← Eesti

2-24-2991/9

Obsah (9)§ 53§ 18§ 45§ 46§ 47§ 49§ 8§ 54§ 59

2-24-2991 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-2991 Tsiviilasi M P maksejõuetusavaldus Menetlustoimi

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

  1. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 04.04.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse. 4.
  2. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule kuulub 1/6 kaasomandiosa kinnistust registriosa numbriga XXXXXX mille eeldatav turuväärtus on 0-6000 eurot. Võlgnik on sõiduki XXXXXX, vastutav kasutaja, sõiduki omanikuks on võlgniku ZZZ-aastane poeg. Ajavahemikul 20.12.2017-14.02.2023 oli omanik SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, mis võõrandas sõiduki 14.02.2023 võlgnikule, kui senisele vastutavale kasutajale, kes omakorda võõrandas sõiduki järgmisel päeval (15.02.2023) ZZZZZ. Sõiduki väärtus ei ole teada kuna see sõltub tehnilisest seisukohast. Digitaalne vara ja muud finantsinstrumendid ning muu oluline vara puuduvad. Võlgnik on ZZZ OÜ (registrikood ZZZZZZ) ainuomanik. Osa väärtuseks on usaldusisik hinnanud 0 eurot ja märkinud, et oktoobris 2023 kohtutäituri poolt läbi viidud enampakkumine hinnaga 375 eurot nurjus, kuna ostjaid ei leidunud. Võlgnikul nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Vabatahtlik pensionifond, täiendav kogumispension puudub. Võlgniku sissetulekud koosnevad töövõimetoetusest, keskmiselt 318,06 eurot kuus, töötasust, mis on kuude lõikes erinev, märtsis laekus 78,72 eurot, peretoetusest summas 828,36 eurot ning lastele määratud sotsiaaltoetustest summas 430,21 eurot. 4.
  3. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud kinnisasja ei ole tuvastatud. Võlgnik võõrandas lähikondsele (pojale) 15.02.2023 sõiduauto ZZZZZZ. Sõiduk oli liisingufirma omandis ning pärast liisingu lõppemist juriidiliselt sõiduk võõrandati võlgnikule, kes järgmisel päeval võõrandas selle poja nimele. Kolmandatele isikutele võlgnik laenu suurusega enam kui 3000 eurot andnud ei ole. 4.
  4. Võlgnikul on arvelduskonto ja kogumishoius SEB Pank AS-is, arvelduskonto jääk 21.02.2024 seisuga 0,88 eurot ning kogumishoiuse jääk 21.02.2024 seisuga 0,4 eurot. LHV Pank AS oleval arvelduskontol viimasel kolmel aastal tehingud puuduvad. Luminor Bank AS-is omab võlgnik kahte arvelduskontot milliste jääk 06.03.2023 seisuga oli 0,00 eurot ja 0,01 eurot. Võlgnik kasutab igapäevaseks arveldamiseks ZZZZZZZZZ SEB Pank AS arvelduskontot ja ZZZZZZZZ SEB Pank AS arvelduskontot. 4.
  5. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 29 331,21 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised:
  6. Coop Finants AS ees 200 eurot;
  7. Aktiva Finance Group OÜ ees 4 508,30 eurot;
  8. Eesti Keskkonnateenused AS ees 5,44 eurot;
  9. GS Core OÜ ees 11 705,18 eurot;
  10. Nord Collect OÜ ees 3 857,24 eurot;
  11. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees 774,78 eurot;
  12. RR ees 485 eurot;
  13. MM ees 195,45 eurot;
  14. OK Incure OÜ ees 1 431,01 eurot;
  15. Telia Eesti AS ees 165,04 eurot;
  16. Krediidikaitse Grupp OÜ ees 1 143,48 eurot;
  17. Kohtutäitur Janek Pool ees 233,10 eurot;
  18. Kohtutäitur Rita Lohu ees 75,08 eurot;
  19. Kohtutäitur Oksana Kutšmei ees 4 552,11 eurot. Kohustused summas 29 131,21 eurot on muutunud sissenõutavaks ja kohustused summas 200 eurot ei ole muutunud sissenõutavaks. 85,60% ulatuses on nõuete aluseks kas kohtulahendid või täitemenetluse otsused. Nõuded võivad kasvada kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavate viiviste võrra. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et: Talle kuulub praegu 1/6 kaasomandiosa XXXXX asuvast eluasemekinnistust. Teised kaasomanikud on XXXXXXX Tegemist on 3-kordse majaga, mille küttesüsteem on 3 2-24-2991 amortiseerunud, maja on soojustamata ja seda ei kasuta keegi. Avalduses pakkus oma kaasomandiosa hinnaks 12 000€ naabruskonna hinnataseme alusel. Ta ei tea kedagi, kes oleks valmis tema kaasomandiosa ära ostma. Talle kuulub XXX OÜ osa. Ta asutas ühingu 2022 aastal, et hakata pärast XXXXõpingute lõppu CCCCCCCC tegutsema. Ta ei ole viimase 5 aasta jooksul võõrandanud kinnistuid, äriühingute osalusi, transpordivahendeid ja tulirelvi. Talle kuulub kasutatud mobiiltelefon ja XXXXXX majas olev amortiseerunud mööbel. Arvestades vara halba seisu, siis sellel tõenäoliselt turuväärtus puudub. Tal ei ole järelmaksuga soetatud vara. Võlgniku nimel on käesoleval ajal sõlmitud korteri üürileping ( 450+kommunaalid), elektrileping ( 50€) ja Telia Eesti AS-iga sideteenuste leping (80€) Tema võetud laenudel ei ole kaaslaenajaid, käendajaid ega tagatise