6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
7. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-133388 AS Puumarket hagis K E vastu võlgnevuse nõudes. xxxx OÜ osas koostas Pärnu Maakohus 11.12.2023 eraldi määrusega maksekäsu. Kostjale K Eile toimetas Viru Maakohus hagiavalduse koos lisadega ja 05.01.2024 menetlusse võtmise määruse Ametlike Teadaannete kaudu kätte 10.01.2024 ja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 24.01.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. 11.12.2023 Pärnu Maakohtu kohtumäärusest nähtuvalt püüti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -21.08.2023, 22.09.2023 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub; -registrijärgsele postiaadressile: xxxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel; -25.09.2023 mobiiltelefoni numbrilt xxxx kostja ei vasta; -töötamise registri andmetel on kostja tööandjaks xxxx OÜ (kostja on ise juhatuse liige), menetlusdokumendid on edastatud e-posti aadressile: xxxx, kinnitust esitatud ei ole ja juriidilise isikule on
¹ lg 5¹ alusel menetlusdokumendid kätte toimetatud, mistõttu ei ole võimalik kostjale eelviidatult tööandja vahendusel kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtul puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta andmed. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2318,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 1186,98 eurot (periood 15.04.202327.12.2023) ja täiendav viivis alates 28.12.2023 põhinõudelt 2318,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. AS Puumarket ja xxxx OÜ vahel on 27.02.2023 sõlmitud müügileping nr xxxx, mille tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 27.02.2023 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1, 1.2 ja 1.3 järgi on kostja käendajana taganud eelviidatud müügilepingust tulenevaid nõudeid. Kostja vastutab rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt xxxx OÜ-ga. Lepingu p 2.1 kohaselt on määratletud kostja (käendaja) vastutuse maksimumsummaks 6000 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja AS Puumarket vahel 27.02.2023 sõlmitud käenduslepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 2318,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 1186,98 eurot (periood 15.04.2023-27.12.2023) ja täiendav viivis alates 28.12.2023 põhinõudelt 2318,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldas hagiavalduse tagaseljaotsusega ning
Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulu summas 755 eurot (sh riigilõiv 455 eurot, õigusabikulud 300 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 755 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Kohus selgitab täiendavalt, et kohtulahendi sundtäitmiseks esitamisel tuleb arvestada ka lahendiga, mis on tehtud xxxx OÜ suhtes (Pärnu Maakohtu 11.12.2023 kohtumäärus, so maksekäsk) ja arvestada tuleb sellega, et nõuet ei täidetaks topelt. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.