, vaid võltsitud dokumentide esitamises PRIA-le, eesmärgiga saada toetust ilma nõutavas mahus omafinantseeringuid tegemata. Seega on süüdistatavad omaks võtnud dokumentide esitamise PRIA-le ja prokurör on esitanud tõendid selle kohta, et need esitatud dokumendid olid võltsitud. 9.
  28. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased ka kaitsjate väited, et süüdistatavate vastutuse välistab asjaolu, et Mercanter Invest OÜ kasutas PRIA-lt saadud toetusi sihtotstarbeliselt. On tõendatud, et taotlustes märgitud tehnika on soetatud ja ka ehitustööd on osaliselt teostatud. R. Merelaidu ja E. Merelaidu aga ei süüdistatagi soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises, neile on esitatud süüdistus pettuse teel soodustuse saamises. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-54-15 avaldanud seisukohta, mille kohaselt pettuse teel soodustuse saamine on

§ 210

lg 2 või 3 järgi karistatav sõltumata sellest, kas soodustust kasutatakse eesmärgipäraselt. 9.

  1. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et E. Merelaid, pannes küll toime süüdistuses märgitud teod, polnud teadlik pettusest. E. Merelaid oli äriühingu Mercanter Invest OÜ ainus juhatuse liige alates 18.12.2015 kuni äriühingu äriregistrist kustutamiseni 20.06.
  2. Äriühingu ainuosanikuna oli tema see, kes kutsus tagasi juhatuse liikme R. Merelaiu ja määras ennast juhatuse liikmeks, hiljem andis ta R. Merelaiule volituse Mercanter Invest OÜ esindamiseks. Just tema oli see, kes toetustaotluse nr 641015590492 raames 12.05.2016 allkirjastas ja esitas PRIA-le sisult ebaõigete andmetega esimese maksetaotluse koos võltsitud dokumentidega. Samuti 29.09.2016 teise ebaõigete andmetega maksetaotluse koos võltsitud dokumentidega. Nimetatud toetustaotlusega seoses allkirjastas ta teisigi äriühingu dokumente. E. Merelaid oli ka see, kes allkirjastas ja esitas PRIA-le toetustaotluse nr
  3. Koos 29.09.2016 esitatud maksetaotlusega esitas E. Merelaid PRIA-le muuhulgas ka OÜ Atsti võltsitud arve nr 1460 mitmesuguste ehitustööde tegemise kohta farmiehitusel 119 610,10 euro eest ja võltsitud maksekorralduse selle summa tasumise kohta OÜ-le Atsti. Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et OÜ Atsti mingeid ehitustöid tegelikult ei teinud, pangakonto väljavõte tööde eest tasumist ei kajasta. Asjaolu, et keegi farmiehitusel siiski mõningaid töid tegi, aga seda mitte mahus, mis on kirjeldatud E. Merelaiu poolt PRIA-le esitatud võltsitud arves, tõendavad muuhulgas tunnistaja K.S. , Salva Kahjukindlustuse OÜ Varakahjude Osakonna juhataja ütlused, kes külastas farmiehitust 2017 juunis. Tema külaskäik oli tingitud asjaolust, et samad võltsitud dokumendid ehitustööde tegemise ja nende eest tasumise kohta oli R. Merelaid kindlustushüvitise taotlemiseks esitanud ka Salva Kahjukindlustuse OÜ-le. Maakohtu hinnangul ei olnud usutav, et äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige polnud kursis silmaga nähtavate ehitusmahtude ja selliste suurte rahaülekannete toimumise või mittetoimumisega. 9.
  4. Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et E. Merelaid oleks tegutsenud lihtsalt tankistina, teadmata midagi äriühingu majandustegevusest ja pettuse teel PRIA-lt toetuste taotlemisest ja saamisest. Olles vaheldumisi R. Merelaiuga äriühingu juhatuse liige, oli ta Mercanter Invest 8 OÜ pangakonto allkirjaõiguslikuks isikuks juba alates
  5. Kogutud tõenditest nähtub, et lisaks ülalkirjeldatud tegevustele oli E. Merelaid tegev ka suhtlemises Mercanter Invest OÜ koostööpartneritega. Tunnistaja K.K. , PMT OÜ müügijuht, ütlustest nähtub, et just E. Merelaiuga pidas ta läbirääkimisi PMT OÜ poolt Mercanter Invest OÜ-le müüdud heinarullihaagise Humus 12 BC müügihinna tasumise küsimuses, kui Mercanter Invest OÜ heinarullihaagise eest tasumata jättis. E. Merelaid oli talle teatanud, et taotlevad PRIA-lt toetust haagise eest tasumiseks. Tähelepanuvääriv on, et heinarullihaagis Humus 12 BC oli üheks investeeringuobjektiks E. Merelaiu poolt PRIA-le esitatud toetustaotluses nr
  6. Esitades PRIA-le toetustaotluse ja hiljem ka maksetaotlusi, kuluaruandeid, arveid ja maksekorraldusi, oli E. Merelaid hästi kursis nõudega, mille kohaselt väljamakse tegemise eelduseks oli investeeringu eelnev tegemine investeeringuobjektile taotleja poolt. Selleks, et esitada maksetaotlus PRIA-le, oleks Mercanter Invest OÜ pidanud eelnevalt PMT OÜ-le tasuma müügihinna. Asjaolu, et E. Merelaid lubas K.K. le tasuda heinarullihaagise eest rahaga, mida ta alles pidi hakkama taotlema, viitab sellele, et E. Merelaid oli hästi kursis Mercanter Invest OÜ majandustegevuse ja PRIA-le esitatud taotluste esitamisel väljakujunenud ebaseadusliku praktikaga, samuti sellele, et ta osales selles ebaseaduslikus tegevuses aktiivselt isikute grupis R. Merelaiuga. 9.
  7. E. Merelaiu sisulisele tegevusele Mercanter Invest OÜ-s ja tema kursisolekule äriühingu majandustegevusega viitavad ka tunnistaja R.S. ütlused, kes olles aja jooksul olnud tegev mitmetes äriühingutes ja olles suhelnud ka Mercanter Invest OÜ-ga, avaldas arvamust, et E. Merelaid tegutses selles ettevõttes raamatupidajana ning on kursis ka äriühingu arvetega. 9.
  8. Ülaltoodust nähtub, et R. Merelaid ja E. Merelaid juhtisid oma pereettevõtet koos, täites selles eri aegadel erinevaid rolle. Ka kahe viimase investeeringutoetuse taotlemine ja nende raames võltsitud dokumentide PRIA-le esitamine toimus süüdistatavate ühise tahtluse ja kooskõlastatud tegevusega ning nad on soodustuskelmuse toime pannud isikute grupis kaastäideviimise vormis. Süüdistatavate rollid erinevates episoodides on olnud jaotatud, iga isiku panus on olnud oluline lõppeesmärgi saavutamiseks.
  9. Maakohtu hinnangul on R. Merelaid ja E. Merelaid tegutsenud kavatsetult süüteokoosseisu kõigi asjaolude suhtes. Nii R. Merelaiule kui ka E. Merelaiule olid teada tingimused, millised investeeringutoetuste taotlemisel on vaja täita ning mõlemad esitasid valeandmeid ja olid ka teineteise poolt valeandmete esitamisest teadlikud. Dokumente allkirjastades ei saanud süüdistatavad olla toimuvast teadmatuses, sest vähemalt osa pettuslike asjaolude olemasolu nähtus nendest dokumentidest endist. Süüdistatavate tegevusest nähtub, et nad olid seadnud oma tegevuse eesmärgiks saada PRIA-lt pettuse teel toetust, nad pidasid seda võimalikuks ja ka saavutasid oma eesmärgi.
  10. R. Merelaiu ja E. Merelaiu süüd ja nende tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kindlustuskelmus
  11. Maakohus leidis, et R. Merelaiu süü kindlustuskelmuse osas on samuti tõendamist leidnud. 12.
  12. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud. 12.09.2013 toimus Sagadi külas, Haljala vallas, Nurme talu territooriumil tulekahju, mille tagajärjel hävines Mercanter Invest OÜ loomalaut koos küüni, seadmete ja inventariga. Salva Kindlustuse AS hüvitas Mercanter Invest OÜ-le tekkinud kahju arvestusega, et maksti välja hoonete taastamismaksumus miinus kulum. Vastavalt 13.02.2013 AS Salva Kindlustuse ja Mercanter Invest OÜ vahel sõlmitud kindlustuslepingu poliisile nr 54498477 ja kindlustustingimustele tekkis Mercanter Invest OÜl õigus hüvitisele kulumi osas juhul, kui Mercanter Invest OÜ ehitaks põlenud hoonete asemele uued samaväärsed ehitised kindlustuslepingus ettenähtud tingimustel. 9 12.
  13. Teo objektiivne koosseis on tõendatud Salva Kindlustuse AS-i poolt esitatud dokumentaalsete tõendite ja selgitustega, käesoleva kohtuotsuse soodustuskelmust käsitlevas osas nimetatud ja analüüsitud tõenditega R. Merelaiu poolt kindlustusseltsile esitatud dokumentide võltsituse kohta ja tunnistaja K.S. ütlustega. R. Merelaid esitas 27.06.2017 kindlustusseltsile võltsitud dokumente. Nende dokumentide hulgas on võltsitud OÜ Atsti arve nr 1191 kuupäevast 25.03.2016 summas 27 007,56 eurot käibemaksuga ja maksekorraldus ning OÜ Atsti arve nr 1460 kuupäevast 05.09.2016 summas 143 532,12 eurot käibemaksuga ja maksekorraldus. Arvetel näidatud tööde teostamise kohta esitas R. Merelaid 27.06.2017 e-kirjaga elektronposti aadressilt mercanter@hot.ee Salva Kindlustuse AS-le elektronposti aadressile karen.soosalu@salva.ee võltsitud OÜ Atsti ehitustööde päevikud kuupäevadest 14.03.2016; 15.03.2016; 15.08.2016; 16.08.2016 ning kaetud tööde aktid nr 1 kuupäevast 15.03.2016 ja nr 2 kuupäevast 16.08.
  14. Käesoleva kohtuotsuse soodustuskelmust käsitlevas osas tehtud tõendite analüüs kinnitab, et tegelikult ei ole OÜ Atsti ülalnimetatud arveid Mercanter Invest OÜ-le esitanud ning arvetel näidatud töid teostanud. 12.
  15. Tunnistaja, Salva Kahjukäsitluse OÜ varakahjude osakonna juhtaja K.S. ütlustest nähtub, et Mercanter Invest OÜ-l oleks vastavalt kindlustuslepingule tekkinud õigus täiendavale hüvitisele kulumi osas olukorras, kus väljamakstud kindlustushüvitist oleks sihtotstarbeliselt kasutatud sarnaste hoonete uueks püstitamiseks. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt esitas Mercanter Invest OÜ kindlustusele OÜ Atsti arveid ja muid dokumente, millega soovis tõendada, et on dokumentides näidatud mahus teostanud uue hoonekompleksi ehitustöid eesmärgiga saada kindlustushüvitist ka kulumi osas, mis jäi
  16. aastal vastavate tingimuste täitmata jätmise tõttu välja maksmata. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta 2017 juunis sündmuskohal ja tuvastas, et OÜ Atsti arvetel viidatud ulatuslikke töid objektil tehtud ei ole ja tegemist on pettusega. Vaatlusakti ta sündmuskohal ei koostanud, tegi fotosid. Vaatamata korduvatele palvetele ei esitanud Mercanter Invest OÜ panga esindaja digiallkirjaga kinnitatud maksekorraldusi. Kuna jõuti veendumusele, et esitatud on võltsitud dokumente, siis täiendavat kindlustushüvitist Mercanter Invest OÜ-le välja ei makstud. Tunnistaja K.S. ütlustele sarnast informatsiooni sisaldavad ka Salva Kindlustuse AS-i päringuvastused menetlejale. 12.
  17. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et R. Merelaid oli teadlik, et kindlusseltsile esitatavad dokumendid olid võltsitud, samuti oli ta teadlik sellest, et ehitustöid oli tehtud väiksemas mahus, kui seda võltsitud dokumentides kajastati. Maakohtu hinnangul tegutses R. Merilaid võltsitud dokumente esitades kavatsetult, eesmärgiga luua kindlustusseltsile ebaõige ettekujutus tegelikust olukorrast põlenud hoonekompleksi taastamisel ja saada alusetult kindlustushüvitist. Mercanter Invest OÜ-l ja R. Merelaiul ei olnud muid põhjuseid kindlustusseltsiga suhtlemiseks ja neile dokumentide esitamiseks. Ainsaks eesmärgiks oli saada kindlustushüvitust ka kulumi osas, oma eesmärgi otsustas Mercanter Invest OÜ volitatud esindaja R. Merelaid saavutada kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisega. 12.
  18. R. Merelaiu süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistus, lisakaristus, avalik-õiguslik nõudeavaldus
  19. Süüdistatavatele mõistetav karistus. 13.
  20. R. Merelaiu karistus. Maakohus hindas R. Merelaiu süüd keskmisest suuremaks. Süü suurust mõjutab PRIA-lt välja petetud summa märkimisväärne suurus, tahtluse liik, samuti see, et PRIA-le on esitatud valeandmetega taotlusi korduvalt pika ajavahemiku jooksul.