andjaid. Tema valduses on korteri üürileandjale kuuluv vara. Teiste isikute käes ei ole temale kuuluvat vara Eraisikute ees on tal kohustused RRR ja MMMMM ees. Mõlema kasuks on tehtud kohtulahendid. Neilt võttis ta laenu selleks, et maksta teiste laenude makseid. Ise ta eraisikutele 3 aasta jooksul pole laene andnud. Tal ei ole praegu pooleliolevaid kohtuasju. Ta elab koos lastega üürikorteris XXXXXXXXXXXXXX . Tasub eraisikule igakuiselt ca 700€ ( sh üür 450€). Üürimaksetega võlgnevuses ei ole. Tal on kontod SEB Pank AS-is. Lisaks kasutab ka laste kontosid. Praegusel ajal koosneb tema sissetulek töövõimetoetusest 328€, peretoetusest 720€ ja töötasust, mis on kuude lõikes erinev, aga nt veebruaris 2024 oli 118€. Tal ei ole pensioni II sammast olnud. Talle on määratud töövõime osaline vähenemine XXXXXXXXXX. Laenude võtmise osas on selgitanud usaldusisikule, et laene hakkas võtma 2017-l aastal kõigepealt kodu remondiks. Hiljem pidas ta internetipoodi ja tellis kaupa, samuti mehele auto ostmiseks. Enda hinnangul muutus ta maksejõuetuks 2020-l aastal kuna oli võtnud liiga suured laenukohustused. Maksejõuetusavalduse aitas tal koostada võlanõustaja Janne Mets, kes selgitas talle pankrotija kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik perekonnaseisult vallaline. Tal on 3 alaealist last-XXXXXXXXXXXXXXX. Registervarana on käesoleval ajal tema omandis 1/6 kaasomandiosa XXXXXXXXXXX asuvast elamuga hoonestatud kinnistust. Kinnistu kaasomanikud on võlgniku XXX 4/6 osas ja DDDDDD 1/6 kaasomandiosas. Kinnistu omandasid nad pärimise teel XXXXXXX . Käesoleval ajal on kinnistu 3-sse jakku kantud: - 30.05.2019 lepingu alusel isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks; - 06.01.2021 kohtutäituri (Oksana Kutšmei) avalduse alusel keelumärge käsutamise keelamiseks M P kuuluvale osale OK Incure OÜ kasuks; - 06.03.2024 kohtutäituri Oksana Kutšmei avalduse alusel keelumärge käsutamise keelamiseks XXX kuuluvale osale PlusPlus Capital AS kasuks. Keelumärke aluseks on XXX suhtes 26.06.2023 tehtud maksekäsk, nõude summaga 326,17€. Võlgnik on avalduses märkinud oma kaasomandiosa väärtuseks 12 000€. Usaldusisik on analüüsinud kinnisvarapakkumisi samas piirkonnas ja jõudnud järeldusele, et maksimaalselt võiks taolise kinnisvara väärtuseks olla ca 400€ elamispinna ruutmeeter. Seega võiks kinnistu väärtus olla arvestuslikult ca 38 280€ ja sellest tulenevalt võlgnikule kuuluva 1/6 hind arvestuslikult 6380€. Selline võiks olla hind vaid juhul, kui kinnistut müüdaks tervikvarana tavapärase müügi käigus. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada sellega, et: • võlgniku suhtes toimub maksejõuetusmenetlus; • võlgniku isale kuuluva kinnistu kaasomandiosa suhtes toimub täitemenetlus; • pole teada, kas võlgniku vend oleks nõus talle kuuluva 1/6 kaasomandiosa müügiga. Seega on ebaselge, kas kinnistut oleks võimalik müüa tervikvarana. Üksnes 1/6 kaasomandiosa müügil ilmselgelt ostuhuvilised puuduvad. 4 2-24-2991 Lisaks on juriidiliselt olnud võlgniku omandis sõiduauto XXXXXXXXXX Registripidajale teatati sõiduki võlgnikule võõrandamisest liisinguperioodi lõppedes 14.02.
  20. Võlgniku nimele sõidukit ei registreeritud, vaid see võõrandati kohe 15.02.2023 edasi võlgniku alaealisele XXXXX. Menetluses tuleb tuvastada, kas sõiduki XXX nimele võõrandamisel on tegemist tagasivõidetava tehinguga. Võlgniku jooksvad kulutused koosnevad üüri- ja eluasemekuludest summas 750 eurot; kuludest toidule summas 400 eurot; kuludest riietele ja jalanõudele summas 80 eurot; kuludest majatarvetele ja hügieenile summas 50 eurot; transpordikuludest summas 30 eurot; sidekuludest summas 80 eurot; kuludest laste koolitusele/lasteaiale summas 118 eurot ning kuludest ravimitele ja tervisehoiule summas 125 eurot. Tema sissetulek oli märtsis 2024 oli 1655,35€, mis tähendab, et laenumakseteks jääks ca 22€. Kuudel, kus töötasu on suurem (nt veebruaris oli 118 €), on ka vaba raha jääk mõnevõrra suurem. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetele tuginedes on võlgniku keskmine tulumaksuga maksustatav netosissetulek (töötasu, haigustoetused jms) olnud järgmised: 2021.a. bruto 13 413 €, neto 11 520 € ehk 959 €/kuus 2022.a. bruto 13 340 €, neto 12 286 € ehk 1024 €/kuus 2023.a. bruto 6 464 €, neto 5 854 € ehk 488 €/kuus. Eelnimetatud sissetuleku hulka kuuluvad töötasud, haigushüvitised jms. Kuni maini 2023 oli võlgniku töötasu 2-3x suurem, kui praegune töötasu. Eelnimetatud tulu hulgas ei ole kajastatud töövõimetoetust ning riigilt saadavaid sotsiaaltoetusi. Võlgnik ei ole esitanud 2023 aasta tuludeklaratsiooni. M Pa teadaolevad kohustused on neljateistkümne

