← Eesti

2-20-14936/54

Obsah (6)§ 118§ 109§ 110§ 116§ 117§ 119

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja num

) § 118 lg 2); 2) tagasivõitmise nõue on esitatud halduri poolt (

§ 118

lg 1); 3) tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud enne pankroti väljakuulutamist (

§ 109

lg 1); 4) tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve (

§ 109lg 1); 5

(14)2-20-14936 5) tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult) võlausaldajate huve (

§ 110

lg 1 p-d 2–4, § 116 lg-d 3 ja 4, § 117 lg 3); 6) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud (

§ 116lg 2 p 1, lg 3).

5.

  1. Arvestades võlgniku pankroti väljakuulutamise aega ja siinse hagi esitamise aega, on esimene ja teine eeldus täidetud. Arvestades
  2. augusti
  3. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tegemise aega ja võlgniku pankroti väljakuulutamise aega, on ka kolmas eeldus täidetud. 5.
  4. Neljanda eelduse puhul on vaja välja selgitada, kas tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve. Hageja tõi võlausaldajate huvide kahjustamise osas välja, et kinnisasja müügileping on sõlmitud tingimustel, mis on käsitatavad võlgniku vara vähendamisena ja mille tulemusena ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kinnisasja võõrandamisega alla turuhinna kahjustati vähemalt ühe võlgniku võlausaldaja, UAS Tagatisagent OÜ huve, kes oli selleks ajaks oma nõudest teada andnud. Hageja esitatud tõendite hulgas on Domus Kinnisvara OÜ ekspertarvamus nr 1193-20, millega on tõendatud, et kinnisasja turuhind väärtuse määramise ajal, s.o
  5. augustil 2017 oli vähemalt 141 000 eurot. Võlgnik ja W müüsid kinnisasja
  6. augustil 2017 Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot ja kostja omandas kinnisasja
  7. augustil 2017 Trof Capital OÜ-lt 24 900 euro eest, mis on 116 100 eurot alla Domus Kinnisvara OÜ välja toodud tegeliku hinna tehingu tegemise ajal. Seega omandas kostja kinnisasja hinnaga, mis moodustas tegelikust turuhinnast 17,6595%. Võlgniku osa väärtus on kinnisasja hindamisaktis toodud hinda arvestades vähemalt 70 500 eurot. Eeldusel, et Trof Capital OÜ tasus võlgnikule ja Wle 24 000 eurot, millest pool ehk 12 000 eurot oleks võlgniku osa, on võlgniku võlausaldajate huve kahjustatud 58 500 [(141 000 - 24 900) ÷ 2] euro ulatuses. Kostja ei ole kinnisasja muud väärtust tõendanud. Eelnevast lähtuvalt on täidetud ka tagasivõitmise nõude neljas eeldus, kuna kinnisasi võõrandati turuhinnast oluliselt odavamalt. 5.
  8. Nõude rahuldamise viienda eeldusena on vaja välja selgitada, kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult) võlausaldajate huve. 5.6.1.

§ 110

lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kuna tagasivõidetavad tehingud on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, on võimalik eeldada, et tehingu teised pooled teadsid, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. 5.6.2.

§ 110

lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et hageja on toonud kohtu ette asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et kostja ja Trof Capital OÜ on siinses asjas käsitatavad võlgniku lähikondsetena. Kohtu hinnangul on peretuttavad ja sõbrad ning nende abikaasad käsitatavad lähikondsetena

§ 117lg 3 alusel.

Seega tuleb eeldada, et Trof Capital OÜ ja kostja teadsid, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. 5.6.3. Samuti saab esitatud tõenditest lähtuvalt asuda seisukohale, et eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Lähtuvalt

§ 116

lg-st 3, kui

§ 116

lg-s 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. 5.6.4. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka tagasivõitmise nõude viies ja kuues eeldus. 6

(14)2-20-14936 5.
  1. Kohus märkis, et ka lähikondsete vahel on võimalik võõrandamistehinguid teha, kuid olukorras, kus kinnisasja eest tasuti selle turuväärtusest oluliselt madalam hind, annab see kohtule alust arvata, et tehingute eesmärk oli vara Trof Capital OÜ-le ja kostjale võõrandamise teel kaitsta isiklikke huve ja vältida vara võõrandamist kolmandale isikule võlgniku kohustuste täitmiseks. 5.
  2. Kuna tagasivõitmise nõude eeldused on täidetud, rahuldas kohus hagi. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, ei käsitlenud kohus hageja alternatiivset nõuet, mis rajanes tehingu tühisusel TsÜS § 89 järgi. 5.
  3. Maakohus viitas

