KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-556 Haldusasi

) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Taimo Sardis esitas 20.01.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks
2. a jaanuari eest.
3. Põhja-Tallinna Valitsus tegi 26.01.2024 otsuse nr 24268692085, millega jättis toimetulekutoetuse määramata, sest perekonna sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse 3-24-556 (SHS) § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 117,39 euro ulatuses.
4. T. Sardis esitas 25.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks, linna tekitatud kahju hüvitamiseks ja linna kohustamiseks.
5. Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati T. Sardise kaebus järgmistes nõuetes: Tallinna linna kohustamiseks korraldada ametnikele alkoholi kahjulikkusest teavitavaid loenguid; Tallinna linna kohustamiseks korraldada ametnikele eesti keele kursuseid; Tallinna linna kohustamiseks tellima tee- ja kanalisatsioonitööd vähemalt 28-aastase kogemusega ettevõtetelt; Tallinna linna kohustamiseks tasuda korteri üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus koos viivisega 110 974 eurot; Tallinna linna kohustamiseks tasuda korteri kommunaalkulud; hüvitamiskaebus remondikulude hüvitamiseks; Tallinna linna kohustamiseks andma kaebajale uus korter; mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus võttis T. Sardise kaebuse menetlusse osas, mis puudutab Põhja-Tallinna Valitsuse 26.01.2024 otsuse nr 24268692085 tühistamist ja Tallinna linna kohustamist vaadata toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi (resolutsiooni p 2). Kaebaja taotles alkoholi kahjulikkusest teavitavate loengute korraldamist Tallinna linna ametnikele ja ametiasutustele. Kaebaja taotles eesti keele kursuste korraldamist Tallinna linna ametnikele ja ametiasutustele. Kaebaja soovis, et kohus võtaks seisukoha ka teede ehituse küsimuses ning kohustaks Tallinna linna tellima tee- ja kanalisatsioonitöid ettevõtetelt, kellel on 28-aastane kogemus teede ehitusel. Vastavalt

§ 44lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohus leidis kõigi eelnimetatud nõuete osas, et kaebajal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus selliste nõuete esitamiseks. Seetõttu tagastas kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebaja taotles Tallinna linna kohustamist korteriga seotud võlgnevuse tasumiseks kogusummas 110 974 eurot. Lisaks taotles kaebaja ka

1. a ja
2. kuni
3. a kütte ja muude kommunaalkulude tasumist. Kohus selgitas, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna linnalt kaebaja isiklike võlgnevuste tasumist teisele eraõiguslikule isikule. Sellele asjaolule on kaebaja tähelepanu korduvalt juhitud ka teistes haldusasjades (nt Tallinna Halduskohtu 04.02.2024 määrus nr 3-23-2644 ja 17.01.2024 määrus nr 3-23-2970). Kohus tagastas kaebuse ka selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Samuti soovib kaebaja, et Tallinna linn hüvitaks korteri remondikulud. Asjaoludest ei nähtu ja kaebaja ei ole põhjendanud, et tegemist oleks puudega isiku jaoks eluruumi kohandamise kuludega SHS § 42 lg 1 tähenduses, vaid kaebaja on seostanud remondikulude tekkimist korteri rüüstamisega. Kohus märkis, et remondikulude hüvitamiseks puudub kaebajal nõudeõigus. Kohus tagastas kaebuse ka selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tallinna linna eraldama talle uut korterit. Kohus selgitas, et kaebaja peab sotsiaalkorteri saamiseks esmalt pöörduma avaldusega Tallinna linna poole. Alles pärast taotluse lahendamist on kaebajal võimalik pöörduda selle nõudega kohtu poole. Kohtule ei nähtu kaebuse materjalidest ega Tallinna linna seisukohast, et kaebaja oleks linnale sellise taotluse esitanud ja et linn oleks selle lahendanud. Eeltoodust tulenevalt tagastas kohus kaebuse selles nõudes kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel. 2

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Tallinna Ringkonnakohus on 23.09.2013 määruses nr 3-13-990 selgitanud, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Praegusel juhul puudub kaebuses märgitud asjaoludest tulenevalt kahju hüvitamise nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja need tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema võimalik tervisekahju on seotud Tallinna linna tegevusega. Ei ole usutav, et kaebaja jalaga seotud probleemid on tekkinud põhjusel, et Tallinna linn ei ole maksnud kaebajale toimetulekutoetust. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal puuduks nimetatud terviserike juhul, kui Tallinna linn oleks kaebajale soovitud toetust maksnud. Tromboos jalas ei saa kuidagi olla seotud Tallinna linna tegevusega. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus Tallinna linna tegevusega talle toetuste määramisel, ei ole kaebajale kahju põhjustanud asjaoluks. Kohtud on korduvalt kontrollinud Tallinna linna tegevust kaebajale toetuste määramisel ning on valdavas osas leidnud, et kaebaja esitatud taotlused on olnud põhjendamatud ja Tallinna linna tegevus on olnud õiguspärane. Õiguspärane tegevus ei saa põhjustada kaebajale mingit kahju. Toimetulekutoetus on sissetulekust sõltuv toetus, mille saamisel võetakse aluseks eluasemekulude piirmäärasid ja taotluses esitatud andmeid. Kohtu hinnangul ei saa selline otsustus kaebaja tervist kahjustada ega moraalset kahju tekitada. Kohus hindab jaanuarikuu toimetulekutoetuse otsuse õiguspärasust selle haldusasja raames. Kaebaja on viidanud mittevaralise kahju tekitamisele juba alates

