Obsah (14)

§ 416§ 4034§ 101§ 415§ 113§ 168§ 1132§ 164§ 8§ 76§ 82§ 402§ 1§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-111993 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group

§ 416lg-le 1.

Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 05.12.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja on isikutuvastust teostanud, mis on RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadega kooskõlas. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi esialgse võlausaldaja sise-eeskirjade alusel. Hageja tõendas eelnevalt, et isikusamasuse tuvastamisel oli just kostja, mitte kolmas isik. Isikusamasuse tuvastamine toimus infotehnoloogiliste seadmete abil (isikut tõendav dokument – muu XXXX, kehtib kuni 19.06.2024). Vastavalt

§ 4034

lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollib avalike andmebaase (creditinfo.ee, taust.ee, dokumendi kontroll, elamisloa kontroll, Ametlikud Teadaanded) ning maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Enne lepingu sõlmimist edastati 19.10.2019 esmalt e-kirja teel euroteabeleht ja seejärel tutvumiseks lepingu põhi- ja üldtingimused. Esitatud andmete kohaselt oli kostja töötasu suurus 700 eurot ning finantskohustused: muu kohustus 50 eurot, majandamiskulud 150 eurot. Kliendireserv 451,21 eurot = igakuine sissetulek 700 eurot – igakuised väljaminekud 50 eurot – elamiskulud (s.h. majapidamiskulud) 150 eurot – taotleva laenu osamakse 48,79 eurot. Laenutaotlus rahuldati 19.10.2019, sest reserv oli 765,06 eurot ning taustakontroll korras. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav taotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kui sissetulekud. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt võis esialgne võlausaldaja järeldada kostja võimet täita lepingut. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisana 7 on esitatud iga kuu 1. kuupäeval kostjale edastatud makseteatised, milles kajastus kasutatud kui ka tagastatud limiit kuu jooksul kui ka kasutatud limiit eelneva kuu viimase kuupäeva seisuga. Esialgne võlausaldaja on vastanud krediidi kättesaamise 2 kohta, et kahjuks ei ole võimalik edastada ei konto väljavõtteid ega maksekorraldusi, kuna vastavad kontod on tänaseks suletud. Hageja selgitab, et kuigi endise võlausaldaja kontosid ei saa teistes pankades enam avada, esitab hageja andmed võimaldatud krediidi kohta, kus nähtub mis summas võimaldati ning millisele arveldusarvele krediiti välja maksti. Laen tasuti kontole XXXX. Lisaks esitab hageja ülevaate ja andmed igast väljamaksest krediidikontolt, mida kostja on enda kontole teinud (dtl 117-118). Kostja ei ole senini pöördunud esialgse võlausaldaja ega hageja poole, et ta ei ole krediit saanud. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 05.12.2022 oli kostjal kasutuses limiit summas 1003 eurot, mis on hagiavalduse esitamise seisuga tagastamata. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 1003 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40% aastas ja 0,11% päevas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o. 05.12.2022 oli kostjal tagastamata august 2022, september 2022, oktoober 2022 ja november 2022 intress kokku summas 135,31 eurot (34,31+33,34+34,48+33,18). Kostja intressi tasunud ei ole. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1003 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.12.2022 kuni hagi esitamiseni 22.05.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele punktiga 3 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 184,66 eurot (dtl 97). Edaspidi nõuab hageja TsMS § 367 alusel viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 1003 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 23.05.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas. Esialgne võlausaldaja loovutas 06.12.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta – on esialgne võlausaldaja hagejale andnud. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes

§ 1132lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3.

Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 21.01.2023 tasulise kirja nr. xxxx saatmine 25 eurot, 06.02.2023 - tasulise kirja saatmine 5 eurot, 21.02.2023 - tasulise kirja nr. xxxx saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; edastatud kirjade kulu; võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt asjaolust, et kostja suhtluskeel on hageja andmetel vene keel on hageja on edastanud kostjale kirjad vene keeles (dtl 132- 136). Hageja esitas kohtule lisana 9 kirjade tõlked. 3 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

1. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27.10.2023 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 11.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja E L on Placet Group OÜ-ga sõlminud 19.10.2019 krediidikonto lepingu nr XXXX. Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on esialgne laenuandja pakkunud kostjale laenu intressimääraga 40 % aastas ning krediidi kulukuse määraga 49% aastas. Leping on sõlmitud tähtajatult ning viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas.
5. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on esitanud kohtule 06.12.2022 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet Group OÜ 06.12.2022 loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le (dtl 47). 8.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tarbijakrediidileping on

§ 402

lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevusestegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–

1. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus 4 kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 11. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 12. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 13. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija 5 krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. 14.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

1. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).
2. Placet Group OÜ üldtingimuste (krediidikonto leping) punkti 1.2 kohaselt hindab laenuandja laenutaotleja krediidivõimet, kasutades laenutaotleja laenulimiidi taotluses esitatud ja avalikest andmebaasidest kättesaadavaid andmeid. Punkti 1.4 kohaselt annab laenulimiidi taotleja laenulimiidi taotluse esitamisega laenuandjale õiguse kontrollida laenulimiidi taotluses esitatud andmete tõepärasust ning laenutaotleja senist maksekäitumist. Laenuandjal on õigus võtta ühendust laenutaotlejaga laenulimiidi taotluses toodud telefonidel ja aadressidel ning täpsustada laenutaotleja andmeid.
3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et võlausaldaja tuvastas kostja isikusamasuse ning edastas kostjale e-kirja teel euroteabelehe (dtl 36 – 37) ja seejärel põhi- ja üldtingimused (dtl 35, 38 – 45). Taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 700 eurot ning igakuisteks kohustusteks 50 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikke andmebaase – creditinfo.ee, taust.ee, väljaannet Ametlikud Teadaanded ja tegi dokumendi ning elamisloa kontrolli. Päringut pensioniregistrisse, Maksu- ja Tolliametile ja kinnistusregistrisse ei teostatud.
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Kohus on seisukohal, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ega ka lepingueelne täiendav teave (dtl 38-41) ei tõenda seda, et konkreetne laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingueelne täiendav teave täiendab ja selgitab Euroopa standardinfo tarbijakrediidi teabelehte ning on informatiivse tähendusega. Olukorras, kus võlausaldaja kostja taotluses märgitud sissetulekuid andmebaasidest (nt. Pensionikeskusest) ei kontrollinud, oleks krediidiandja pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kostja finantskäitumise kontroll piirdunud 6 maksehäirete kontrollimisega. Tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.
5. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined

§ 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.

Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud tulu andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

1. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

§ 4034

lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostjaga sõlmitud tähtajatu leping on seoses krediidi mittetagastamisega üles öeldud, mistõttu on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud. 22.

§ 4034

lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Hageja intressi nõue perioodil august 2022 kuni november 2022 eest summas 135,31 eurot ei ole seega põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Arvestades eelmärgitut võis hageja

§ 4034

lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.

1. Hageja on märkinud 14.09.2023 täpsustuses, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2378 eurot (kostjale raha ülekandmist tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud) ning lisatud süsteemi väljavõtte (dtl 56) kohaselt tagastas kostja lepingu kehtivuse ajal krediiti kokku 2394,98 eurot. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tagasimaksete arvestust ning ka arvetelt ei nähtu, et kostjal oleks olnud kohustust tasuda ja ta oleks tasunud viivist ja muid kulusid, siis arvestab kohus kõik kostja tagasimaksed tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on tasunud krediidiandjale 16,98 eurot rohkem (2378 – 2394,98) kui krediidiandja oleks õigustatud saama ja seega on kostja tasunud kogu põhinõude, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude summas 1003 eurot 7
2. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 184,66 eurot. Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 06.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.05.2023 määraga 40% aastas. Kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata. Kostja on tasunud laenuandjale rohkem kui laenuandja oli õigustatud saama, mistõttu puudub alus viivisenõude rahuldamiseks, s.h. TsMS § 367 alusel esitatud nõude rahuldamiseks.
3. Kuivõrd kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise päeva seisuga esialgse võlausaldaja ees võlgnevust, tuleb järeldada, et ka lepingu ülesütlemine ei olnud materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv. Eelnimetatud põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja

§ 1132lg 2 alusel esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot.

1. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel ja põhjusel, et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
4. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 8