§ 119lg-le 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg-le 1, Ts

ÜS § 68 lg-le 5 ja kinnistusraamatu seaduse § 341 lg-le

  1. Kohus kohustas kostjat andma enda tahteavaldused ja nõusolekud tehingu sõlmimiseks ja kinnisraamatu kannete muutmiseks kinnisasja üleandmiseks võlgnikule ning asendas sellekohased tahteavaldused ja nõusolekud TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. 5.
  2. Kuna kohus rahuldas hagi ja hageja ei olnud taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, jättis maakohus
  3. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist. 5.
  4. Hagi rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebus
  5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna hageja kanda. 6.
  6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja vastuoluliselt ning jätnud arvestamata kostja seisukohad. Samuti on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust. 6.
  7. Kostja on kinnisasja heauskne omanik, mistõttu tema vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks väita, et Trof Capital OÜ ja kostja vahel
  8. augustil 2017 sõlmitud notariaalne käsutustehing on kehtetu või et kostja teadis, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Tulenevalt TsÜS §-st 139 tuleb heausksust eeldada ja vastupidist peab tõendama hageja. 6.
  9. Puuduvad ka eeldused tagasivõitmise hagi rahuldamiseks kostja vastu. Arvestades Riigikohtu praktikat (kostja viitas Riigikohtu
  10. aprilli
  11. a otsusele tsiviilasjas nr 2-1618953, p-d 12–13), oleks hageja pidanud tagasivõitmise eeldusena tõendama, et võlgniku võlausaldajate huve on reaalselt kahjustatud ja ka tagasivõitmise hagi esitamise hetkel olid olemas võlausaldajad, kelle huve jätkuvalt kahjustati. Riigikohtu praktikast lähtuvalt peab tagasivõitmise hagi esitamine olema ka majanduslikult otstarbekas. Võlausaldajate huve mittearvestava hagi esitamine ei ole põhjendatud. Kostjale jääb arusaamatuks, mis eesmärgil ja milliste võlausaldajate huvides on tema vastu kohtusse pöördutud. Kuna hageja ei ole tõendanud tagasivõitmise hagi esitamisel võlausaldajate olemasolu, kelle huve kostjaga tehtud tehing kahjustas, oleks hagi tulnud jätta rahuldamata. 6.
  13. oktoobri
  14. a istungil selgitas maakohus, et eelmenetlus on lõppenud ja lisatõendeid ei saa esitada. Sellest hoolimata tühistas maakohus
  15. veebruari
  16. a määrusega põhjendamatult kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, uuendas asja arutamise 7

(14)2-20-14936 eelmenetluse staadiumis ning andis pooltele tähtajad lisatõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Maakohus asus hagejale selgitama, mida ta peaks hagi rahuldamiseks tegema, mis on vastuolus hagimenetluse võistlevuse põhimõttega ja seab menetlusosalised ebavõrdsesse seisu. Maakohus ei oleks pidanud pärast
  1. veebruari 2023 esitatud tõendeid vastu võtma ja oleks pidanud jätma hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja palub ringkonnakohtul need maakohtu rikkumised kõrvaldada. 6.
  2. Maakohus on pooltele üllatuslikult lugenud otsuse p-des 32–35 kostja lähikondseteks

§ 117

lg 3 mõttes võlgniku ja Trof Capital OÜ-ga seotud isikud.

