Obsah (13)

§ 344§ 345§ 423§ 64§ 74§ 66§ 424§ 4231§ 75§ 16§ 56§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2024, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6421 (23284050097) Menetlus kohtus kirjalik menetlus Koh

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Jaanis Ilves (isikukood: 39306216028; elukoht: xxxxxxxxxx x xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx xxxxxx xx ; karistatus: 13.07.2021 Tartu Maakohtu poolt

§ 423

¹, § 424 lg 2 järgi,

§ 64

lg 1, § 68 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 10 kuud 27 päeva, mis asendati

§ 74

lg 5, § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 327 tundi, töö tegemise tähtaeg 2 aastat. Karistus täidetud 13.06.2023) vandeadvokaat Kalju Kutsar (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada Jaanis Ilves süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära s.o 920 (üheksasada kakskümmend) eurot. Tunnistada Jaanis Ilves süüdi

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära s.o 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Jaanis Ilvesele liitkaristuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära s.o 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata Jaanis Ilvesele mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul mitte vähem kui 115 (ükssada viisteist) eurot kuus järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise rahalise karistuse osa 115 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu

1. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924400000962 ning selgituse “Jaanis Ilves, otsus nr 1-23-6421, rahaline karistus“.
2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jaanis Ilveselt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1316 (üks tuhat kolmsada kuusteist) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 109 (ükssada üheksa) eurot 70 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700010487 ning selgituse “Jaanis Ilves, otsus nr 1-23-6421, menetluskulu“. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Jaanis Ilves toime pannud kuritegudena: 1) dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise

§ 344

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema võltsis ajavahemikul 05.08.2022 kuni 08.08.2022, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal, SA Viljandi Haigla poolt koostatud analüüside vastuslehel olevat CDT tulemust ning ajavahemikul 02.03.2023 kuni 10.03.2023, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal, Synlab Eesti OÜ poolt koostatud analüüsilehel olevat CDT tulemust, eesmärgiga näidata, et ta on täitnud temale 13.07.2021 Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-21-3664 alusel määratud kohustust – tegema vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT), mille näit peab olema väiksem kui 1,3 %. 2 2) teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda kohustustest

§ 345

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema esitas 08.08.2022 ja 10.03.2023 Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnikule enda poolt eelnevalt võltsitud vereproovi analüüsilehed, eesmärgiga näidata, et ta on täitnud temale 13.07.2021 Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-21-3664 alusel määratud kohustuse – tegema vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT), mille näit peab olema väiksem kui 1,3 %. 2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on esitanud kohtule süüdistusakti ja taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ning teinud ettepanku: 1) karistada Jaanis Ilvest

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära s.o 920 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 11,50 eurot); 2) karistada Jaanis Ilvest

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära s.o 1380 eurot.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks rahaline karistus 120 päevamäära s.o 1380 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta 115 eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.
2. Kohus leiab esmalt, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. 3.
3. Kohus leiab, et Jaanis Ilvese süü temale inkrimineeritavates kuritegudes

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

3.3. Esmalt käsitleb kohus Jaanis Ilvesele esitatud süüdistust

§ 344lg 1 järgi.

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Jaak Kimmel on esitanud 29.05.2023 taotluse (tl 1-2) PPA Lõuna prefektuurile kriminaalmenetluse alustamiseks Jaanis Ilvese suhtes. Taotlusest ja Tartu Maakohtu 13.07.2021 otsusest kriminaalasjas nr 1-213664 nähtuvad järgnevad asjaolud. Jaanis Ilves tunnistati Tartu Maakohtu 13.07.2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3664 süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ja

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

Eelvangistuse aeg 1 kuu ja 3 päeva arvati mõistetud karistusaja hulka ja loeti Jaanis Ilvesel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 327 tundi ja töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Jaanis Ilvest kohustati üldkasuliku töö perioodil järgima käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 järgi ning samuti määrati veel järgmised lisakohustused

§ 75

lg 2 p 2, 8 ja

§ 75

lg 4 alusel: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda sotsiaalprogrammis; - registreerida riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning meditsiiniasutuse poolt määratud ajal läbida see programm; - tegema vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Jaanis Ilvesele anti kriminaalhooldaja poolt korraldus vähemalt kord kvartalis teostada laboratoorne vereanalüüs CDT teostamiseks. Jaanis Ilves on vähemalt 2 korral (02.08.2022 ning 01.03.2023 teostatud proov) esitanud valede CDT näitudega vastused, millega Jaanis Ilves 3 teadlikult lõi ametnikule ettekujutuse, et on täitnud kohtu poolt temale pandud kohustuse (CDT vereproovi tulemused peavad olema alla kohtu poolt otsuses määratud referentsväärtuse). 3.