1. a-st. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada 3 a jooksul alates kahju tekkimise teadasaamise päevast. Arvestades kaebaja esitatud kaebuste arvukust, on kohus seisukohal, et hüvitamiskaebuse esitamiseks ette nähtud 3-aastane tähtaeg on möödunud. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai talle võimaliku kahju tekkimisest (tulenevalt kõikidest varasematest keelduvatest toimetulekutoetuse otsustest ja vastustaja võimalikust kahjustavast tegevusest) teada alles 3 a tagasi. Seega ei kuuluks ka võimalik kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamisele. Kohus tagastas kaebuse ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. T. Sardise 27.03.2024 määruskaebusest ja selle juurde esitatud täiendavast seisukohast saab ringkonnakohus aru selliselt, et kaebaja palub tühistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p-i
3. Tallinna Linnavalitsus on tekitanud kaebajale alates
4. a-st ja nüüd uuesti
5. a-l (menetlusotsusega jätta kaebaja ilma sotsiaaltoetusest) tõsiseid tervisekahjustusi. Vastustaja ja kohus on põhjustanud kaebajale raske tervisekahjustuse – diabeedi ja tromboosi. Halduskohus ei ole kaebusest aru saanud. Halduskohus on tekitanud kaebajale uusi tervisekahjustusi ning halduskohtunik tuleb taandada. Kaebus on tervislikust seisundist tulenevalt kirjutatud kolmandate isikute abiga ning lõpliku kaebuse saab kaebaja halduskohtule esitada alles
6. a augusti ja oktoobri vahemikus. Võlgnevus on tekkinud seoses sellega, et vastustaja ei ole kaebajale tasunud kommunaalkulude eest ehk võlgnevus on kaebaja hinnangul tekkinud eelmiste kohtuotsuste tõttu.
7. a jaanuaris tekkisid kulud seoses remondiga, et näidata, et hooldatav saab selles korteris elada, et teda hooldekodusse ei saadetaks. Remondikulude kohta ei jõudnud kaebaja dokumente kohtule esitada seoses käimasoleva tsiviilvaidlusega. Korterisse oli sisse murtud ja see rüüstatud, 3

§ 207

lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutab kaebuse tagastamist kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu järgmiste nõuete osas: Tallinna linna kohustamise nõue korraldada ametnikele alkoholi kahjulikkusest teavitavaid loenguid; Tallinna linna kohustamise nõue korraldada ametnikele eesti keele kursuseid; Tallinna linna kohustamise nõue tellima tee- ja kanalisatsioonitööd vähemalt 28-aastase kogemusega ettevõtetelt; Tallinna linna kohustamise nõue tasuda korteri üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus koos viivisega 110 974 eurot; Tallinna linna kohustamise nõue tasuda korteri kommunaalkulud; hüvitamiskaebus remondikulude hüvitamiseks. Selles osas ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi ei korda (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Kaebaja pole määruskaebuses esitanud väiteid, mis lükkaks halduskohtu seisukohad nende nõuete osas ümber.

1. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel on kaebajal kaebeõigus olemas. Hüvitamiskaebuse puhul saab möönda kaebeõiguse puudumist vaid juhul, kui see pole esitatud kaebaja õiguste kaitseks (nt Riigikohtu 23.03.2020 otsus asjas nr 3-161634, p-d 20 jj; 07.06.2019 otsus asjas nr 3-16-1191, p-d 8.1 ja 9.1; 26.04.2012 otsus asjas nr 3-3-1-17-12, p 8). Praegusel juhul on kahju hüvitamise nõue esitatud kaebaja õiguste kaitseks, sest kaebaja väidab, et talle on tekitatud mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on sätestatud riigivastutuse seaduse §-s
2. Ilmselgelt perspektiivitu nõude tagastamine ei ole võimalik

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Selle nõude puhul ei saa aga kaebaja õiguste riive olla intensiivne ja kaebuse selles osas rahuldamisel ei ole ilmselgelt eduväljavaateid. Toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmisel ei ole vastustaja andnud kaebajale selliseid hinnanguid ega tegutsenud muul viisil nii, et kaebajale saanuks tekkida mittevaraline kahju. Kaebaja väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine, mis saaksid õigustada mittevaralise kahju hüvitamist, ei ole aset leidnud intensiivselt. Selle nõude osas menetluse jätkamine halduskohtus ei ole põhjendatud, sest kaebus tuleb selles osas tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

9. Tallinna linna kohustamise nõude esitamisel uue korteri eraldamiseks on kaebajal samuti kaebeõigus. Riigikohus selgitas 21.06.2022 määruses asjas nr 3-21-2230 (p 12.1) järgmist: „

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt saab kohustamiskaebusega nõuda haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu tegemist.

ei sätesta kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõiguse 4

§ 45). Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 6 lg-s 1 sätestatud tingimus, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama, on kohustamisnõude rahuldamise, mitte esitamise eeldus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2020. a määrus asjas nr 319-2448/18, p 10).“ Ka selle nõude puhul on võimalik kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebaja õiguste riive, mille rikkumisele tuginedes kaebaja uue korteri eraldamist nõuab, ei ole intensiivne. Intensiivseks saab pidada toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmist, ent mitte sellise otsusega kaebaja õigustele kaasnevaid mõjusid. Ükski õigustloov akt ei näe kaebajale ette õigust nõuda uue korteri eraldamist, kui kaebajal on eluase olemas. See nõue on ilmselgelt perspektiivitu. 10. Kaebaja on avaldanud halduskohtule soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, halduskohus on määranud asja lahendamisele lihtmenetluses (märkides, et kohus ei pea menetlusosalise ärakuulamiseks korraldama kohtuistungit) ning selles osas ei ole halduskohtu määrus ka vaidlustatav. Seetõttu ei saa kaebaja määruskaebuses nõuda kohtuistungitel osalemisega seotud kulude etteulatuvat väljamõistmist vastustajalt. Kohtuniku taandamise küsimus on lahendatud Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5