§ 117

lg 3 kohaldamine ja tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümber pööramine otsuses oli kostjale üllatuslik. Maakohus ei ole kostjale selgitanud, et TsÜS §-st 139 tulenev heausksuse eeldus ei pruugi siinsel juhul kostja suhtes kohalduda. Kostja ei nõustu, et Facebooki kontaktiks olemine ja mõnel üritusel osalemine võib muuta inimesed omavahel lähikondseteks. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
  2. Ringkonnakohus andis
  3. jaanuari
  4. a kohtuistungil hagejale tähtaja lisatõendite esitamiseks selle kohta, et pankrotimenetluses on tunnustatud nõuetega võlausaldajaid või vähemalt selliseid võlausaldajaid, kelle nõuete üle käib vaidlus; samuti asjaolude esiletoomiseks, mis näitavad, et tunnustatud nõuetega võlausaldajad on vaidlusaluste tehingute tõttu halvemas seisus kui siis, kui nad oleksid olnud, kui tehinguid poleks tehtud.
  5. Hageja täitis kohtunõude
  6. veebruaril
  7. Kostja hageja esitatule kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
  8. Ringkonnakohus otsustas hageja
  9. veebruaril 2024 esitatud uute tõendite vastuvõtmise
  10. märtsi
  11. a määrusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
  13. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 5.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.
  14. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja seisukoht, et maakohus tühistas
  15. veebruari
  16. a määrusega põhjendamatult kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja uuendas asja arutamise eelmenetluse staadiumis, andes pooltele tähtajad tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Seega oli maakohtul seadusest tulenev õigus asja arutamine uuendada. Kohus on menetluse uuendamist ka nõuetekohaselt põhjendanud, märkides, et kohus ei olnud selgitanud pooltele tõendamiskoormust ja andnud sellest lähtuvalt võimalust esitada tõendeid. Selles olukorras ei saa asja arutamise uuendamist ja samas määruses pooltele tõendamiskoormuse selgitamist 8

(14)2-20-14936 maakohtule ette heita. Arvestades et maakohus uuendas asja arutamise eelmenetluse staadiumis, oli pooltel õigus esitada lisatõendeid ja maakohtul polnud (formaalset) alust hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Maakohus ei olnud
  1. veebruari
  2. a määrusega uute tõendite esitamise õigust piiranud.
  3. Apellatsioonimenetluses ei tugine hageja enam väitele, et
  4. augusti
  5. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing oli näilik ning tegelik tehing tehti otse võlgniku ja W ning kostja vahel (vt
  6. jaanuari
  7. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:18:59 ja 00:19:20). Ringkonnakohtus tugineb hageja endiselt
  8. augusti
  9. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisusele, jäädes hagis esitatud väidete juurde. Hageja leiab, et kui võlgniku ja W
  10. aprilli
  11. a abieluvaraleping on tühine, siis on tühised ka kõik kinnisasja edasised käsutused (vt nt hageja
  12. veebruari
  13. a seisukoht, p-d 18–22; ringkonnakohtu
  14. jaanuari
  15. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:05:19), kuna sel juhul oleksid abikaasad pidanud müüma kaasomandi asemel Trof Capital OÜ-le ühisomandi (vt sama kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:26). Samuti on hageja maakohtus leidnud, et
  16. augusti
  17. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tagasivõitmine toob kaasa
  18. augusti
  19. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisuse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga (vt samas, ajamärk 00:13:12), et olukorras, kus hageja tugines ka tagasivõidetava tehingu tühisusele, oleks maakohtul hagi lahendamisel tulnud alustada
  20. augusti
  21. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisuse aluste kontrollimisest, mitte tagasivõitmise aluste esinemise hindamisest. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 37 ekslikult leidnud, et olukorras, kus tagasivõitmise eeldused on täidetud, ei ole kohtul vaja käsitleda hageja väited vaidlusaluse tehingu tühisuse kohta. Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga. 14.
  22. Kohtud ei ole tuvastanud ja ka siinse asja materjalid ei anna alust järeldada, et võlgniku ja W
  23. aprilli
  24. a abieluvaraleping oleks olnud tühine.
  25. aprilli
  26. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korra kehtetuks tunnistamine (Harju Maakohtu
  27. juuli
  28. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16867) ei too kaasa sellele järgnenud kinnisasja võõrandamistehingute tühisust. Riigikohus on
  29. detsembri
  30. a otsuses tsiviilasjas nr 2-205103 selgitanud, et ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmine ei mõjuta pärast ühisvara jagamise lepingut tehtud jätkutehingute kehtivust, sest tagasivõitmisel kujundatakse pooltevaheline õigussuhe ümber kohtulahendi jõustumise aja seisuga edasiulatuvalt. Järgnevad tehingud ei ole esimese tehingu tagasivõitmise tõttu automaatselt tühised või tagasivõidetavad, vaid järgnevate tehingute kehtivust tuleb eraldi hinnata (vt viidatud otsuse p 13.3). Samas lahendis viitas Riigikohus ka oma varasemale seisukohale, et tehingu kehtetuks tunnistamisega kujundab kohtus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi jõustumisest ümber (vt samas, p 12.1 ja seal viidatud kohtupraktika). 14.
  31. Eelnevast lähtuvalt ei toonud
  32. aprilli
  33. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine automaatselt kaasa
  34. augusti
  35. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu kehtetust, vaid see tehing oli võimalik tagasi võita (mida jõustunud tagaseljaotsusega ongi nüüdseks tehtud). Seega ei mõjuta
  36. aprilli
  37. a abieluvaralepingu tagasivõitmine ka siinses apellatsioonimenetluses vaidluse all oleva
  38. augusti
  39. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu kehtivust. Samuti ei mõjuta
  40. augusti
  41. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tagasivõitmine
  42. augusti
  43. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu kehtivust. Nimetatud võõrandamistehingute kehtivust või nende tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise aluste esinemist tuleb hinnata eraldi.
  44. Kuna
  45. aprilli
  46. a abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamine ei toonud automaatselt kaasa
  47. augusti
  48. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tühisust, ei olnud 9
(14)2-20-14936 kinnistusraamatu omanikukanne Trof Capital OÜ kohta ebaõige, mistõttu ei teki küsimust sellest, kas kostja võis olla kinnisasja heauskne omandaja AÕS § 561 lg 1 järgi. Kostja apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei ole asjakohased.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinsel juhul on täidetud eeldused
  2. augusti
  3. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Samuti vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 16.1.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel

§-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 110

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.

§ 116

lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Lõikest 3 tuleneb, et kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. Võlgniku lähikondseks loetavad isikud sätestab

§ 117

.

§ 118

lg 1 kohaselt toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, tagasivõitmise nõude esitab haldur. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. 16.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohus leidis, et täidetud on

§ 118

lg-test 1 ja 2 tulenevad eeldused tagasivõitmise nõude rahuldamiseks (s.o tagasivõitmise nõue on esitatud vähem kui kolm aastat pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja nõue on esitatud halduri poolt) ja

§ 109

lg-s sätestatud tingimus, et tagasivõidetav tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist (vt maakohtu otsuse p-d 17, 18– 23), ning sellekohaseid põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). 16.3. Kolleegium muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamise (

§ 109lg-s 1 sätestatud tingimus).

16.3.

  1. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb hinnata
  2. augusti
  3. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu osas, kuna võlgnik oli üksnes selle tehingu pooleks. See, kas tagasivõidetav on ka
  4. augusti
  5. a tehing, millega Trof Capital OÜ võõrandas kinnisasja kostjale, sõltub siinsel juhul

§ 116lg 2 p 1 eelduste täidetusest.

16.3.

  1. Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldajate huvide kahjustamise jaatamiseks piisab asjaolust, et tehing kahjustas UAS Tagatisagent OÜ huve, kes oli selleks ajaks oma nõudest teada andnud. Ajal, mil kinnisasi
  2. augustil 2017 kostja õiguseelnejale Trof Capital OÜ-le võõrandati, ei olnud veel võlgniku pankrotti välja kuulutatud ega ka talle ajutist haldurit määratud. Seega ei olnud sellel ajal veel pankrotivõlausaldajaid. Riigikohus on selgitanud, et kui pankrotimenetluses ei ole ühtegi võlausaldajat, kelle nõuet oleks tunnustatud või kelle nõude tunnustamise üle oleks vaidlus pooleli, siis ei ole võlausaldajaid, kelle huvide kahjustamisest

§ 109lg 1 tähenduses saaks rääkida. Piisav on sellest aspektist siiski, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude 10