§ 121p 2 sätteid arvestades tuleb kuritegudega tekitatud kahju hinnata suureks.

10 R. Merelaiu karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus süüteo toimepanemist grupi poolt. R. Merelaid on varem karistamata isik. Karistuse eesmärke tagavaks karistuseks R. Merelaiu puhul on vangistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras mõlema kuriteo puhul.

§ 64

lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja jätta see tingimisi kohaldamata

§ 73sätete alusel katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. 13.2. E. Merelaiu karistus. Maakohus arvestas E. Merelaiule karistuse mõistmisel tema süü suurust, raskendavat asjaolu grupi näol ja seda, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Ka tema poolt kuritegudega tekitatud kahju ulatust tuleb

§ 121p 2 järgi lugeda suureks, siiski on see väiksem, kui R.

Merelaiu puhul. Ta osales kahes kuriteoepisoodis ja eelneva tõttu on ka tema süü väiksem kui R. Merelaiul. E. Merelaid on varem karistamata isik. Karistuse eesmärke tagavaks karistuseks E. Merelaiu puhul on vangistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras ja jätta see tingimisi kohaldamata

§ 73sätete alusel katseajaga 2 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. 14. Lisakaristus. Arvestades R. Merelaiu aga ka E. Merelaiu süü suurust ja nende kuriteo asjaoludest järelduvat ohtlikkust ausale ärikeskkonnale on vajalik nende süü täiendavaks heastamiseks ja ärikeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks kohaldada lisakaristust ettevõtluskeelu näol

§ 491lg 1 alusel.

  1. Avalik-õiguslik nõudeavaldus. 15.
  2. Kannatanu PRIA on 29.08.2018 esitanud kriminaalasjas avalik-õigusliku nõudeavalduse. Algselt esitas PRIA nõudeavalduse Mercanter Invest OÜ, E. Merelaiu ja R. Merelaiu vastu summas 189 408,64 eurot. 08.09.2020 esitas PRIA taotluse avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustamiseks seoses ühe süüdistatava, s.o Mercanter Invest OÜ, osas menetluse lõppemisega. Täpsustatud avalikõiguslik nõudeavaldus on: toetustaotluse nr 142010590453 osas R. Merelaiu vastu summas 46 671,26 eurot; toetustaotluse nr 141012593707 osas R. Merelaiu vastu summas 87 340 eurot; toetustaotluse nr 641015590492 osas solidaarselt R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu summas 42 295,88 eurot ja toetustaotluse nr 41001501145 osas solidaarselt R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu summas 14 101,50 eurot. 15.
  3. Kuna maakohus lõpetas süüteo aegumise tõttu menetluse toetustaotluse nr 142010590453 osas summas 46 671,26 eurot, jättis maakohus selles osas PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata. 15.
  4. Maakohus leidis, et ülejäänud osas on PRIA poolt kriminaalmenetluses esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus summas 143 737,38 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt täpsustatud avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitule. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et süüdistatav R. Merelaid toetustaotluse nr 141012593707 raames ning süüdistatavad R. Merelaid ja E. Merelaid toetustaotluste nr 641015590492 ja 41001501145 raames on esitanud PRIA-le fiktiivseid dokumente, millega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus omafinantseeringu kulude katmisest. Süüdistatavad on toime pannud pettuse, mille tagajärjel PRIA teostas väljamaksed alusetult. 15.
  5. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või 11 hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 1 lg 2 sätestab, et „eeskirjade eiramine“ tähendab ühenduse õiguse mis tahes sätete rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Määruse nr 2988/95 artikkel 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine kohustusena maksta või tagasi maksta maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad. Sama artikli lõige 3 kohaselt, kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014,
  6. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuse osas artikkel 35 lõige 6 sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. 15.
  7. Eelpool toodud ELÜPS sätetest järeldub, et kui PRIA oleks olnud teadlik sellest, et taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse teel, siis oleks toetustaotlused jäetud rahuldamata. Seega on Mercanter Invest OÜ-le nimetatud toetustaotluste alusel makstud toetusi alusetult. ELÜPS § 111 lõikest 1 ja määruse nr 1306/2013 artikkel 54 lõikest 1 tulenevalt on PRIA-l kohustus eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotleda selle tagasinõudmist toetusesaajalt. Seejuures nii määruse nr 1306/2013 artikkel 54 lõikest 1, kui ka määruse nr 640/2014 artikkel 35 lõikest 6 nähtub, et alusetult saadud toetus nõutakse tagasi täies ulatuses. 15.
  8. Maakohus ei nõustunud süüdistatavate kaitsjate seisukohaga, mille kohaselt tuleb avalikõiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata põhjusel, et ELÜPS § 111 võimaldab toetust tagasi nõuda vaid toetuse saajalt, kelleks käesoleval juhul on Mercanter Invest OÜ. Maakohus selgitas eelnevalt, et ELÜPS § 111 on viitenorm. Volitusnormid, mille alusel saab toetusi tagasi nõuda tulenevad määrustest nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistest Euroopa Liidu asjakohastest määrustest ning tulenevalt määruse nr 2988/95 artiklist 7 võib ühenduse haldusmeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Eeltoodust tulenevalt on PRIA-l õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus ka R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu. 15.
  9. Maakohus rahuldas PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt ning mõistab välja R. Merelaiult PRIA kasuks 87 340 eurot, R. Merelaiult ja E. Merelaiult solidaarselt 42 295,88 + 14 101,50 eurot. Apellatsioonid ja vastused apellatsioonidele
  10. Viru Maakohtu 15.03.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub tühistada maakohtu otsuse R. Merelaiu süüditunnistamise osas ning teha uus otsus, millega mõista R. Merelaid esitatud süüdistusest õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas 12 osaliselt PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse. Mõista Eesti Vabariigilt R. Merelaiu kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu. 16.
  11. R. Merelaid ei tunnista teadvalt valeandmete ja võltsitud dokumentide esitamist PRIA-le. Antud juhul ei piisa isiku süüditunnistamiseks ainuüksi sellest, et ta on taotlused allkirjastanud ja esitanud, vaid tuleb tuvastada ka asjaolu, et ta oli taotluse lisadeks olevate dokumentide võltsitusest teadlik ning soovis dokumente esitades viia PRIA ametnikke eksitusse. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta kaitsjate poolt tõstatatud probleemid tõendite hindamisel, mistõttu tõendite hindamine ja analüüs on toimunud kriitikavabalt ja ühekülgselt. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel on maakohus lugenud tuvastatuks asjaolu, et R. Merelaid esitas teadvalt PRIA-le võltsitud dokumente. 16.
  12. Puutuvalt taotlusse nr 641015590492, märgib kaitsja veelkord, et tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et 26.10.2016 on PRIA töötaja Luule Lõhmus kontrollinud paikvaatluse käigus olukorda OÜ Mercanter Invest loomalauda ehitusel ning tuvastanud, et lauda ehitustööd on pooleli ning taotleja esindaja (R. Merelaid) kinnitusel tööd jätkuvad. Toimingu läbiviimise ajal viibisid objektil ka ehitustöölised. Seega loomalauda ehitustööd toimusid. Tööde tegemist kontrolliti veel ka 24.01.
  13. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendites esinevad vastuolud. Kriminaalasjas on jäänud tuvastamata, kes tegelikult tegi ehitustöid ning kuidas ja millistes summades nende eest tasuti. Tunnistaja R.S. väitel OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le mingeid ehitustöid ei teinud, arveid ei esitanud ega allkirjastanud ka dokumente. Samas nähtub tema ütlustest, et ehitustöid nimetatud objektil teostati ja seda tegi MPa Ehitus. OÜ Atsti 25.03.2016 kuupäevaga arvelt nr 1191 nähtub, et selle on väljastanud R.S. . Arve on esitatud ettevalmistustööde, jäätmete utiliseerimise, kaeve- ja täitetööde, pinnaaseveo ning kanalisatsiooni ja veetorustiku eest. 05.09.2016 kuupäevaga arvel on samuti väljastajana märgitud R.S. nimi ning arvekohaselt on see esitatud lauda vundamendi rajamisega seotud erinevate tööde eest. R.S. väitel on tema allkirjad üleandmis-vastuvõtmis aktidel (13.05.2016 ja 05.09.2016) võltsitud. Paraku ei ole vaatamata pikaajalisele kohtueelsele uurimisele läbi viidud käekirja ekspertiisi, et väidetavat võltsimist tuvastada. Arusaamatu on maakohtu viide tunnistaja R.S. ütlustele, mille kohaselt olevat tunnistaja arvates OÜ Mercanter Invest raamatupidamist korraldanud E. Merelaid. Ettevõtte raamatupidamise korralduse ja sellega seotud vastutuse üle ei saa otsustada sellise tunnistaja ütluste põhjal, kes samas väidab, et ta ei ole pikemalt selle ettevõttega kokku puutunud, mingeid arveid esitanud ega lepinguid sõlminud. Seega on maakohus R.S. ütlustes sisalduvad vastuolud jätnud tähelepanuta. 11.11.2015 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt SE Tehnikakeskus OÜ esindaja Janne Koppel andis üle ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid võttis vastu 20 teisaldatavat metallaeda mõõtmetega 30 x 1,7 m. Aedade eest on OÜ-le Mercanter Invest esitatud arve summas 2300 eurot, millele lisandus käibemaks. SE Tehnikakeskus OÜ on kinnitanud, et Mercanter Invest OÜ ostis teisaldatavaid metallaedu, kuid vaid 10 tükki, kogumaksumusega 949,07 eurot. Ettevõte väidab, et kui kauba eest on eelnevalt tasutud, siis üleandmise- vastuvõtmise akte ei koostata. Samas ei selgu SE Tehnikakeskus OÜ vastusest, kas selliste aktide koostamine on välistatud ka juhul, kui seda soovib ostja ning kas ja kellena töötab ettevõttes J.K. . 01.09.2016 on Tatoli AS esindaja Kairi Koolmann ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt ostis OÜ Mercanter Invest ruloonpressi New Holland BR
  14. Nimetatud kauba eest esitas Tatoli AS arve nr
  15. Ruloonpressi soetamine on tuvastatud PRIA töötaja poolt 01.11.2016 koostatud kontrollaktis. 13 Ka siin ei ole tuvastatud, millest on tingitud sama numbrit kandvate arvete erinevus, ega selgitatud välja tehingu üksikasju. 16.
  16. Taotlusega nr 41001501145 seotud dokumendid on valdavalt koostanud R. Merelaid ja tema on ka nimetatud taotluse koos lisadega PRIA-le esitanud. Samas ei ole kriminaalasjas tõendeid, mis võimaldaksid ümberlükkamatult väita, et R. Merelaid oleks nimetatud taotluse menetluse käigus esitanud PRIA-le teadvalt ebaõige sisuga dokumente. Traktori John-Deere UTV üleandmis-vastuvõtmise akti on allkirjastanud Baltic Agro OÜ esindaja Simo Soop ja Mercanter Invest OÜ esindaja E. Merelaid. Aktis on ära märgitud traktori andmed, samuti see, et traktor vastab pakutule. Hinda ja maksetingimusi akt ei sisalda. Asjas on kaks sama numbriga, kuid kahe erineva summaga arvet. Samas ei ole kaitsja hinnangul püütud selgitada, kuidas nimetatud arved tekkisid ja kes tegelikult on ebaõigeid andmeid esitanud. Puuduvad selged tõendid selle kohta, et seda oleks teadvalt teinud R. Merelaid. 07.09.2016 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt SE Tehnikakeskus OÜ esindaja J.K. andis üle ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid võttis vastu 32 teisaldatavat metallaeda mõõtmetega 30 x 1,
  17. Aedade eest on OÜ-le Mercanter Invest esitatud arve summas 4416 eurot koos käibemaksuga. PRIA töötaja poolt on nimetatud aedade olemasolu 01.11.2016 kontrolli käigus tuvastatud. 13.09.2016 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt SE Tehnikakeskus OÜ esindaja J.K. andis üle ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid võttis vastu veiste hooldusboksi Prattley ning kauba eest on esitatud arve summas 14988 eurot koos käibemaksuga. SE Tehnikakeskus OÜ on kinnitanud, et Mercanter Invest OÜ ostis neilt veiste hooldusboksi Prattley hinnaga 6345,44 eurot ilma käibemaksuta ja 32 teisaldatavat metallaeda koguhinnaga 3221,91 eurot. SE Tehnikakeskuse OÜ pool esitatud dokumentidest ei nähtu, millega ettevõte selgitab arvete erinevust, samuti ei nähtu dokumentidest, kuidas toimus kauba üleandmine. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tuvastatud, millistel põhjustel olid OÜ Mercanter Invest ja SE Tehnikakeskus OÜ raamatupidamises erinevate summadega arved ning kuidas tegelikult kujunes kauba hind. Loomaveohaagise WF DTV müüs Mercanter Invest OÜ-le Sike Agri OÜ, mille kohta on esitatud arve nr 20170039 summas 14 280 eurot koos käibemaksuga. Koostati ka üleandmisevastuvõtmise akt, mille OÜ Mercanter Invest poolt allkirjastas R. Merelaid. Sike Agri OÜ on kinnitanud tehingu toimumist, kuid väitnud, et loomaveohaagis müüdi 11 988 euro eest. Kahe sama numbriga, kuid erinevate summadega arve olemasolu ei ole Sike Agri OÜ selgitanud ning ettevõtte vastus piirdub sisuliselt ainult omapoolse arve esitamisega. Pallihaaratsi Quicke Unigrip 160 müüs OÜ-le Mercanter Invest Dotnuva Baltic AS. Koos taotlusega esitas R. Merelaid nimetatud ettevõtte poolt väljastatud arve summas 1438,82 eurot. Taotlusele on lisatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille on allkirjastanud müüja poolt A. Põld ning ostja poolt R. Merelaid. Dotnuva Baltic AS on kinnitanud sellise seadme müüki Mercanter Invest OÜ-le 1438,82 euro eest, kuid väitnud, et nimetatud arve on ostja poolt tasumata. Samas ei olnud firma teinud mitme kuu jooksul midagi, et nimetatud summa kätte saada ning pole ka andmeid, et seda oleks püütud teha hiljem. Samas anti seade R. Merelaiule üle. Heinarullihaagise Humus müüs OÜ-le Mercanter Invest OÜ PMT. Taotluse lisana esitas R. Merelaid PRIA-le OÜ PMT arve nr 170632 summas 17 600 eurot koos käibemaksuga ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. Viimati nimetatud dokumendile on ostja esindajana alla kirjutanud R. Merelaid ning müüja esindajana Kristjan, kes on kinnitanud vastuseks tehingu toimumist, kuid on väitnud, et tegelikult tasus OÜ Mercanter Invest vaid 2600 eurot ning ülejäänud summa on jätkuvalt tasumata. 14 Tunnistajana ülekuulamisel (08.09.2017) on K.K. selgitanud, et seadme eest on endiselt tasutud vaid 2600 eurot. Lisaks olevat tema allkiri üleandmise-vastuvõtmise aktil võltsitud. Tunnistaja on lisanud oma ülekuulamise protokollile koopia üleandmise-vastuvõtmise aktist, milles on seadme maksumuseks märgitud 16 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 16.
  18. Maakohus on jätnud tähelepanuta vastuolud K.K. ütluste ja teiste tõendite vahel. Kuigi K.K. allkirjad tunnistajana ülekuulamise protokollil ning mõlemal üleandmise-vastuvõtmise aktis on sarnased, ei ole menetleja pidanud vajalikuks määrata ekspertiisi, et tuvastada, kas K.K. allkiri R. Merelaiu poolt esitatud dokumendil on võltsitud või mitte. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis viitaksid sellele, et R. Merelaid oleks nimetatud taotluse menetlemise käigus teadvalt esitanud PRIA-le ebaõige sisuga dokumente või pannud toime muid tegusid, mis võiksid olla kvalifitseeritavad

