KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-844 Tsiviilasi L. L. (L. ) avaldus OÜ Vannituba.ee Tartu

) § 15 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. L. (avaldaja, võlausaldaja) esitas
2. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Vannituba.ee Tartu (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjon mõistnud võlgnikult
3. märtsi
4. a otsusega välja võlausaldaja kasuks töötasu 14 728 eurot 79 senti, puhkusetasu 1563 eurot 82 senti, puhkusehüvitise 2165 eurot 80 senti, haigushüvitise 967 eurot 72 senti, hüvitise töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel 4171 eurot 92 senti. Võlausaldaja esitas nõude täitmisele kohtutäituri juures, kuid nõuet ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu rahuldatud. Võlgnik ei ole suutnud täita ka maksegraafikut pika aja jooksul. Lisaks on võlgnik korduvalt makseraskusi kinnitanud. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõue 20 967 eurot 57 senti. Samuti on võlgnikul alates
5. augustist 2023 maksuvõlg 1725 eurot 52 senti. 1
6. Maakohus võttis
7. jaanuari
8. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
9. märtsil 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Maakohus kohustas sama määrusega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

Võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks nõutud rahasummat ei tasunud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15lg 3 p 5 alusel nimetamata.

4.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. 4.

1. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 4.
2. Võlausaldaja nõude aluseks on töövaidluskomisjoni
3. märtsi
4. a otsus nr 4-1/124/23, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 14 728 eurot 79 senti (bruto), puhkusetasu 1563 eurot 82 senti (bruto), puhkusehüvitis 2165 eurot 80 senti (bruto), haigushüvitis 967 eurot 72 senti (bruto) ning hüvitis töölepinguseaduse § 100 lg 4 alusel 4171 eurot 92 senti (bruto) (dtl-d 12–16). Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. 4.
5. Ühtlasi on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse – kohtutäituri väljastatud teate järgi ei ole õnnestunud võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes täiteasjades nr xxx/xxxx/xxx ja xxx/xxxx/xxx võlausaldaja nõudeid kolme kuu jooksul rahuldada (dtl 22) (

§ 10lg 2 p 2).

Kohus lisab, et äriregistri andmetel on võlgnikul määruse tegemise seisuga maksuvõlg 1789 eurot 52 senti. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata. 2 5. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

1. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja (võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj).
2. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3