1-20-1858/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-20-1858 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2024 määrus Vassili Karaulnõhi (Karaulnõh; isikukood: 38804012216) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja Vassili Karaulnõhi vandeadvokaat Raiko Paas Menetluse vorm kirjalik lepinguline kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. mai 2022 otsusega tunnistati Vassili Karaulnõh süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks üheaastane vangistus. Seda karistust vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele V. Karaulnõhile Viru Maakohtu
6. juuli 2017 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, saades lõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
7. märts
9. Viru Vangla esitas
10. veebruaril 2024 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks V. Karaulnõhi ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ega vangla V. Karaulnõhi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
11. Viru Maakohtu
12. märtsi 2024 määrusega jäeti V. Karaulnõh tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõtlikult sellised.
13. Täidetud on formaalsed eeldused V. Karaulnõhi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas oleks V. Karaulnõhi vabastamine ennatlik. Tal on kolm kehtivat ning üks arhiveeritud kriminaalkaristus. V. Karaulnõhhi on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, arvutikelmuse ning liikluses inimese surma põhjustamise eest. Praeguseks arhiveeritud kriminaalkaristus mõisteti talle massilise korratuse ajal süüteo toimepanemise eest. Oma viimase kuriteo sooritas V. Karaulnõh katseajal. Arvestades V. Karaulnõhi korduvat karistatust ning seda, et vangistuses viibib ta kolmandat korda, ei ole senised karistused talle piisavat mõju avaldanud.
14. Vanglas on V. Karaulnõhhi karistatud tööst keeldumise eest. Täitmata on ka individuaalne täitmiskava – V. Karaulnõh keeldub töötamast ega ole käinud eesti keele kursustel. Kuna varasemad kriminaalhooldused pole oma eesmärki täitnud ning V. Karaulnõh on jätkanud kuritegude sooritamist isegi katseajal, puudub veendumus, et uus võimalik kriminaalhooldus kulgeks edukalt. Määruskaebus
16. aprillil 2024 esitas V. Karaulnõhi kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Viru Maakohtu
17. märtsi 2024 määruse peale kaebuse, paludes kohtumäärus tühistada ning süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult suurt kaalu omistanud V. Karaulnõhi minevikule ning tema poolt toime pandud rikkumistele. Kuigi V. Karaulnõh pani viimase süüteo toime
18. aastal, mil ta juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit, on kohus temast lähtuvate riskide hindamisel võtnud aluseks hoopis 2014–
19. aastal toime pandud kelmuse. Mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo sisust erinevad ja mida kaugemale ajalukku eelmised kuriteod jäävad, seda väiksem on tavaliselt nende kaal. V. Karaulnõhi distsiplinaarrikkumine ei viita uue kuriteo toimepanemise ohule. Esimese astme kohus pole kaalunud, kas V. Karaulnõhist lähtuvaid riske on võimalik maandada käitumiskontrolli abil. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
22. Hoolimata kaitsja kriitikast peab ringkonnakohus V. Karaulnõhi karistusandmetele tuginemist põhjendatuks. Nimelt on süüdimõistetu varasemad kuriteod üheks oluliseks tunnismärgiks, mille põhjal saab uute kuritegude toimepanemise ohtu hinnata – kipuvad ju inimesed käituma nii, nagu nad seda juba teinud on. Seega talitas maakohus korrektselt, kui tugines V. Karaulnõhi retsidiivsusriski prognoosimisel muu hulgas tema varasematele kuritegudele. Ringkonnakohtu meelest tingibki V. Karaulnõhi vabastamata jätmise ennekõike 2 tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Tõik, et V. Karaulnõhi on neljal korral kriminaalkorras karistatud, näitab, et varasemad karistusmeetmed on tema õiguskuulekale käitumisele suunamise perspektiivist osutunud viljatuks. Viimase kuriteo – s.o mootorsõiduki joobes juhtimise – pani V. Karaulnõh toime katseajal, olles vähem kui aasta aega enne seda tunnistatud süüdi (Viru Maakohtu
23. juuli 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6036) mastaapses arvutikelmuses ning rahapesus. Väärib tähelepanu, et V. Karaulnõh alustas arvutikuriteo sooritamist juba
24. aasta juunikuus, pannes seda toime kuni
25. aasta juulini. Seejuures ei raugenud tema kriminaalne energia isegi
26. aasta oktoobris, kui ta põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkus jalakäija (kohtuasi nr 1-15-47522). V. Karaulnõh alustas kuritegude sooritamist juba varases täiskasvanueas (19-aastasena), kui võttis osa
27. aasta aprillikuus toimunud massirahutusest, rüüstades erinevaid kauplusi. Toodu näitab, et kuritegelik käitumine pole V. Karaulnõhi jaoks midagi juhuslikku, vaid see on olnud järjepidev. Nagu märgitud, pole varasemalt mõistetud karistused talle distsiplineerivat mõju avaldanud. Pidades silmas seda, et vangla iseloomustuse kohaselt on V. Karaulnõh korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, ei võimalda tema varasem käitumine karta muud kui seda, et kuritegelik tee ei ole tema jaoks lõppenud.
28. V. Karaulnõhi vabastamise kasuks ei kõnele ka tema käitumine vangistuses. V. Karaulnõhi suhtlemisviisi on kirjeldatud üleoleva ja manipuleerivana. Ta on keeldunud tööst. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et
29. detsembril 2023 keeldus V. Karaulnõh täitmast valvuri korraldust asuda koristajana tööle. Ehkki allumatust põhjendas V. Karaulnõh randmevaluga, polnud ta nõus meditsiinitöötaja vastuvõtule pöörduma. Ka iseloomustuses on välja toodud, et V. Karaulnõh väljendab vangla majandustööde osas vastumeelsust. V. Karaulnõh on näidanud soovimatust ennast muuta. Nii on ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ tõdenud, et muutused oma eluviisis on ta juba teinud ning rohkem ta muutuda ei soovi – programmis osales ta suuresti vaid aja veetmiseks. Olgugi, et nüüd soovib V. Karaulnõh alustada eesti keele õppimist, arvati ta varem keeleõppe rühmast välja, kuna ta ei võtnud tundidest osa. Lähtudes sellest, et vabaduses elatus V. Karaulnõh suuresti pettuste teel saadud rahast, puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt.
30. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et V. Karaulnõhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. V. Karaulnõhi varasema elukäigu pinnalt on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Taolist seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud üksikud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata – erinevalt kaitsjast pole kolleegiumi meelest seda võimalik maandada isegi elektroonilise valve ega kriminaalhoolduslike meetmete abil.
31. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. märtsi 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3