§ 210lg 2 järgi.

16.

  1. R. Merelaid ei tunnista kindlustuskelmuse toimepanemist, sest kõik ettenähtud ehitustööd olid tehtud. Tõenäoliselt võib eksitus olla kuupmeetrite ja ruutmeetrite segamini ajamisega seoses. R.S. sõnul tegi tema MPa Ehitusega Mercanter OÜ-le vundamenditöid. Metallkarkassi paigaldas firma, millega on seotud Anti Viigisalu, kes jättis osa töid tegemata. Kaebuse esitaja leiab, et ümberlükkamatult ei ole leidnud tõendamist R. Merelaiu poolt kindlustuskelmuse toimepanemine. 16.
  2. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et investeeringutoetuse taotlemine ja nende raames võltsitud dokumentide PRIA-le esitamine toimus R. Merelaiu ja E. Merelaiu ühise tahtluse ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel ning nad on soodustuskelmuse toime pannud isikute grupis kaastäideviimise vormis. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega ja kooskõlastatult. 16.
  3. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et sõltumata R. Merelaiule esitatud süüdistusele antavast hinnangust tuleks avalik õiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata. Käesolevas asjas nõuab PRIA OÜ-le Mercanter Invest makstud toetusesumma tagasimaksmist. R. Merelaid ei ole toetuse saajaks, mistõttu ei saa PRIA esitada haldusmenetluses tema vastu avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõuet toetuse tagasi maksmiseks. Taolise nõude esitamine on seda arusaamatum, et OÜ Mercanter Invest on äriregistrist kustutatud seoses ettevõtte ühinemisega. Äriseadustiku § 391 lg 4 esimene lause sätestab, et ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Käesoleval juhul on olemas ühendav ühing – OÜ Mereel Invest ning seega on avalik-õigusliku nõude esitamine süüdistatavate vastu arusaamatu. Taotluse saajal on õigusjärglane, kelle vastu nõuet esitatud ei ole, mistõttu on sama nõude esitamine süüdistatavate vastu ennatlik ning põhjendamatu. Nõudeavaldus tuleks jätta KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
  4. Viru Maakohtu 15.03.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav E. Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega mõista E. Merelaid õigeks. Alternatiivselt taotletakse tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt. 17.
  5. Apellant on seisukohal, et sellistel asjaoludel isiku süüditunnistamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et ta on äriühingu juhatuse liikmena taotlused allkirjastanud ja esitanud, vaid tuleb tuvastada ka asjaolu, et ta oli taotluse lisadeks olevate dokumentide võltsitusest teadlik ning soovis neid esitades viia PRIA ametnikke eksitusse. Apellandi hinnangul ei vasta kaevatav kohtulahend KrMS § 312 lg-tes 1 ja 2 toodud nõuetele, kuna sellest ei selgu, milliste tõendite alusel on tuvastatav, et E. Merelaid esitas teadvalt PRIA15 le võltsitud dokumente. Apellandi hinnangul on kohtuotsus olulises osas põhjendamata. 17.
  6. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et E. Merelaid oli alates 21.12.2015 kuni 20.06.2019 OÜ Mercanter Invest juhatuse liige. Vaidlust ei ole ka selle üle, et OÜ Mercanter Invest esitas PRIA-le toetustaotlused nr 641015590492 ja
  7. Samas ei saa eeltoodud asjaoludest automaatselt järeldada, et OÜ Mercanter Invest juhatuse liige E. Merelaid oleks toime pannud soodustuskelmuse. 17.
  8. Maakohus on märkinud, et toetuse (taotlus nr 641015590492) esimest osamakse saamiseks ja näitamaks PRIA-le Mercanter Invest OÜ poolse investeeringu tegemist, allkirjastas ja esitas E. Merelaid 12.05.2016 digitaalselt Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le kavandatud investeeringute osalise teostamise kohta sisult ebaõigete andmetega esimese maksetaotluse summas 24 806,30 eurot ning selle lisadena võltsitud dokumendid. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. Merelaid oleks vahetult osalenud ehitustööde organiseerimisel, nende läbiviimise kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel ja töövõtjaga suhtlemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegeles eelnimetatud ülesannetega R. Merelaid. Seega ei olnud E. Marelaid teadlik asjaoludest, mis võinuksid kahtluse alla seada OÜ Atsti arve, selle tasumist kinnitava maksekorralduse ja tööde vastuvõtmise akti. 17.
  9. E. Merelaid ei ole koostanud ühtegi aedade ostu-müügiga seonduvat dokumenti ning ei ole tõendatud, et ta oleks teadvalt esitanud PRIA-le ebaõigeid andmeid sisaldavaid dokumente. 17.
  10. Maakohus on leidnud, et ruloonpressi NH kohta esitas E. Merelaid PRIA-le AS Tatoli 01.09.2016 arve nr 104568 summas 30 000,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja 01.09.2016 AS Tatoli üleandmise-vastuvõtmise akti ning nimetatud dokumendid olid sisult ebaõiged. Asjaolu, et OÜ Mercanter Invest omandas ruloonpressi NH, on tuvastatud PRIA töötaja poolt 01.11.2016 koostatud kontrollaktis. Ostetud kauba eest tuli ettevõttel ka tasuda. Maakohtu otsusest ei selgu millised tõendid viitavad sellele, et E. Merelaid oli teadlik AS Tatoli arve ja selle tasumist tõendava maksekorralduse erinevusest müüja valduses olevatest dokumentidest. Kirjavahetus Tatoli AS ja OÜ Mercanter Invest vahel on toimunud elektrooniliselt ning müüja on väljastanud arve aadressile rainmerelaid@hot.ee, s.o ostja esindajaks antud tehingus on olnud R. Merelaid. E. Merelaid on allkirjastanud vaid kinnituse, et ta on teadlik seadme garantiitingimustest, kuid nimetatud dokument ei sisalda viiteid ruloonpressi hinna ja selle tasumise korra kohta. 17.
  11. Maakohtus on märkinud, et lauda ehitustööde tegemise kohta on E. Merelaid esitanud OÜ Atsti 05.09.2016 arve nr 1460 summas 119 610,10 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja 05.09.2016 OÜ Atsti üleandmis-vastuvõtu akti. Kuna tunnistajatena üle kuulatud R.S. (arve väljastaja) ja OÜ Atsti juhatuse liige T.T. eitavad tööde tegemist ja arve esitamist, siis on maakohtu hinnangul tegemist sisult ebaõigete andmete esitamisega. Tuleb asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et lauda rajamisel on töid tehtud ulatuses, mis ei tekitanud PRIA ametnikes kahtlust. 17.
  12. Apellandi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta vastuolud tunnistaja R.S. ütlustes. R.S. kinnitab küll, et OÜ Atsti ei ole teinud töid OÜ Mercanter Invest objektil, kuid samas on ta üllatavalt hästi informeeritud viimati nimetatud ettevõtte tegevusest. Seisukoht, et tegemist on võltsitud allkirjaga põhineb ainuüksi R.S. enda väidetel. Tunnistaja ütluste puhul jääb arusaamatuks seegi, kuidas ta oli teadlik OÜ Mercanter Invest objektil toimunud ehitustöödest ja nende üksikasjadest (R. Merelaiu poolt tehtud ettepanek A.V. ga seotud ettevõttele), kui R.S. tegi nimetatud objektil väidetavalt vaid väikesemahulisi töid. 17.
  13. E. Merelaid on taotluse nr 41001501145 esitanud, kuid kohtuotsusest ei selgu, milles 16 seisnes antud taotlusega seoses tema osa väidetava soodustuskelmuse toimpanemisel. Maakohus on otsuse punktides 34-40 kirjeldanud ja analüüsinud R. Merelaiu tegevust seoses taotlusega nr 41001501145, kuid E. Merelaiu tegevuse kohta puuduvad lahendis mistahes viited peale selle, et ta on taotluse allkirjastanud. 17.
  14. Maakohus on märkinud, et E. Merelaid pidi olema teadlik toime pandavast pettusest. Apellandi hinnangul ei ole nimetatud seisukoht asjakohane. Farmi ehitust kontrollisid ka PRIA töötajad, kelles ei tekkinud objektil mingeid kahtlusi. OÜ Mercanter Invest majandustegevus oli 2015-2016 ulatuslik ning jääb arusaamatuks, miks pidanuks juhatuse liige keskenduma nimelt farmi ehitamisega seotud töödele. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et E. Merelaid oli volitanud ettevõtete esindama oma abikaasa R. Merelaiu, kes tõenditest nähtuvalt korraldaski farmi ehitusega seotud töid. 17.
  15. Apellandile on arusaamatu maakohtu viide sellele, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid E. Merelaiu tegevust OÜ-s Mercanter Invest tankistina. Ei E. Merelaid ega tema kaitsja ei ole esitanud väidet nagu olnuks E. Merelaid vaid variisik. E. Merelaid oli tõepoolest OÜ Mercanter Invest juhatuse liige, kuid karistusõiguslik vastutus saab olla individuaalne – ainuüksi sellest, et isik oli äriühingu juhatuse liige, ei saa järeldada, et ta pidi olema teadlik kõigist osaühingu tehingute üksikasjadest. 17.
  16. Ebaselge on ka maakohtu viide tunnistaja R.S. ütlustele, mille kohaselt olevat tunnistaja arvates OÜ Mercanter Invest raamatupidamist korraldanud E. Merelaid. Ettevõtte raamatupidamise korralduse ja sellega seotud vastutuse üle ei saa otsustada sellise tunnistaja ütluste põhjal, kes samas väidab, et ta ei ole pikemalt selle ettevõttega kokku puutunud, mingeid arveid esitanud ega lepinguid sõlminud. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega ja kooskõlastatult. Maakohtu vastupidine seisukoht on sisult vastuoluline, kuna R. Merelaiule seoses taotlustega nr 142010590453 ja 141012593707 esitatud süüdistus E. Merelaiu ei puuduta. 17.
  17. Sõltumata E. Merelaiu süüle antavast hinnangust on apellant seisukohal, et maakohus on põhjendamatult rahuldanud PRIA poolt esitatud avalik-õigusliku nõude. Kaitsja käsitlus, miks tuleks avalik-õiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata on identne süüdistatav R. Merelaiu kaitsja väljatooduga.
  18. Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 05.07.
  19. Nimetatud ajaks esitasid lisaks kaitsjate tasutaotlustele seisukohad kannatanu PRIA ja Salva Kindlustus AS.
  20. PRIA palub jätta apellatsioonid rahuldamata. 19.
  21. Kannatanu ei leia, et ta oleks pidanud nõudega pöörduma halduskohtusse. Riigikohus on mitmel juhul märkinud, et menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhjendusel võib teatud juhtudel õigusvaidluse lahendada teist liiki menetluses kui see, mille seadus selleks otseselt ette näeb. Ka nt maksualase kriminaalasja lahendamisel peab maakohus nagunii tuvastama tasumata jäänud maksu suuruse ning tekkinud maksukohustuse, seega sisuliselt tuleb kriminaalasja raames tuvastada samad asjaolud mis halduskohtul. Sellest tulenevalt on menetlusökonoomika tõttu põhjendatud ka lõpliku otsuse tegemine kriminaalkohtu poolt, kes on olulised asjaolud juba tuvastanud, mis võimaldab vältida sama asja arutamist kahes eri menetluses. Samuti annab kannatanu tagasinõudmistest üldiselt. põhjaliku ülevaate 17 toetuste eesmärkidest, nõuetest ja 19.