(14)2-20-14936 rahuldamisjärgust (vt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 13.7). Seega tuli võlausaldajate huvide kahjustamise hindamiseks kõigepealt tuvastada, kas võlgniku pankrotimenetluses on võlausaldajaid, kelle nõuet oleks tunnustatud või kelle nõude tunnustamise üle oleks vaidlus pooleli. Hageja
  3. veebruari
  4. a seisukohast ja sellele lisatud tõenditest (
  5. märtsi
  6. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (II kd, tl-d 24 – 27 pöördel); kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-185545 (II kd, tl-d 28–38);
  7. aprilli
  8. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (II kd, tl-d 39– 41)) nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses on toimunud kaks nõuete kaitsmise koosolekut,
  9. märtsil 2018 ja
  10. aprillil 2018, kusjuures mõlemad koosolekud olid toimunud enne siinses asjas hagi esitamist (
  11. oktoobril 2020). Esimesel nõuete kaitsmise koosolekul (
  12. märtsil 2018) tunnustati järgmiste võlausaldajate nõudeid: 1) OÜ Leonidex nõue 1 060 000 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 2) Swedbank AS nõue 16 862,43 eurot kogu ulatuses esimese järgu nõudena; 3) Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue 414,45 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 4) UAS Tagatisagent OÜ nõue 1 571 157,86 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 5) N nõue 190 000 eurot osaliselt teise järgu nõudena; 6) Wordline OÜ nõue 150 000 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 7) S nõue 161 352,39 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena (II kd, tl 27 pöördel). Lisaks tunnustati kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-5545 Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 400 000 eurot esimese järgu nõudena (II kd, tl-d 28–38). Teisel nõuete kaitsmise koosolekul (
  13. aprillil 2018) tunnustati järgmiste võlausaldajate nõudeid: 1) AS Uvic nõue 219 601,84 eurot teise järgu nõudena; 2) Uvic Estonia OÜ nõue 262 671,65 eurot teise järgu nõudena; 3) PAO Bank Sankt-Peterburg nõue 522 217,33 eurot esimese järgu ja 3 291 864,43 eurot teise järgu nõudena (II kd, tl-d 40–41). Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud kokku 11 võlausaldaja nõudeid. Järelikult on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaid, kelle huve
  14. augusti
  15. a kinnisasja Trof Capital OÜle võõrandamise tehing sai kahjustada. 16.3.
  16. Riigikohus on selgitanud, et tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve, ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  17. aprilli
  18. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Hindamaks, kas tehing, mille tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist taotletakse, kahjustas võlausaldajate huve, tuleb tagasivõitmise aja olukorda võrrelda hüpoteetilise olukorraga, kus võlgnik ei oleks vaidlusalust tehingut teinud, ning analüüsida, kui suures ulatuses oleks võlausaldajate nõudeid eelduslikult saanud rahuldada siis, kui tehingut poleks tehtud (vt samas, p 13.3). Maakohus tuvastas, et kinnisasja turuhind oli
  19. augusti
  20. a seisuga vähemalt 141 000 eurot (osaühing Domus Kinnisvara ekspertarvamus nr 1193-20 (I kd tl-d 36–42) põhjal), Trof Capital OÜ omandas kinnisasja
  21. augustil 2017 võlgnikult ja Wlt 24 000 euro eest ja kostja omandas selle
  22. augustil 2017 Trof Capital OÜ-lt 24 900 euro eest, mistõttu kostja maksis kinnisasja eest 17,6595% selle tegelikust turuhinnast. Kostja ei ole nende asjaolude tuvastamist apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisavalt vara: hageja väitel on võlgniku pankrotivara hulka kuuluvate Andrekse tee 39 ja Andrekse tee 41 kinnisasjade enampakkumisel müügist saadud vastavalt 130 000 eurot ja 230 000 eurot, s.o kokku 360 000 eurot. Neid väiteid kinnitavad hageja esitatud enampakkumise aktid (II kd, tl-d 45–47, 42–44). Seega ei jätku pankrotivarast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kostja ei ole väitnud, et võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oleks ka muud vara. Kui võlgnik ei oleks siinses asjas vaidluse all olevat kinnisasja turuhinnast oluliselt odavamalt Trof Capital OÜ-le võõrandanud, 11
(14)2-20-14936 oleks panktorivaras olnud rohkem vara (s.o kas kinnisasja või selle eest saadud turuhinna arvel), mistõttu võlausaldajate nõudeid oleks saanud rahuldada praegusest suuremas ulatuses. 16.3.
  1. Eelnevat arvestades kahjustas
  2. augusti
  3. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing võlgniku võlausaldajate huve. 16.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
  5. augusti
  6. a kinnisasja Trof Capital OÜle võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks olid täidetud

§ 110

lg 1 p-s 2 toodud tingimused, sh Trof Capital OÜ teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Seejuures saab Trof Capital OÜ teadmist võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest

§ 110lg 2 järgi eeldada, kuna 11.

augusti

  1. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist. Kolleegium siiski täiendab eelneva osas maakohtu otsuse põhjendusi. Trof Capital OÜ teadmine või vähemalt teadma pidamine võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest nähtub mh sellest, et
  2. augusti
  3. a tehing tehti oluliselt alla turuhinna. Trof Capital OÜ seost Musarovite perekonnaga näitab hageja välja toodud asjaolu, et sarnasel ajal, mil kinnisasjaga tehti siinses asjas vaidluse all olevad tehingud, võõrandas Trof Capital OÜ-le oma korteriomandi (aadressiga Koorti 2-13, Tallinn) ka W poeg M (I kd, tl 152 pöördel: Trof Capital OÜ on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse
  4. septembri
  5. a kinnistamisavalduse alusel) (selle kohta, et M on W poeg, vt I kd, tl 159 pöördel), kusjuures Trof Capital OÜ võõrandas selle paar nädalat hiljem edasi OSTINATO GROUP OÜ-le (I kd, tl 152 pöördel), kelle asutaja ja juhatuse liige on M abikaasa K (I kd, tl 165). Seda, et
  6. augusti
  7. a tehingu näol ei olnud tegemist Trof Capital OÜ jaoks tavapärase tehinguga, kinnitavad asjaolud, et Trof Capital OÜ oli asutatud kõigest kaks päeva enne kinnisasja omandamist (s.o
  8. augustil 2017: vt I kd, tl 190) ning
  9. augustil 2022 on Tartu Maakohtu registriosakond esitanud Ametlikes Teadaannetes äriühingu kustutamishoiatuse teate, kuna Trof Capital OÜ ei ole esitanud
  10. a,
  11. a,
  12. a ja
  13. a majandusaasta aruandeid, mis viitab tegeliku äritegevuse puudumisele (vt I kd, tl 170). Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad hageja seisukohta, et Trof Capital OÜ asutati kinnisasjaga tehingute tegemiseks ning ta oli seega tehingute tegemise eesmärgist ja võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. 16.
  14. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et siinsel juhul on täidetud

§ 116

lg 2 p-s 1 toodud tingimus tagasivõitmise nõude esitamiseks kostja kui võlgnikuga tehingu teinud isiku (s.o Trof Capital OÜ) eriõigusjärglase vastu. Seejuures leidis maakohus asjas esitatud tõendite põhjal põhjendatult, et kostja on käsitatav võlgniku lähikondsena

§ 117

lg 3 tähenduses, mistõttu

§ 116

lg 3 järgi eeldatakse, et kostjale olid kinnisasja omandamise ajal võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud teada. Kolleegium siiski täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele. 16.5.1. Maakohus leidis põhjendatult, et

§ 117lg 3 järgi on võlgniku lähikondsena käsitatavad ka tema peretuttavad ja sõbrad.

Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on võlgniku abikaasa W lähedane sõber ja võlgniku perekonnal on kostjaga ühine sõpruskond, kellega veedetakse ühiselt aega. Kostja ja W on sotsiaalmeediaportaalis Facebook sõbrad (I kd, tl-d 183 ja 185 pöördel), samuti on kostja sõbralistis W poeg M ja viimase abikaasa (I kd, tl 183 pöördel). W kontol on fotod ühisest suusareisist kostjaga (I kd, tl 186 – 186 pöördel) ja muudest üritustest, kus ta poseerib fotol koos kostjaga (I kd, tl-d 187, 189 pöördel), samuti foto kostjast teatris (I kd, tl 189). Kostja kontol on fotod ühisest suusareisist Wga (I kd, tl-d 187, 188 pöördel) ja muudest üritustest, kus ta poseerib fotol koos Wga (I kd, tl-d 187 pöördel, 188), samuti foto Wst venekeelse kirjeldusega, mis on tõlkes „minu sõbranna !!!!“ (I kd, tl 188). Kostja ja W ühiseks sõbraks on ka Z (I kd, tl-d 184 pöördel, 187 alumine pilt), kellele võlgnik ja W olid 9. 12

(14)2-20-14936 mai
  1. a kinkelepinguga (tühistatud
  2. augusti
  3. a kinkelepingu tühistamise kokkuleppega) kinnisasja kinkinud. Hageja esitatud fotod on tehtud ajavahemikul 2014–2019, mille sisse jääb ka vaidlusaluste tehingute tegemise aeg. Eelnevast saab järeldada, et kostja on võlgniku perekonna lähedane tuttav ja sõber ning seeläbi võlgniku lähikondne

§ 117lg 3 mõttes, olles seda ka vaidlusaluse kinnisasja omandamise ajal.