1. Tartu Maakohtu 13.07.2021.a. otsuses oli märgitud, et juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires e. CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. 3.
2. Jaanis Ilvese poolt edastatud e-kirjadega 08.08.2022 ja 10.03.2023 ja e-kirjadele lisatud vastuslehtedega on tõendatud: Jaanis Ilvese poolt 08.08.2022 esitatud CDT näit (proovinumber FL00085531) oli 1,20 %, referentsväärtus 1,3% (tl 9-10) ning Jaanis Ilvese poolt 10.03.2023 esitatud CDT näit (proovinumber FL00001640) oli 1,2 %, referentsväärtus 1,3% (tl 11-12). 3.
3. Kriminaalhooldusametnik J. Kimmel on 16.05.2023 esitanud päringu (tl 16), milles palutakse SYNLAB Eesti OÜ-l väljastada Jaanis Ilvese proovide tulemused alates 29.07.2021, kuna on tekkinud kahtlus, et enne kriminaalhooldusametnikule esitamist on isik muutnud tulemusi endale sobivamaks. 3.
4. Synlab Eesti OÜ 18.05.2023.a. kirjast (tl 14-15) nähtub, et Jaanis Ilvesele Synlab Eesti OÜ laboris teostatud vereanalüüsi süsivesikdefitsiitse transferriini tegelikud tulemused olid järgnevad: - 02.08.2022 proovinumbriga FL00085531-01 tulemus oli 1,6 %, (norm 1,3%, patoloogiline 1,6%). Antud tulemuse alusel võib väita, et suure tõenäosusega on toimunud hiljutine (1-2 nädala jooksul) ülemäärane alkoholi tarbimine. - 01.03.2023 proovinumbriga FL00001640-01 tulemus oli 2,3% (norm 1,8%, patoloogiline 2,0%). Antud tulemuse alusel võib väita, et suure tõenäosusega on toimunud hiljutine (12 nädala jooksul) ülemäärane alkoholi tarbimine. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku 17.05.2023.a. kirjast (tl 17-19) nähtub, et Jaanis Ilves on ajavahemikul 29.07.2021-17.05.2023 andnud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuses vereanalüüse neljal korral ning 28.07.2022.a. oli CDT näit 1,60% norm 1,3% ja 01.03.2022 oli CDT näit 2,30% norm 1,7%. 3.
5. Jaanis Ilvese kahtlustatavana antud ütlustest (tl 31-33) nähtub, et ta saab temale esitatud kahtlustusest aru, kahtlustust ei tunnista, ütlusi anda ei soovi. Jaanis Ilvese 27.10.2023 e-kirjas prokurörile Jaanis Ilves avaldab, et ta kahetseb oma tegu ja väga loodab, et saab andeks (tl 37). 3.9.

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis seisneb m.h dokumendi võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Lk 997, komm.3). Tartu Maakohtu 13.07.2021.a. kohtuotsusega nr 1-21-3664 on tõendatud, et Jaanis Ilvesele määrati m.h kohustuseks teha vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT), mille näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Kriminaalhooldusametniku Jaak Kimmeli 29.05.2023 taotlusega, millele on lisatud Jaanis Ilvese e-kirjad ning kriminaalhooldusametniku J. Kimmeli päringutega SynlabEesti OÜ-le ja SA Viljandi Haiglale ning päringutele esitatud SynlabEesti OÜ 18.05.2023 ja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku 17.05.2023.a. vastustega on tõendatud, et Jaanis Ilves võltsis ajavahemikul 05.08.2022 kuni 08.08.2022, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal, SA Viljandi Haigla poolt koostatud analüüside vastuslehel olevat CDT tulemust ning ajavahemikul 02.03.2023 kuni 4 10.03.2023, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal, Synlab Eesti OÜ poolt koostatud analüüsilehel olevat CDT tulemust, eesmärgiga näidata, et ta on täitnud temale 13.07.2021 Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-21-3664 alusel määratud kohustust – teha vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT), mille näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Tegemist on materiaalse võltsimisega, milleks on antud juhul dokumendi ümbertegemine s.o dokumendi sisu muutmine. Eelmärgitud tegevusega realiseeris Jaanis Ilves

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu s.o dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise. Subjektiivsest küljest pani Jaanis Ilves dokumendi võltsimise toime otsese tahtlusega, kuna süüdistatav oli teadlik, et dokumendi võltsimisega täidab ta näiliselt Tartu Maakohtu 13.07.2021.a. kohtuotsusega nr 1-21-3664 talle pandud kohustuse ja tõendab, et tema poolt antud laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires s.t väiksemad kui 1,3%. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 järgi, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.10.