  22. Mis puudutab apellantide viiteid investeeringute teostamisele, siis need on kannatanu hinnangul asjakohatud ning ei oma praeguse vaidluse lahendamisel mingit tähendust. Tuginetud ei ole sellele, et investeeringuid tegelikult tehtud ei ole. Vaidlus on selles, kuidas on see tulemus saavutatud ja kas selliseks tegevuseks võis anda toetust. Kui toetuse määramise või väljamaksmise tingimused ei olnud täidetud, siis ei ole toetust võimalik saada olenemata sellest, et investeering on teostatud. Ka Riigikohus on selgitanud, et kulutuse mõistlikkus ja vajalikkus ei välista kuritarvitust. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab vajaliku ja mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne (Riigikohtu 17.12.2018 otsus asjas nr 3-16-567, p 12). Käesoleval juhul ei seisne etteheide rahastamise tingimuste mittetäitmises, vaid nende kunstlikus täitmises. Selline teguviis läheb vastuollu Euroopa Liidu fondidest rahastamise eesmärkidega ning toetuste taotlemisel on rikutud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mis tähendab, et toetused on määratud ja seetõttu välja makstud alusetult. Kannatanu rõhutab, et ei piisa formaalselt nõuete täitmisest, vaid nõuded peavad olema täidetud ka sisuliselt. 19.
  23. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Siinkohal märgib kannatanu, et viidatud sättest tuleneb õigus toetuse tagasinõudmiseks toetuse saaja süülise käitumise korral, täpsustamata süü vormi. Isegi hooletuse tõttu kohustuste mittetäitmine on süüline käitumine. Eksitava sisuga dokumentide esitamist toetuse nõuete täitmise tõendamiseks ei saa aga kindlasti pidada mittesüüliseks. Nimetatud tagasinõude esitamise õiguse sätestavad määruse nr 1306/2013 artiklid 54 ja
  24. Artikkel 54 kohaselt taotlevad iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Artikkel 58 lg 1 näeb omakorda ette, et liikmesriigid võtavad ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse, sh selleks, et nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi. Sama artikli teise lõike kohaselt lasub liikmesriigil kohustus luua tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega, mille eesmärk on minimeerida liidule rahalise kahju tekitamise ohtu. 19.
  25. Kannatanu hinnangul on maakohus õigesti viidanud lahendile nr 3-18-305, kus Riigikohus tõi välja, et ELÜPS § 111 lg 1 näol on tegemist viitenormiga, mitte volitusnormiga, sest selle kohaselt nõutakse toetusraha osaliselt või täielikult tagasi määrustes nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Seega on õige ka maakohtu järeldus, et normid, mis reguleerivad toetuse tagasi nõudmist tulenevad Euroopa Liidu määrustest, muuhulgas nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/
  26. Kannatanu rõhutab, et asjakohaste määruste näol on tegemist liikmesriikidele otsekohalduvate määrustega. Apellantide seisukoht, justkui ei ole avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamisel võimalik tugineda Euroopa Liidu asjakohastele määrustele, on alusetu. Määruse nr 2988/95 artikkel 1 lg 2 sätestab, et „eeskirjade eiramine“ tähendab ühenduse õiguse mis tahes sätete rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Pettuse teel toetuse saamine (st kunstlikult toetuse saamise tingimustele vastamine) on üks suurimaid ohte Euroopa Liidu finantshuvidele. 18 Määruse nr 2988/95 artikkel 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine kohustusena maksta või tagasi maksta maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad. Sama artikli lõige 3 kohaselt, kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Määruse nr 2988/95 artikkel 7 sätestab, et ühenduse haldusmeetmeid ja –karistusi võib kohaldada artiklis 1 nimetatud ettevõtjate suhtes, nimelt füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude siseriikliku õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime pannud eiramise. Samuti võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. 19.
  27. Toetuse saaja Mercanter Invest OÜ osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid R. ja E. Merelaid, kes olid ka PRIA-le toetustaotlustega seotud dokumentide esitajateks. Dokumentide esitajatena kinnitasid süüdistatavad, et on teadlikud taotluse kohta kehtestatud nõuetest ja Mercanter Invest OÜ vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Samuti kinnitasid süüdistatavad taotluste registreerimise kinnitusel, et on teadlikud toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastab toetuste saamiseks esitatavatele nõuetele. Süüdistatavad kinnitasid kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust. 19.
  28. ÄS § 188 lg-st 1 koostoimes määruse nr 2988/95 artikliga 7 vastutavad R. ja E. Merelaid Mercanter Invest OÜ nimel toime pandud eiramise ning seeläbi alusetult saadud toetuse tagastamise eest. Asjaolu, et tänaseks registrist kustutatud Mercanter Invest OÜ-l on õigusjärglane ning kannatanu ei ole nõuet õigusjärglase vastu esitanud, ei muuda R. ja E. Merelaiu rolli ega ka vastutust toetusõiguse seisukohalt. Kannatanu oleks saanud nõude esitada solidaarselt toetuse saaja õigusjärglase Mereel Invest OÜ, R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu, kuid kannatanu hinnangul ei ole võimalik mingil viisil määruse nr 2988/95 artiklit 7 tõlgendada selliselt, et eeskirjade eiramises osalenud isikute suhtes on võimalik haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldada ainult koos toetuse saajaga. Selline tõlgendamine apellantide poolt on täiesti meelevaldne ning põhjendamata. 19.
  29. Kannatanu hinnangul on apellandid jäänud liialt kinni ELÜPS § 111 grammatilisse tõlgendamisse. Kannatanu esitab ühe näite, kuidas pelgalt grammatiline tõlgendamine võib viia sätte eesmärgist kõrvale kaldumiseni. Nimelt on siseriiklikus õiguses kasutusel mõisted taotleja ja toetuse saaja, eristades nõudeid ja kohustusi toetustaotluse ja maksetaotluste esitamise faasides. Kui nüüd vaadelda tervikuna Euroopa Liidu määruseid grammatiliselt, siis neis on läbivalt kasutatud mõistet toetusesaaja, olenemata sellest, kas tegemist on toetuse määramise faasi või maksetaotluse menetlemise faasiga (nt sätetes, mis puudutavad halduskontrolle, kontrolli takistamine, nõuetele vastavuse kontrolli süsteem jne). Mõistet toetuse taotleja Euroopa Liidu määrused ei kasuta. Määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 6 on sõnastatud järgmiselt: “ Kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajalikku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal.“ Loogiliselt lähenedes ei saa olla määruse andja tahteks karistada toetusesaajat ainult pärast toetuse määramist ning toetuse määramise faasis ränga rikkumise või valeandmete esitamise tuvastamisel seda sisuliselt tolereerida. Pigem on sätete selline sõnastus tingitud asjaolust, et Euroopa Liit ei pea (erinevalt siseriiklikust õigusest) vahetegemist toetuse taotleja ja toetusesaaja vahel oluliseks ja vajalikuks. Tervikuna saab toetusesaaja mõiste ning määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 6 grammatilisel, loogilisel ja süstemaatilisel tõlgendamisel üheselt järeldada, et toetusesaaja mõiste hõlmab siseriiklikult käibel olevaid taotleja ja toetusesaaja mõistet ning sellest tulenevalt on neis 19 sätestatud halduskaristused rakendatavad ka toetuse taotlemise faasis. Lisaks, kui vaadelda eelmise programmperioodi määruseid, siis sätestas määruse nr 65/2011 artikkel 30 lg 2 (kohalduv antud asjas), et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ja kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval kalendriaastal. Seega ei ole liidu lähenemine valeandmete esitamise osas programmperioodide lõikes muutunud ning tegemist ei ole uudse lähenemisega valeandmete esitamise tuvastamisel. Ka Ringkonnakohus on määruse nr 65/2011 artikkel 30 lg 2 osas märkinud, et see ei kohaldu üksnes tagasinõudmise puhul, vaid ka siis, kui toetus jääb välja maksmata, kuna otsus toetuse määramise kohta tunnistatakse kehtetuks. (Tartu Ringkonnakohtu otsus 3-12-1793, p 15). Seega minnakse piltlikult öeldes tagasi toetustaotluse läbi vaatamise faasi, mille käigus otsustatakse taotluse rahuldamata jätmine. Kõne alla olev määrus nr 2988/95 on antud Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta, eesmärgiga kehtestada tõhusaks võitluseks ühenduste finantshuve kahjustava kelmuse vastu kõikidel ühenduse poliitikaga hõlmatud aladel kehtestada ühtsed õigusnormid. Tõhusa kaitse tagamiseks ongi nimetatud määrusega nähtud ette võimalus kohaldada haldusmeetmeid- ja karistusi toetuse saaja kõrval ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Sarnaselt on vastutuse laiendamine lahendatud ka maksumenetlustes. MKS sätestab, et kui äriühingu seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi äriühingu juhtimisel, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vaatamata asjaolule, et ELÜPS ei sätesta otsesõnu võimalust esitada tagasinõue ka toetuse saaja esindaja vastu, tuleneb vastav õigus määruse nr 2988/95 artiklist
  30. Apellantide vaatenurk, justkui saab PRIA lähtuda ainult ELÜPS-st tulenevast ning sealt nähtuvalt nõuda toetust tagasi ainult toetuse saajalt, on kannatanu hinnangul äärmiselt kitsas ning ka ekslik. 19.
  31. Kinnitust on leidnud fakt, et Mercanter Invest OÜ nimel on esitatud PRIA-le valeandmeid ning selles osas vaidlus puudub. Sõltumata E. ja R. Merelaiu süüle antavast hinnangust, on toetused väljastatud alusetult, PRIA on kohustatud need tagasi nõudma ning on õigustatud toetusi tagasi nõudma ka toetuse saaja esindajatelt. Kannatanu kordab, et on samadel õiguslikel alustel õigustatud enda nõuet realiseerima haldusmenetluses.
  32. Salva Kindlustuse AS palub jätta R. Merelaiu apellatsiooni rahuldamata. Kannatanu peab Viru Maakohtu kohtuotsust süüdistuses