16.5.2. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu järeldus kostja ja võlgniku lähikondsuse kohta oli kostjale üllatuslik, ei ole põhjendatud, kuna hageja oli võlgniku perekonna ja kostja lähedasele seotusele maakohtus tuginenud, esitades selle kohta ka tõendid. Kostjal oli võimalik hageja väited ümber lükata ja tõenditele vastu vaielda. Maakohtu õiguslikule käsitusele

117 lg 3 kohaldamise kohta oli kostjal võimalik esitada vastuväiteid apellatsioonkaebuses. 16.5.3. Kolleegium lisab, et seda, et kostjale olid ka tegelikult kinnisasja omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud (

§ 116

lg 2 p 1 mõttes), kinnitab kaudselt see, et kostja omandas kinnisasja Trof Capital OÜ-lt vaid kuus päeva pärast seda, kui Trof Capital OÜ oli kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna (kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et sellekohane kanne oli tehtud

  1. augustil 2017); kinnisasi müüdi kostjale oluliselt alla turuhinna, kusjuures kolleegium nõustub hagejaga, et kostja pidi mõistlikult aru saama, et kinnisasja pindalaga 932 m2 koos sellele rajatud elamuga suletud netopinnaga 144,5 m2 hind
  2. a augustis ei saanud olla 24 900 eurot (vt hageja
  3. veebruari
  4. a menetlusdokument, p 9); ning kostja Facebooki sõprade ja kostja fotode laikijate seas on ka Q (I kd, tl-d 184, 187, 188 pöördel), kes hageja väitel (mida kostja pole vaidlustanud) on Trof Capital OÜ asutaja ning vaidlusaluste tehingute tegemise aegse osaniku ja juhatuse liikme F (vt I kd, tl 190) abikaasa. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja teadis, et Trof Capital OÜ ei omandanud kinnisasja turutingimustel, vaid osales tehingus vaid selleks, et kanda võlgnikule ja Wle kuuluv kinnisasi enda nimele ja vahendada selle üleandmist kostjale, kahjustades seeläbi võlgniku võlausaldajate huve. 16.
  5. Seega järeldas maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et
  6. augusti
  7. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud.
  8. Eelnevat arvestades tunnistas maakohus
  9. augusti
  10. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu põhjendatult tagasivõitmise korras kehtetuks. Seda arvestades on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi ka kinnisasja võlgnikule ja Wle tagastamiseks (vastavalt

§ 119

lg-le 1) vajalike kostja tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks kohustamise nõudes ning asendanud need tahteavaldused ja nõusolekud TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega. Arvestades

  1. aprilli
  2. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, on võlgniku ja W vahel ühisvara varasuhe, mistõttu maakohus on põhjendatult näinud ette, et kinnisasi tuleb tagastada võlgniku ja W ühisomandisse. Sarnaselt on ka
  3. veebruari
  4. a tagaseljaotsuses, millega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks
  5. augusti
  6. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing, nähtud ette, et kinnisasi tuleb tagastada võlgniku ja W ühisomandisse (vt I kd, tl 64 pöördel). Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
  7. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas ja hageja ei olnud taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, jättis kohus
  8. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 järgi põhjendatult jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
  9. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus kostja 13

(14)2-20-14936 vastu esitatud hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kanda. Trof Capital OÜ vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud on maakohus jaotanud
  1. veebruari
  2. a tagaseljaotsusega.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
  4. Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus märgib, et kuni siinses tsiviilasjas
  5. veebruari
  6. a tagaseljaotsuse tegemiseni tekkinud hageja menetluskulud on maakohus rahaliselt kindlaks määranud ja Trof Capital OÜ-lt välja mõistnud
  7. veebruari
  8. a tagaseljaotsuse ja
  9. mai
  10. a täiendava otsusega. Nende kulude eest vastutab kostja Trof Capital OÜ-ga solidaarselt.
  11. Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.