lg 1 ja 2 sätestatuga maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ülemineku staadiumis enne hagiavalduse esitamist. 1.8. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 1.9.
lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
Kohus andis vastuväitele tuginedes pooltele võimaluse sõlmida kompromiss ning määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. 23.04.2024 esitasid avaldaja esindaja Aivira Kollamaa ja võlgnik R. K. P. kohtule tsiviilasjas nr 2-24-109192 kinnitamiseks kompromisslepingu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3).
Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle
lg 1 p 1 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissileping kinnitada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas
lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
§-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Avaldaja ja võlgnikud soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega kolme tööpäevani alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele
Kohus selgitab
lg 6 ja 8 ning
alusel, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud sisalduvad kompromissiga kokkulepitud summas. Kommpromissis nimetamata osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.