§ 212lg 1 osas õigeks ja põhjendatuks ning nõustub kohtuotsuses avaldatuga.

Kannatanu ei pea R. Merelaiu poolt esitatud apellatsiooni põhjendatuks ja leiab, et kohus on teinud õige ja põhjendatud otsuse seonduvalt R. Merelaiu süüdimõistmisega

§ 212lg 1 alusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

  1. Ringkonnakohus, uurides kriminaalasja materjale, sh istungiprotokolle, kohtuotsust, apellatsioone ning vastuseid apellatsioonidele, leiab, et Viru Maakohtu 15.03.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata üle esimese astme kohtu otsuse põhistusi kogu ulatuses. Apellatsioonides korratakse üle maakohtule esitatud seisukohti ning nende osas on maakohus seisukoha suuresti võtnud. Seega peab kohus vajalikuks välja tuua üksnes olulisima. Ka ei ole kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, 20 mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). Kaitsjad leiavad, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud ning väidavad isegi, et kohtuotsus on olulises osas põhistamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esmalt see, et kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena pole käsitatav olukord, kus apellant pelgalt ei nõustu tõendite hindamisest tehtud järeldustega (RKKKo asjas nr 1-17-2359, p 57). Lisaks KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. (RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p 700.) Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtule saaks ette heita KrMS §-st 312 põhistamata jätmist. Ebapiisav põhjendamine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses (RKKKo-d asjas nr 1-17-10162/351, p-d 22-25; asjas nr 1-17-1629/44, p 24; RKKKm asjas nr 1-17-11182, p-d 24-25), kuid ka seda ringkonnakohus maakohtule ette heita ei saa.
  3. Esmalt peab ringkonnakohus etteruttavalt märkima, et kaitsjad ajavad jätkuvalt segi

§ 210lg 2 järgi esitatud süüdistuse sisu.

Nimelt nähtub R. Merelaiule ja E. Merelaiule esitatud süüdistusest, et neid süüdistatakse

§ 210

lg 2 järgi selles, et nad said pettuse teel tasuta väljamakseid riigieelarvelistest vahenditest, eesmärgiga soodustada majandustegevust.

§ 210

lg 2 näeb ette 2 alternatiivi, s.o karistamise sooduskelmuse toimepanemise pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest. Süüdistus on esitatud pettuse teel soodustuse saamises. Taaskord tuleb rõhutada nagu tegi seda ka maakohus, et pettuse teel soodustuse saamine on

§ 210

lg 2 järgi karistatav sõltumata sellest, kas soodustust kasutatakse eesmärgipäraselt (RKKKo asjas nr 3-1-1-54-15, p 32). Seega, kes ja milliseid ehitustöid tegi ja et üldse ehitustegevus toimus, ei ole käesoleva süüdistuse pinnalt määrav. Soodustus saadi pettuse teel ehk ilma, et tegelikkuses oleks täidetud toetustaotluse väljamaksmiseks nõutav reaalne omafinantseering, mille osas esitati võltsitud dokumente. Samuti esitati võltsitud dokumente üldse toetuste saamiseks. Lähtuvalt sellest ei oma ka tähtsust paikvaatlusel tuvastatu, sest vaidluse all ei ole toetuse sihtotstarbeline kasutamine. Täpselt samale seisukohale asub ringkonnakohus ka R. Merelaiu kaitsja argumendi osas, et on jäänud tuvastamata, kes tegelikult tegi ehitustöid ning kuidas ja millistes summades nende eest tasuti. Sama tulemus on ka kaitsja väitel, et OÜ Mercanter Invest omandas ruloonpressi NH ja see on tuvastatud PRIA töötaja poolt 01.11.2016 koostatud kontrollaktis. Oluline on PRIA-le edastatud info. Vaidluse all ei ole küsimus, kas töid ka reaalselt teostati sooduskelmuse süüdistuse osas. Apellatsioonides väidetakse, et PRIA-l ei olnud probleemi kontrollide tulemusena ehk justkui kui kontrollidega probleemi ei tuvastatud ja väljamakseid tehti, siis ei saa kriminaalmenetlust olla. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PRIA poolt eelnevalt läbi viidud kontrolli tulemus ei ole kohtule siduv, vaid kohtul tuleb kontrollida tõendite kogumise hindamise tulemusena, kas süüdistatavad on teo toime pannud või mitte. Kohus võib arvestada PRIA kogutud tõendeid, kuid ei ole seotud kannatanu lõppjäreldusega teo osas.