(14)võlausaldaja ees kokku 29 331,21 €, millest 200€ ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtulahendid temalt võlgade sissenõudmiseks tehti 20202022 ja avati ka täitetoimikud võlgade sissenõudmiseks.. Võlgniku suhtes on avatud 16 täitetoimikut. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Tema 2024 veebruarikuu sissetulek oli 1655,35€, kuid see koosnes ainult sellisest sissetulekust, millele vastavalt seadusele ei ole lubatud sisenõuet pöörata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest: M Pa kohustustest 85,60% aluseks on kohtulahendid ja kohtutäiturite tasunõuded, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist on kohtumenetluste käigus kontrollitud ning laenude andmisel on võlausaldajad järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgnik on selgitanud, et laene võttis ta algselt kodu remondiks, hiljem ka enda ja elukaaslase ettevõtluseks. Maksejõuetuks muutus ta 2020 aastal, kuid eriti keeruliseks muutus olukord pärast elukaaslase surma novembris
  1. Usaldusisiku hinnangul on M Pa maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ning hiljem uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks tingimustes, kus tal puudus piisav sissetulek kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa elukaaslase surm, mille tõttu võlgnik jäi üksi kasvatama kolme alaealist last. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2020-l aastal, kui tekkisid võlgnevused ning võlausaldajad hakkasid võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõudma. Maksejõuetusavalduses on võlgnik taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul varad ja piisav regulaarne sissetulek, mistõttu võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on täiesti võimatu. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: 1) M P oma kohustusi täita ei suuda; 2) võlgade ümberkujundamist ei ole võlgnik soovinud ning see ei oleks tema jaoks ka sobiv menetlusliik. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik 5 2-24-2991 on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). M P on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:
  2. kuulutada välja M P pankrot;
  3. nimetada pankrotihaldur;
  4. kohustada M Pra vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged;
  5. algatada M Pa kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik

§ 53

lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 12,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1 tund; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 30 minutit; võlgniku kolme aasta sissetulekute andmetega tutvumine ja analüüs 30 minutit; võlgniku 3 aasta pangakontode väljavõtetega tutvumine ja analüüs 1 tund; andmete analüüs kogumis, sh lepingud ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. M Pa suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis (lubatud kuni 164 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1625,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 357,50 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut ning vara teadaolevalt väärtuse puudumist, taotleb usaldusisik tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot) ning hüvitada see riigi vahenditest ja usaldusisiku tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003. Kohtu seisukoht 5. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

  2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 04.04.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt koosneb M Pa sissetulek töövõimetoetusest, töötasust, peretoetusest ning lastele määratud sotsiaaltoetustest.. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 29 331,21 eurot millest sissenõutavaks ei ole muutunud 200 eurot. Võlgnikule kuuluva vara (1/6 kinnisasjast) väärtuseks on kohtutäitur hinnangud kõige rohkem 6000 eurot, mis on reaalne ainult juhul, kui kinnistut müüdaks tervikvarana tavapärase müügi käigus. Võlgnikul ei ole võlgnevuste tasumiseks vahendeid. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
  3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
  4. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja

§ 18

lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata 6 2-24-2991 jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

  1. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
  2. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 12.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 13. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 14.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 7 2-24-2991 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
  2. aastal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot, alates 01.01.2024 on see 164 eurot.
  3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1000,40 eurot (käibemaksuga).
  4. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.