§ suurus EUR 153 lg 1
lg 1 p 2 379,60 2
lg 1 p 498,76 2
Lõpetada D. K. (pankrotis) pankrotimenetlus.
lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK 2
Nimetatud ajaks olid esitanud pankrotihaldurile kõik nõuded ja pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist nõudeavaldusi esitatud ei ole. 14.09.2023.a. määrusega (määrus on jõustunud) kohus kinnitas käesolevas pankrotimenetluses lõpliku võlausaldajate nimekirja. Vastavalt võlausaldajate nimekirjale: Teise rahuldamisjärgu pandiõigusega tagamata nõuded: Jr Võlausaldaja nimi, registrikood Tunnustatu Pandi- Rahulda k d nõue õigus misjärk nr eurodes
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet kaudu (reg-kood 70000349) 3 379,60 Jaotis % ei
lg 1 p 2 53,624
X OÜ (reg.kood XXX) 498,76 ei 3. X AS (reg.kood XXX) 2 424,02 ei
,462 153 lg 1 p 3 2 Kokku 6 302,38 100 Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja nimekiri, mis on kinnitatud maakohtu 14.09.2023 määrusega, vastab TsMS § 480 lg 1 ls 2 nimetatud määrusele ning võlausaldajate nimekirjaga seotud asjaolud ja õiguslik olukord on muutunud. Vastavalt TsMS § 480 lg 1 ls 2 Kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Vastavuses TsMS § 480 lg 1 ls 2 haldur taotleb 14.09.2023 määruse muutmis võlausaldaja nimekirja osas ning määrata uued võlausaldajate nõuded ja nende jaotised. Kuna pankrotimenetluses lõpetamise määruses tuleb märkida rahuldamata jäänud nõuded ja vastav määrus on täitedokument, siis tulen muuta ka võlausaldajate nimekirja. Eeltoodu alusel haldur taotleb võlgniku pankrotimenetluses 14.09.2023 määruse muutmist ja uue võlausaldajat nimekirja kinnitamist, seda järgnevas: Teise rahuldamisjärgu pandiõigusega tagamata nõuded: Jr Võlausaldaja nimi, registrikood Tunnustatu Pandi- Rahulda k d nõue õigus misjärk nr eurodes
§ Jaotis 153 lg 1 % 1. Eesti Vabariik Maksu- ja
§ Tolliamet kaudu (reg-kood 153 lg 1 p 70000349) 2 379,60 ei 2 44,88
XOÜ (reg.kood XXX) 498,76 ei 2 9,41
§ X AS (reg.kood X) 153 lg 1 p
Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 3.3.2.
3.3.3. Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu)
lg 1 p 4 alusel on kokku 1000,40 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.4.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.5.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 3.6.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Halduri on soovinud kindlaks teha võlgniku koduse vara sisu ja olemust, kuid võlgnik ei ole haldurile seda võimaldanud teha. Nimelt haldur avaldas soovi, tutvuda võlgniku elukohaga, mille ta avaldas kohtule, milleks XXX. Sellele soovile võlgnik teatas, et see on tema elukaaslase elukoht ja elukaaslane ei luba võõraid nimetatud elukohta, samas teatas võlgnik haldurile, et tal on alates tänasest (ehk päeval, mil haldur avalds soovi tutvuda võlgniku elukohaga, so. 08.11.2023) uus elukoht, milleks on XXX. Haldur külastas seda eluruumi ning veendus, et seal tegelikult ei ela keegi, kuid võlgnik kinnitas haldurile, et alates tänasest (ehk alates 08.11.2023) ta seal elab, kuid ta pole jõudnud veel sisse kolida). Kinnistusraamatu andmete alusel, haldur veendus, et selle eluruumi omanikuks on I. M. (ikXXX), kes on võlgniku maksejõutusavalduses esiatud andmete kohaselt tema elukaaslase vanaisa. Eluruumis aadressiga XXX, ei olnud vara mida oleks võimalik müüa. Haldur tegi kindlaks, et võlgnik käis november 2023 tööl (halduri poolt vahetult kokku saamisel võlgnikuga, haldur nägi et võlgnik kannab tööriideid, mis olid värskelt määrnud). Halduri pealekäimisel võlgnik avaldas, et on Eesti Töötukassa poolt saadetuna praktikal XOÜ-s. Haldur tegi päringu X OÜ-le seoses nimetatud väidetava praktikasuhte kohta, kuid vastust ei saanud. Haldur võttis ühendust Eesti Töötukassaga, et välja selgitada võlgnik töösuhte ja praktikaga seotud asjaolud ning saadud teabest nähtuvalt võlgnik ei töötanud ehk ei saanud ka ametlikult deklareeritud töötasu ega olnud praktikal X OÜ-s. Seega eeltoodu alusel, haldur suutis kindlaks teha, et võlgnik oli varjatud sissetulek X OÜ-s (TMS § 135 tähenduses), kuid kuna võlgnik varjab vastava töösuhtega seotud asjaolusid, on teadmata faktilise töösuhte pikkus ja võlgniku töö sisu vastava ühingu juures, siis haldur ei pea võimalikuks sissenõude pööramist võlgniku nimeatud varjatud sissetulekule. Vähemalt halduri tegevus on viinud selleni, et võlgniku ja X OÜ (XXX) töösuhe on alates jaanuar 2024 registeeritud töötajate registris ja võlgnik on saanud ka jaanuaris 2024 esimese töötasu väljamakse (enne seda võlgnik viimati töötas ametlikud registeeritud töösuhte alusel umbes 8 aastat tagasi). Seega eeltoodu aluse puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 3.7.Andmed halduri tegevuse kohta (sh vara valitsemisel) Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Täiendvalt tavatoimingutega, haldur tegeles asjaoludega, et välja selgitada võlgniku töösuhted ja varjatud sissetulekud. Haldur tegi kindlaks, et võlgnik käis november 2023 tööl (halduri poolt vahetult kokku saamisel võlgnikuga, haldur nägi et võlgnik kannab tööriideid, mis olid värskelt määrnud). Halduri pealekäimisel võlgnik avaldas, et on Eesti Töötukassa poolt saadetuna praktikal X OÜ-s. Haldur tegi päringu X OÜ-le seoses nimetatud väidetava 5 praktikasuhte kohta, kuid