  1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt prokuröri ja maakohtuga, et omafinantseeringute nõuete täitmine on toimunud pettusega kõigi kolme süüdistuses oleva toetustaotluse saamise osas. 21 Aegumisega lõpetatud toetustaotluse osas seisukohta ei kujundata, sest seda ei vaidlustanud ükski menetlusosaline.
  2. Kaitsjad sisuliselt väidavad, et mõlemad süüdistatavad ei teadnud, et dokumendid, mis PRIA-le toetustaotluste ning osamaksete väljamaksete tegemiseks esitati oleks olnud võltsitud ning süüdistatakse pigem äriühinguid, kes on väljastanud arveid ning hinnapakkumisi. Kohtule jääb jätkuvalt arusaamatuks, missugune on näiteks AS Tatoli huvi kahjustada R. Merelaidu ja E. Merelaidu. Ainukesed, kes selliste võltsitud dokumentide kasutamisest kasu võiksid saada on süüdistatavad. Lisaks kogumis hinnates on hämmastav, et kõiki esitatud hinnapakkumisi/arveid on suurendatud või muudetud süüdistatavate kasuks. Seega süüdistatavad on esitatud dokumentidega püüdnud näidata omafinantseeringut ka suuremana, kui see reaalselt oleks olnud. Lisaks kui pettusega oleks seotud ainult 1 äriühing, kes arveid ja pakkumisi koostas, siis võiksid kaitsjate süüdistused äriühingu suunas veel kahtlusi tekitada, kuid käesolevas asjas on mitmeid äriühinguid, kes ei ole omavahel seotud, kuid kõigil on justkui kummastav meelepaha ja „viha“ Mercanter Invest OÜ, R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma täiendavat kaalu ka asjaolu, et süüdistatavad ei tunnista süü toimepanemist ega dokumentide võltsimist. Esiteks ei ole süüdistatavad kriminaalasjas ütlusi andnud, seega täiendavad selgitused süüdistatavate seisukohtade osas määravad ei ole. Maakohus on juba märkinud, et süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistust dokumentide võltsimises, vaid pettuse teel soodustuse saamises ehk võltsitud dokumendi kasutamist toetustaotluse rahuldamiseks ning väljamaksete tegemiseks esitamisel.
  4. Ringkonnakohtul vastupidiselt kaitsjatele ei ole kahtlust, et süüdistatavate eesmärgiks oli PRIA eksitusse viimine omafinantseeringu tasumise osas ehk saada n-ö tasuta toetust.
  5. R. Merelaiu kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta kaitsjate poolt tõstatatud probleemid tõendite hindamisel, mistõttu tõendite hindamine ja analüüs on toimunud kriitikavabalt ja ühekülgselt. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu otsus koosneks üksnes tõendite loetelust. Tutvudes maakohtu otsusega, selliseks järelduseks alust ei ole. Maakohus on sidunud konkreetse järelduse konkreetse tõendiga. Kui kohtul ei olnud alust ühtegi tõendit kahtluse alla seada, siis ilmselgelt ei saa talle kriitika puudumist ette heita. Seejuures kaitsjad on seadnud kahtluse alla iga tunnistajate poolt öeldud sõna. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes kaitsetaktikalise väitega, mis osutub tagajärjetuks. Seejuures on ka otsusest näha, et maakohus on selgesõnaliselt kaitsjate väidetele vastanud.
  6. Kaitsjaid häirib, et tunnistaja R.S. ütlused on vastuolulised ja leiavad, et maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 29.
  7. Ringkonnakohus tutvus R.S. ütlustega, kuid ei tuvastanud nendes vastuolu. Nii on R.S. andnud ütlusi, et R. Merelaid on talle tuttav. Seejuures ei ole R.S. kordagi eitanud, et tal on olnud kokkupuuteid nii R. Merelaiu, E. Merelaiu kui ka Mercanter Invest OÜ-ga tööalaselt. R.S. on välja toonud, et kui ta oli juhatuse liige Baltic Betoon OÜ-s (äriühing pankrotis), siis tema tegi tehingu Mercanter Invest OÜ-ga seoses loomafarmis mingi osa põranda tegemisega, mis oli väike töö. Seejuures isik kahtles, kas see sai tehtud Baltic Betoon OÜ või mõne teise äriühingu all. Nimetatud toetustaotluse osas, millises esitati toetuse saamiseks Baltic Betoon OÜ arveid, on menetlus lõpetatud, küll näitab see, et R.S. on pikaajaliselt kokku puutub Mercanter Invest OÜ-ga. Tunnistaja ütlused on paiguti raskesti jälgitavad konkreetsete toetustaotluste osas, sest tunnistaja annab ülevaate oma tegevusest, kuid seda ei ole seostatud konkreetse toetustaotlusega. See muidugi ei sea veel kahtluse alla ütluste usaldusväärsust, sest ajalisel skaalal ning vaidluse all olevate tehingute kaudu on võimalik tuvastada seotust. 22 29.
  8. Juba ainuüksi R.S. ütlustest nähtub, et tal on mitmeid kokkupuuteid Mercanter Invest OÜ-ga tööalaselt ja mitte üksnes läbi ühe firma. Seega on kummastav kaitsja väide justkui jääks arusaamatuks, kuidas ta äriühinguga kursis oli. Sisuliselt nähtub ka, et R.S. elu- ja töökohad on olnud seotud Mercanter Invest OÜ asukohaga. Nii on R.S. Mercanter Invest OÜ-ga kokku puutunud läbi Baltic Betoon OÜ, OÜ Atsti ja MPA Ehitus OÜ. Ringkonnakohtu jaoks jääb ka arusaamatuks E. Merelaiu kaitsja väide, et tunnistaja R.S. väitel OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le ehitustöid ei teinud, arveid ei esitanud ega allkirjastanud dokumente, aga ehitustöid teostati objektil ja seda tegi ka MPA Ehitus. On ilmselge, et R.S. lihtsalt füüsilise isikuna otse tänavalt töid teinud ei ole, vaid seda läbi mõne äriühingu ning juba tunnistaja enda ütlustest nähtub, et ta on töötanud mitmetes äriühingutes. Kaitsjad üritavad jätta muljet nagu Mercanter Invest OÜ objektil toimunud ehitustööd oleks olnud justkui riigisaladus, millest keegi midagi teada ei tohtinud. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et R.S. tegi objektil väikesemahulisi töid, olles seega ka kohapeal. 29.
  9. Allkirja võltsimise argument ei ole ainus, mida on R.S. välja toonud. Lisaks tõendavad tunnistaja kahtlusi sellest, et allkirju on võltsitud tõsiasi, et OÜ Atsti ei ole Mercanter Invest OÜ-le teenuseid osutanud. Seda asjaolu on kinnitanud tunnistajana ütlusi andes ka OÜ Atsti juhatuse liige T.T. . Tunnistaja kordab, et OÜ Atsti ei ole ühtegi teenust osutanud Mercanter Invest OÜ-le ning Mercanter Invest OÜ-lt ei ole ka laekumisi OÜ-le Atsti. Nii R.S. kui ka T.T. toovad välja, et hoopis Mercanter Invest OÜ on osutanud OÜ-le Atsti transporditeenust (vedamaks ära Viru Grupist Tallinnasse betooni raketisi). 29.
  10. Tunnistaja T.T. kinnitab, et ta mäletab, et ta on teinud Mercanter Invest OÜ-le ühe hinnapakkumise vana lauda fassaadi remondiks ning tema mäletamist mööda tegi ka R.S. mingi hinnapakkumise uue lauda ehitustöödeks. R.S. ei ole väitnud, et ta ei oleks või oleks hinnapakkumise teinud. Seega ei sea selle väite osas maakohtu järeldusi kahtluse alla ka teatud segadus selles osas, kas R.S. esitas hinnapakkumise või mitte. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnatakse tõendeid kogumis. Isegi kui selles osas seada kahtluse alla R.S. ütluste usaldusväärsus ja seda üksnes hinnapakkumise tegemise osas, siis asjas on ka teisi tõendeid, mis annavad aluse järelduseks, et toetustaotluse nr 641015590492 väljapetmises on süüdi R. Merelaid ja E. Merelaid. Puuduvad kahtlused, et pettust ei oleks üldse toimunud. 29.
  11. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ümber süüteo toimepanemist ka see, et toetustaotluse nr 641015590192 puhul ei ole tuvastatud, et kas SE Tehnikakeskus OÜ väljastab üleandmisevastuvõtmise akte, kui isik seda soovib või kes on väljastaja. Taaskord juhib ringkonnakohus alusetu kaitseväite osas tähelepanu sellele, et tõendeid hinnatakse kogumis. Nii on ka maakohus tuvastanud järgmist. 32 teisaldatava metallaia ostmise kohta esitas R. Merelaid SE Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016 arve nr 1611096 summas 3680,00 eurot ilma käibemaksuta, Swedbank AS 07.09.2016 maksekorralduse nr Ra742 SE Tehnikakeskus OÜ arve nr 1611096 summas 4416,00 eurot tasumise kohta kontole nr EE321010220118150010 ja SE Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 16-09-
  12. 12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt kriminaalasja juurde edastatud arve nr 1611096 kuupäevast 07.09.2016 erineb Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud sama numbrit ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest arve alusel soetatava kauba, teenuse ja maksumuse osas. Mercanter Invest OÜ arvest nähtub, et selle arve alusel osteti 32 teisaldatavat metallaeda 3,0x1,7mZn ühiku hinnaga 115,00 kokku summas 3680,00, koos käibemaksuga 4416,00 eurot, arve koostaja Sirje Aavik. Arvel on märgitud tasumistingimuseks 1 päev, lähetusviisiks ISE_JÄRGI. SE Tehnikakeskus arve alusel müüdi SE Tehnikakeskuse poolt 32 metallaeda 3,0x1,7Zn hinnaga 88,32 -5% netohinnaga 83,90 kokku maksumuses 2684,93 eurot, koos 23 käibemaksuga 3221,91 eurot, arve koostaja Ove Pärtelson. Arvel on märgitud tasumistingimuseks ettemaks, lähetusviisiks PMK. Võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud arveid ja SE Tehnikakeskus OÜ arveid nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt kriminaalasja juurde edastatud arve nr 161369 kuupäevast 13.09.2016 erineb Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud sama numbrit ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest, arve alusel soetatava kauba, teenuse ja maksumuse ning jaluses märgitud äriühingu andmete osas. Mercanter Invest OÜ on esitanud arve nr 1611096 kuupäevast 07.09.2016 ja arve nr 161369 kuupäevast 13.09.2016 maksmise kinnituseks PRIA-le maksekorralduse Ra742 kuupäevast 07.09.2016.a summas 4416,00 eurot ja maksekorralduse Ra746 kuupäevast 13.09.2016.a summas 14988,00 eurot. Mercanter Invest OÜ Swedbank konto EE822200221029813659 toimunud makseid ei kajasta. SE Tehnikakeskus OÜ on kriminaalasja materjalide juurde edastanud mõlema arve tasumise kinnituseks ettemaksuarve 1602611 alusel laekunud summa 13037,31 eurot kinnituseks SEB maksekorralduse nr 932 krediteerimise teatise. Selline makse nähtub ka Mercanter Invest OÜ SEB pank kontol EE
  13. Mercanter Invest OÜ on esitanud PRIA-le nimetatud arvete alusel ostetud esemete kohta üleandmise-vastuvõtmise aktid. SE Tehnikakeskus teatab oma 23.11.2017 vastuskirjas menetlejale: „Üleandmise-vastuvõtmise akte me tavaostjatele ei vormista. Kuna arved on üleandmise hetkel alati tasutud, siis ei pea me akteerimist vajalikuks. St. küsitud numbritega aktid ei ole meie koostatud. Sellele viitab ka aktide numbriformaat, mis ei ole meie majast pärit.“ Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et episood oleks tõendamata. Asjaolu, mis oleks siis, kui isik nõuaks üleandmise-vastuvõtmise akte, ei muuda tõsiasja, et äriühingu kinnitusel nad neid ei väljasta, kui arve eest ei tasuta. 29.