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis seisneb m.h võltsitud dokumendi kasutamises. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Dokument esitatakse isikule, kellest petja arvates oleneb kasutamise eesmärk – õiguse omandamine või kohustusest vabanemine (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Lk 1000-1001, komm.3). 3.11. Jaanis Ilvese kahtlustatavana antud ütlustest (tl 31-33) nähtub, et ta saab temale esitatud kahtlustusest aru, kahtlustust ei tunnista, ütlusi anda ei soovi. Jaanis Ilvese 27.10.2023 e-kirjas prokurörile aga Jaanis Ilves avaldab, et ta kahetseb oma tegu ja väga loodab, et saab andeks (tl 37). Tartu Maakohtu 13.07.2021.a. kohtuotsusega nr 1-21-3664 on tõendatud, et Jaanis Ilvesele määrati m.h kohustuseks teha vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT), mille näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Kriminaalhooldusametniku Jaak Kimmeli 29.05.2023 taotlusega, millele on lisatud Jaanis Ilvese e-kirjad ning kriminaalhooldusametniku J. Kimmeli päringutega SynlabEesti OÜ-le ja SA Viljandi Haiglale ning päringutele esitatud SynlabEesti OÜ 18.05.2023 ja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku 17.05.2023.a. vastustega on tõendatud, et Jaanis Ilves võltsis ajavahemikul 05.08.2022 kuni 08.08.2022, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal, SA Viljandi Haigla poolt koostatud analüüside vastuslehel olevat CDT tulemust ning ajavahemikul 02.03.2023 kuni 10.03.2023, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal, Synlab Eesti OÜ poolt koostatud analüüsilehel olevat CDT tulemust. Samuti on kriminaalhooldusametniku Jaak Kimmeli 29.05.2023 taotluse ja sellele lisatud Jaanis Ilvese e-kirjadega tõendatud, et Jaanis Ilves esitas 08.08.2022 ja 10.03.2023 Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnikule enda poolt eelnevalt võltsitud vereproovi analüüsilehed, eesmärgiga näidata, et ta on täitnud temale 13.07.2021 Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-21-3664 alusel määratud kohustuse – teha vastavalt määratud aegadel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT), mille näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Eelmärgitud tegevusega realiseeris Jaanis Ilves

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda kohustustest. Subjektiivsest küljest pani Jaanis Ilves võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult, kuna süüdistatav oli teadlik, et kriminaalhooldusametnikule esitatud laboratoorse vereanalüüsi lehed on võltsitud, kuid võltsitud dokumendid esitas eesmärgiga näidata, et ta on täitnud kohtuotsusega 5 talle pandud kohustuse ja tõendab, et tema poolt antud laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires s.t väiksemad kui 1,3%. Isik paneb teo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 järgi, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Süüdistatava Jaanis Ilvese süü temale

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi esitatud süüdistustes on tõendatud. Eelviidatud süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus. Karistusregistri teate kohaselt (tl 20-24) omab Jaanis Ilves 1 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud Tartu Maakohtu 13.07.2021 otsusega

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi liitkaristusena vangistusega 10 kuud 27 päeva, mis asendati

§ 74

lg 5, § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 327 tundi, töö tegemise tähtaeg 2 aastat (vt tl 25-30). Karistus täidetud 13.06.2023. Jaanis Ilvese kahtlustatava ülekuulamise protokollis sisalduvatest isikuandmetest (tl 31) ja tema poolt 27.10.2023 prokuratuurile edastatud e-kirjast (tl 37) nähtub, et Jaanis Ilves elab xxxx xxxxxxxxxxx ja töötab xxxxx xxxxxx xx -s.

§ 344

lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on süüdistuse esemeks kahe dokumendi võltsimine ja

§ 345

lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on süüdistuse esemeks kahe võltsitud dokumendi kasutamine. Arvestades süüdistuse suhteliselt väikest mahtu mõlemas kuriteos on Jaanis Ilvese süü mõlemas talle inkrimineeritavas teos alla keskmise. Kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlikku kahetsust, mida Jaanis Ilves on avaldanud 27.10.2023.a. e-kirjas. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Arvestades süü suurust süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudes ning seda, et süüdistatava teos on tuvastatud 1 karistust kergendav asjaolu peab kohus võimalikuks Jaanis Ilvest karistada karistusraami esimesse kolmandikku jääva karistusega.

§ 344

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 345

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Puutuvalt Jaanis Ilvesele mõistetavat karistuse liiki, siis antud juhul peab kohus toimepandud kuritegude väikest mahtu ja süüdistatava isikut arvestades talle piisavaks rahalise karistuse kohaldamist. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et süüdistataval on küll 1 kehtiv kriminaalkaristus, kuid see on 13.06.2023 seisuga täidetud. Seega, arvestades Jaanis Ilvese süüd ja positiivseid väljavaateid tema mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma ning silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtu hinnangul on Jaanis Ilvest võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. 6

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt on andmed leitud aastast 2022. Süüdistatava deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 6568 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus oli 11,58 eurot (tl 34-35). Lähtudes eeltoodust on põhjendatud Jaanis Ilvest karistada

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära s.o 920 eurot ning karistada Jaanis Ilvest

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära s.o 1380 eurot.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Jaanis Ilvesele liitkaristuseks rahaline karistus 120 päevamäära s.o 1380 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata Jaanis Ilvesele mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul mitte vähem kui 115 eurot kuus.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamises Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 86,40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jaanis Ilves on taotlenud 27.10.2023.a. e-kirjas menetluskulud määrata tasumisele ositi maksetena. Lähtudes eeltoodust ja arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, määrab kohus Jaanis Ilvese menetluskulude tasumise ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
3. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7