vastust ei saanud. Haldur võttis ühendust Eesti Töötukassaga, et välja selgitada võlgnik töösuhte ja praktikaga seotud asjaolud ning saadud teabest nähtuvalt võlgnik ei töötanud ehk ei saanud ka ametlikult deklareeritud töötasu ega olnud praktikal X OÜ-s. Seega eeltoodu alusel, haldur suutis kindlaks teha, et võlgnik oli varjatud sissetulek X OÜ-s (TMS § 135 tähenduses), kuid kuna võlgnik varjab vastava töösuhtega seotud asjaolusid, on teadmata faktilise töösuhte pikkus ja võlgniku töö sisu vastava ühingu juures, siis haldur ei pea võimalikuks sissenõude pööramist võlgniku nimeatud varjatud sissetulekule. Vähemalt halduri tegevus on viinud selleni, et võlgniku ja X OÜ (XXX) töösuhe on alates jaanuar 2024 registeeritud töötajate registris ja võlgnik on saanud ka jaanuaris 2024 esimese töötasu väljamakse (enne seda võlgnik viimati töötas ametlikud registeeritud töösuhte alusel umbes 8 aastat tagasi). Halduri ei õnnestunud külastada võlgniku faktilist elukohta. Haldur tuvastas võlgniku tegevuses kuriteo tunnused ja esitas politseile menetlemiseks kuriteoteate, seda 24.11.2023 (vt lisa 2). Politsei- ja Piirivalveamet 01.12.2023 teatega (vt lisa 3) teatas menetluse alustama jätmisest ja Politsei- ja Piirivalveamet 13.12.2023 teatega (vt lisa 4) esitati põhjendused menetluse alustama jätmise kohta. 3.8.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I ja III järgu nõuded puuduvad 3.9.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 3.10. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Maksejõuetusavalduses ei ole võlgnik märkinud kirjalikult maksejõuetuse põhjust, kuid suuliselt on teatunud, et ei saa tööd teha, kuna tal on tervise probleemid. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnik ei ole soovinud toimida õiguskuulekalt ja soovist mitte töötada või siis saada legaalset sissetulekut. Riigi nõuded võlgniku vasta tulenevad tema õigusvastasest tegevuses, tavalistel võlanõuete põhjused on tulenenud asjaolust, et võlgnik on ostnud erinevaid kaupu saadud krediidi arvelt ja peale kauba kätte saamist ei ole soovinud enam neid kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku suhtes läbi viidud täitemenetlusi, siis maksejõuetus on saabunud juba üle 10 aasta tagasi. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Samas on haldur esitanud 24.11.2023 võlgniku suhtes kuriteo teate. 3.11. Usaldusisiku nimetamine. FiMS § 46 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Halduri on seni täitnud seda kohustust. FiMS § 69 lg 2 sätestab, et kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud 6 erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Haldur ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, kuna leiab, et see töö nõuab teadmisi psühholoogia valdkonnast, mida halduril ei ole. Eelkõige on probleem võlgniku stimuleerimises teha tööd ja see ei ole seotud õigusteadmistega ega halduri tööga, see on eelkõige sotsiaalne probleem, mis nõuab pühendumist isiku poolt, kel on teadmised seda tüüpi klientidega töötamisel. Võlgniku stimuleerimine teha tööd on eelkõige töö psühholoogile või siis seda tüüpi teadmisi omavale isikule. Seetõttu halduril on ettepanek, et kohus määraks halduri vabastamise järgselt võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla (isikukood 46502182216), kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi ja kutseoskusi, eelkõige seda tüüpi klientidega, nagu haldur eelpool nimetas. Nõusoleku (Lisa 5) usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja Ene Mändla (isikukood 46502182216), kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kontaktandmed: E-post: ene.mandla@gmail.com . Telefon: 58229013. IX. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis II „Andmed
XII. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus:
§ EUR 153 lg 1 Jaotis % Eesti Vabariik Maksu- ja
§ Tolliamet kaudu (reg-kood 153 lg 1 p 70000349) 2 379,60 2 44,88
lg 1 p X OÜ (reg.kood XXX) 498,76 2 9,41
§ X AS (reg.kood XXX) 153 lg 1 p 2 424,02 2 45,72 Kokku 5 302,38 100 Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
1 000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse
Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
§ EUR 153 lg 1 Jaotis %
lg 1 p 2 379,60 2 44,88
lg 1 p 498,76 2 9,41
lg 1 p 2 424,02 2 45,72 5 302,38 100
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman halduri ülesannete täitmisest. 10.
lg 7 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 18.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, 10 liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (1640 eurot). Antud juhul taotleb haldur tasu hüvitamist summas 1000,40 eurot, mis kokku ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, väljamaksmisega Menetlusabi Teenused OÜ-le (arvelduskonto EEXXX Swedbank), millise kaudu haldur tegutseb. 19. Haldur palub anda menetlusabi ning määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 1000,40 eurot (kkos käibe maksuga). Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab D. K.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Menetlusabi Teenused OÜ-le (arvelduskonto EEXXX Swedbank), millise kaudu haldur tegutseb. 20. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Oleg Mihkelson Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.