  14. Kaitsjate argument on olnud juba maakohtu menetlusest alates, et ei ole tuvastatud, miks erinevad äriühingute esitatud arved PRIA-le esitatud arvetest. Süüdistatavate teopilt on läbivalt nähtuvalt erinevatest toetustaotluste taotlemisest ning nende alusel väljamaksete tegemise saavutamiseks olnud saada toetust ilma omafinantseeringuta. Äriühingud ei saa kasu sellest, kui nad esitavad näiliselt madalamaid arveid. Küll saab kasu Mercanter Invest OÜ, kui ta esitab omafinantseeringu osas võltsitud arveid suuremas summas, kui on seda teinud äriühing, keda on vaja toetuse saamiseks.
  15. R. Merelaiu kaitsja argumendid on läbivalt samad kui E. Merelaiu kaitsja väited. Väidetakse, et ei ole uuritud, miks arvete numbrid omavahel erinevad. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on analüüsinud, millise arve esitas äriühing, millise süüdistatav esitas PRIA-le. Samas, lisaks on kontrollitud õigsust väidetavate pangaülekannetega nagu ka ringkonnakohus on eelnevalt märkinud. Ehk maakohus hindas tõendeid kogumis.
  16. Kaitsja seab kahtluse alla ka K.K. ütluste usaldusväärsuse seoses toetustaotlusega nr 41001501145 heinarullihaagise Humus soetamise osas. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütluste ja teiste tõendite vahel. Selle asemel, et tuua välja, milliste tõenditega on tunnistaja ütlused vastuolus, on kaitsja asunud välja tooma tunnistaja ütlusi tasutud hinna osas ning allkirja võltsimise osas, tõstatades järjekordselt allkirjaekspertiisi läbi viimata jätmise temaatika. Ringkonnakohus on juba eelnevalt märkinud, et allkirjaekspertiis ei ole käesolevalt määrav. Taaskord – tõendeid hinnatakse kogumis ning allkiri ei ole ainus aspekt, mis viitab PRIA eksimusse viimisele. Kaitsja heidab ette, et menetluse käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, millise hinnaga heinarullihaagis oli müügil ja millised on võimalused vajadusel hinna muutmiseks. Tunnistaja on esitanud arve, millise hinnaga Humus on vastavalt arvele müüdud. Arusaamatuks jääb, millist rolli peaks kaitsja hinnangul mängima asjaolu, et kas hinda oleks olnud võimalik muuta. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing tuleks ostjale vastu ning müüks toodet ostjale soovi korral 24 kallima hinnaga. Eriti veel olukorras, kus selle alusel taotletakse PRIA-lt soodustuse väljamaksmist. Sellisel juhul oleks samuti tegemist pettusega. Eluliselt ei ole usutav, et müüja väljastab 2 arvet – soodsama iseendale ja kallima ostjale.
  17. Ka ei ole määrav see, et R. Merelaid ei tunnista kindlustuskelmuse toimepanemist. Kindlustuskelmuse toimepanemine on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Kuna süüdistatav on keeldunud ütluste andmisest, siis ei lükka see ümber ka muid tõendeid ega sea neid kahtluse alla. Kaitsja ei põhjenda, milles seisneb väide, et kõik loetletud tööd olid teostatud ja tõenäoliselt võib eksitus olla kuupmeetrite ja ruutmeetrite segamini ajamisega seoses. Ringkonnakohus aga ei näe, kuidas selline väide on seotud kindlustuskelmuse toimepanemisega. Süüdistuse kohaselt R. Merelaid selleks, et saada Salva Kindlustuse AS-lt hüvitisena kätte ka taastamismaksumusest maha arvestatud kulum esitas näilikud/fiktiivsed arved teostatud tööde osas. R. Merelaid edastas 27.06.2017 Mercanter Invest OÜ nimelt Salva Kindlustuse AS-le järgmised arved: OÜ Atsti arve nr 1191 kuupäevast 25.03.2016 summas 27 007,56 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava dokumendina Swedbank AS 28.03.2016 maksekorralduse nr Ra722 ning OÜ Atsti arve nr 1460 kuupäevast 05.09.2016 summas 143 532,12 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava dokumendina Swedbank AS 06.09.2016 maksekorralduse nr Ra
  18. Lisaks esitas R. Merelaid kindlustusele ka OÜ Atsti ehitustööde päevikud kuupäevadest 14.03.2016; 15.03.2016; 15.08.2016; 16.08.2016 ning kaetud tööde aktid nr 1 kuupäevast 15.03.2016 ja nr 2 kuupäevast 16.08.
  19. Tegelikkuses ei ole OÜ Atsti eelpool nimetatud arveid Mercanter Invest OÜ-le esitanud ning arvetel näidatud töid teostanud. Maakohtus leidsid nimetatud asjaolud ka tõendamist. Tõendatud on näilike arvete esitamine, sest samu arveid on R. Merelaid esitatud PRIA-le seoses toetustaotlusega nr
  20. Salva Kindlustus AS-le esitatud arved, sh need samad PRIA-le esitatud arved, erinevad äriühingu poolt esitatud arvetest. Ringkonnakohus on eelnevalt juba asunud seisukohale, et esitatud arved on näilikud, OÜ Atsti sellist arvet esitanud ei ole ning ülekannet toimunud ei ole. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist ka Salva Kindlustuse AS osakonna juhataja K.S. antud ütlused, et vaatluse käigus leidis tuvastamist, et vaatamata esitatud dokumentidele arvetel viidatud ulatuslikke töid objektil tehtud ei olnud. Ringkonnakohus tutvus veelkord K.S. ütlustega ning nendest tuleneb üheselt, et tema eesmärk oli visuaalselt veenduda, kas arvete sisu ja reaalselt tehtud tööd on omavahel seotud. Olid esitatud ebaproportsionaalsete summadega arved ja maksekorraldused, mis justkui tõendasid raha reaalset liikumist. On märkimisväärne, et tunnistaja ütlustest tuleneb, et Salva Kindlustuse AS palus korduvalt R. Merelaiul esitada maksekorraldused, millel on panga esindaja digiallkirjaga kinnitus. R. Merelaid palvele ei vastanud ning ähvardas Salva Kindlustuse AS-i Finantsinspektsiooni poole kaebuse esitamisega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, et kui isikul ei ole midagi varjata, siis miks tal oli raske esitada pangapoolset kinnitust, vaid valis ähvardamise taktika. Seega on tõendatud, et R. Merelaid esitas Salva Kindlustus AS-le ebaõigeid andmeid, et ebaõige ettekujutise loomisel saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Apellatsioonis puuduvad argumendid, mille alusel asuda teistsugusele seisukohale.
  21. Maakohus on kaitsja hinnangul jätnud analüüsimata, kas ja kuidas pidi E. Merelaid olema teadlik dokumentide ebaõigest sisust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, kuidas ei ole eluliselt usutav, et E. Merelaid lihtsalt edastas ja allkirjastas dokumente, millest ta midagi ei teadnud. E. Merelaid ja R. Merelaid mõlemad sisuliselt juhtisid Mercanter Invest OÜ ehk sisuliselt oli tegemist pereettevõttega. R. Merelaid oli juhatuse liige ning alates 01.01.2016 oli nimetatud äriühingu volitatud esindajaks, kui E. Merelaid kui ainuosanik kutsus juhatuse liikme R. Merelaiu tagasi osaniku otsusega 18.12.
  22. 01.01.2016 on E. Merelaid välja andnud 25 volikirja, millega volitas R. Merelaidu esindama osaühingut Mercanter Invest esindusõiguse seadusjärgses ulatuses. Ehk sisuliselt ei ole R. Merelaiu roll muutunud, ta on väga hästi kursis ja juhib reaalselt Mercanter Invest OÜ tegevust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistustele midagi juurde lisada. E. Merelaid oli Mercanter Invest OÜ ainus juhatuse liige. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Isik, esitades taotlusi ning allkirjastades dokumente, peab siiski süvenema, mida ta teeb või mille alusel, kuna ta ei tegutse mitte iseenda nimelt, vaid äriühingu nimel. Juhatuse liikme hoolsusstandardi järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. (RKHKo asjas nr 3-17-2235, p 13) Seega ainuüksi oma rollist äriühingus oleks pidanud E. Merelaid pöörama tähelepanu taotlustele, selle aluseks olevale informatsioonile ning toetustaotluse väljamaksmiseks esitatavatele dokumentidele. Lisaks E. Merelaiu rolli osas äriühingus on maakohus analüüsinud E. Merelaiu käitumist läbi tunnistaja K.K. antud ütluste. Nii on tunnistaja selgitanud heinarullihaagise Humus tasumise osas, et E. Merelaid selgitas, et selle eest tasutakse PRIA-lt saadava toetusega. Tutvudes aga toetustaotluse nr 41001501145 saamiseks kohta esitatud tõenditega, siis nähtub, et kuigi Mercanter Invest OÜ ei ole haagise eest tasunud, on R. Merelaid selles osas esitanud PRIA-le arve tasumise kohta.
  23. Kaitsja väidab, et E. Merelaid lihtsalt allkirjastas ja esitas dokumendid. Sisuliselt sellise väitega üritataksegi jätta muljet, et E. Merelaid oli üksnes tankist ehk isik, kes ei teadnud äriühingu majandustegevust ega PRIA toetusest midagi, mis kuidagi eluliselt usutav ei ole lähtuvalt eelmises punktis avaldatule.
  24. Kaitsja väidab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. Merelaid oleks vahetult osalenud ehitustööde organiseerimisel, nende läbiviimise kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel ja töövõtjaga suhtlemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegeles eelnimetatud ülesannetega R. Merelaid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja väited seotud sellega, kuidas PRIA eksitusse viidi ebaõigete dokumentide esitamisega. Kaitsja kirjeldatud tegevuste mittetegemine on järgnenud toetuse taotlemisele ning toetustaotluse alusel tehtud väljamaksetele.
  25. Apellatsioonis tuuakse välja, et E. Merelaid ei ole koostanud ühtegi aedade ostu-müügiga seonduvat dokumenti ning ei ole tõendatud, et ta oleks teadvalt esitanud PRIA-le ebaõigeid andmeid sisaldavaid dokumente. Ka see väide ei anna alust E. Merelaiu õigeksmõistmiseks. Nagu ka eelnevalt märgitud, siis süüdistatavaid ei ole süüdistatud dokumendi võltsimises, vaid nende esitamises PRIA-le.
  26. Ringkonnakohus ei jaga kaitsjate argumentatsiooni väite kohta, et avalik-õiguslik nõudeavaldus oleks tulnud jätta läbi vaatamata. Nii on lisaks maakohtule ka PRIA esitatud avalikus-õiguslikus nõudeavalduses, mis esitati koos süüdistusaktiga kui ka PRIA vastuses apellatsioonidele väga põhjalikult käsitletud temaatikat, kelle vastu on võimalik esitada PRIAl alusetult makstu osas tagasinõue. Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka PRIA vastuses toodud põhjaliku käsitlusega. 37.
  27. R. Merelaiu ja E. Merelaiu poolt teo toimepanemise osas käesolevalt enam vaidlust ei ole. 26 Samuti puudub vaidlus toetustaotluse nr 142010590453 avalik-õiguslik nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise osas, seoses toetustaotluse episoodis kuriteo aegumisega. 37.
  28. Kaitsjad viitavad, et maakohus oleks pidanud KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel jätma tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 2962 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides või kelle vastu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud, või nõue, mis selles on esitatud, ei vasta KrMS § 381 lõikes 1 või 2, §-s 371 või § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Nimetatud säte reguleerib iseseisvalt kohtulikku uurimist. Kohtuotsuse tegemisel reguleerib avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta otsuse tegemist siiski KrMS §
  29. 37.
  30. Sisuliselt on kaitsjad esitanud samad argumendid apellatsioonides nagu maakohtulegi, millele maakohus on juba vastanud. Kaitsjad jätavad ümber lükkamata väited, miks ei kehti maakohtu poolt viidatud selgitused viite- ja volitusnormi osas. Nii on maakohus märkinud, et ELÜPS § 111 võimaldab toetust tagasi nõuda vaid toetuse saajalt, kelleks käesoleval juhul on Mercanter Invest OÜ. Kohus selgitas eelnevalt, et ELÜPS § 111 on viitenorm. Volitusnormid, mille alusel saab toetusi tagasi nõuda tulenevad määrustest nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistest Euroopa Liidu asjakohastest määrustest ning tulenevalt määruse nr 2988/95 artiklist 7 võib ühenduse haldusmeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Eeltoodust tulenevalt on PRIA-l õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus ka R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu. Täiesti alusetu on kaitsjate väide, et kohus ei või tugineda Euroopa Liidu asjakohastele määrustele. Asjakohatu on R. Merelaiu kaitsja viide sellele, et Riigikohtu praktika kohaselt asjas nr 3-1-1-73-09 tuleneb alus kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamiseks ning kriminaalmenetluses on välistatud tsiviilhagidega maksunõuete esitamine, kuna maksunõuete määramine ja vaidlustamine toimub MKS alusel või halduskohtumenetluses. Tehtud viide pärineb
  31. aasta kohtuotsusest. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu veel sellele, et võrreldes
  32. aastaga on seadus oluliselt muutunud ning kriminaalmenetluse seadustikku on lisandunud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Riik ja avalik-õiguslik juriidiline isik saavad kannatanuks olla sellisel juhul, kui neil on kuriteo tagajärjel tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Avaliku võimu kandjatel on nüüd võimalus panna kriminaalmenetluse raames maksma avalik-õiguslikud rahalised nõuded, mille tekkimise aluseks olevad asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo asjaoludega. See võimaldab avaliku võimu kandjal hoiduda paralleelsest haldus(kohtu)menetlusest, mis koormaks nii avaliku võimu kandjat kui ka menetlusosalisi. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama nõuet esitama haldusmenetluses, st haldusorgan saab sellisel juhul valida, kas esitada nõue kohe kriminaalmenetluse käigus või teha seda eraldi menetluses. Puuduvad igasugused argumendid, et kannatanu ei saaks kriminaalmenetluse puudumisel esitada nõuet haldusmenetluses. Avalik-õigusliku nõudeavalduse näol on tegemist instituudiga, mida seni Eesti õiguses ei ole olnud, kuid oma olemuselt on see kõige sarnasem HKMS-i
  33. peatükis reguleeritud kaebusega eraisiku vastu. Sellest tulenevalt on kõige sobivam kohaldada avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisel just seda regulatsiooni. HKMS-i 26 peatükk kohaldub avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlusreeglitele kohtus selles osas, mis KrMS-is on reguleerimata, seega ei piira avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamist HKMS §-s 260 toodud nõude avaldamise aluseid, vaid avalik-õiguslikku nõudeavaldust saab esitada avaliku võimu kandja KrMS § 381 lg-s 2 sätestatud juhtudel. 37.
  34. PRIA esindaja on apellatsioonidele vastuväidetes põhjendatult viidanud avalik-õigusliku nõudeavaldust puudutavale regulatsioonile. Nimelt väidavad kaitsjad, et kannatanu ei saa tulla 27 sellise nõudega kriminaalmenetlusse, milline nõue ei tulene konkreetselt haldusmenetlust reguleerivast õigusaktist. Selles osas on ka maakohus viidanud selgelt kohtupraktikale. Nimelt tuleneb Riigikohtu lahendist asjas nr 3-18-305, et ELÜPS § 111 lg 1 on viite-, mitte volitusnorm. Volitusnorm tuleneb määrustest nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistest Euroopa Liidu asjakohastest määrustest, sh määrusest nr 2988/95 artiklist 7, millele on selgelt viidanud ka kannatanu oma vastuses apellatsioonidele. 37.
  35. E. Merelaiu kaitsja leiab, et kui tõlgendada sätet nii laialt, et igaüks võib vastutada toetustaotluse nõuete eiramise eest, siis see läheks vastuollu toetuse väljamaksmise üldiste põhimõtetega, kuna võimaldaks alusetult toetust saanud juriidilisel või füüsilisel isikul toetus endale jätta ning panna vastutama vaid kolmandad isikud. Lähtudes süüdistuse sisust ei saada ka seda argumenti edu. Süüdistuses ja maakohtu otsusest lähtuvalt, ei ole alust arvata, et E. Merelaid ja R. Merelaid oleksid justkui suvalised inimesed, kes vastutavad Mercanter Invest OÜ poolt toimepandus. Tegemist on juriidilise isikuga, kes iseseisvalt tegutseda ei saa. Osaühing tegutses läbi oma juhatuse liikmete E. Merelaiu ja R. Merelaiu kuni 18.12.
  36. Seejärel läbi juhatuse liikme E. Merelaiu ja juhatuse poolt volitatud isiku R. Merelaiu. Tegemist ei ole kolmandate isikutega. Nii on ka PRIA esindaja vastuses apellatsioonides märkinud, et tulenevalt ELÜPS § 11 lg-st 1, määrusest 1303/2013, 1306/2013, nõukogu määrusest nr 2988/95 artikkelt 1 lg-st, artikkel 4 lgst 1 ja 2988/95 artiklist 7, siis ühenduse haldusmeetmeid ja – karistusi võib kohaldada artiklis 1 nimetatud ettevõtjate suhtes, nimelt füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude siseriikliku õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime pannud eiramise. Samuti võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Seejuures olid süüdistatavad teadlikud toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga ka selles, miks ei ole võimalik ainult Mercanter Invest OÜ vastu nõuet esitada nagu väidavad kaitsjad, et peaks olema kahe süüdistatava ja Mercanter Invest OÜ õigusjärglase osas korraga. Määruse nr 2988/95 artiklit 7 ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et eeskirjade eiramises osalenud isikute suhtes on võimalik haldusmeetmeid ja karistusi kohaldada ainult koos toetuse saajaga. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatult rahuldatud ja süüdistatavatelt vastavas ulatuses välja mõistetud.
  37. R. Merelaiu lepinguline kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotleb kaitsja 420 euro väljamõistmist R. Merelaiu kasuks. 38.
  38. Koos taotlusega esitas kaitsja ka arve nr 144/2021, mis on väljastatud R. Merelaiule ning mille kohaselt on osutatud õigusteenust 3,5 tunni ulatuses, mille eest taotletakse tasu 420 eurot, sh käibemaks 70 eurot. Taotluses on täpsustatud, et arve on väljastatud maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamine kohta. Kaitsja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusega koos on esitatud ka maksekorraldus, mille kohaselt on arve tasunud MERCANTER AGRO OÜ. 38.
  39. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 3-1-1-37-14, p 26.3; RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15) Advokaadibüroo Sirje Must OÜ on käibemaksukohuslane. 28 Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12; 3-1-1-60-14, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja töötunni hind on põhjendatud ning kaitsja apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenused on olnud vajalikud ning kuuluvad tervikuna rahuldamisele. 38.
  40. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-st 1 nimetatud lahendi, siis menetluskulud jäävad R. Merelaiu kanda.
  41. E. Merelaiu lepinguline kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar esitas samuti taotluse menetluskulude hüvitamiseks. 39.
  42. Taotluse kohaselt palutakse mõista Eesti Vabariigilt E. Merelaiu kasuks välja 420 eurot apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Taotlusele on lisatud arve nr 124, mis on väljastatud E. Merelaiule summas 420 eurot, sh käibemaks 70 eurot. Arve kohaselt osutati õigusteenust 3,5 tunni ulatuses maakohu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest. Tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvele on lisatud ka arve tasumise laekumist kinnitav dokument, mille kohaselt on E. Merelaid tasunud arve 08.06.
  43. 39.
  44. Kaitsjatasu suuruse osas ja osutatud õigusteenuse osutamise osas asub ringkonnakohus samale seisukohale nagu kaitsja A. Vilti osas otsuse punktis 38.
  45. 39.
  46. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-st 1 nimetatud lahendi, siis menetluskulud jäävad E. Merelaiu kanda.
  47. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
  48. märtsi 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ RIIGIKOHTU 26.04.2024 RESOLUTSIOON
  49. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  50. septembri
  51. a ja Viru Maakohtu
  52. märtsi
  53. a otsus lisaks sellele, mis on märgitud Riigikohtu
  54. mai
  55. a otsuse resolutiivosa punktis 1, ka osas, millega: 1.1 kohtud jätsid avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kehtima Raini ja Nurme kinnisasjale seatud kohtulikud hüpoteegid; 1.2 Ellen Merelaiu apellatsioonimenetluse kulu jäeti süüdistatava kanda.
  56. Teha eelmises punktis märgitud osas uus otsus, millega: 29 2.1 tühistada Viru Maakohtu
  57. mai
  58. a määrusega nr 1-18-3624/2 konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud abinõud, s.o Raini ja Nurme kinnisasjale seatud kohtulikud hüpoteegid; 2.2 mõista Eesti Vabariigilt Ellen Merelaiu kasuks välja 420 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  59. Ülejäänud Riigikohtu
  60. mai
  61. a otsuse resolutiivosa punktis 2 märgitud osas jätta kohtuotsused muutmata.
  62. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  63. Mõista Eesti Vabariigilt Ellen Merelaiu kasuks välja 300 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  64. Mõista Eesti Vabariigilt Rain Merelaiu kasuks välja 300 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  65. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le kassatsioonimenetluses Rain Merelaiule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 307 eurot 44 senti ning jätta see menetluskulu riigi kanda. 30

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.