← Eesti

1-20-1858/41

Obsah (8)§ 76§ 424§ 65§ 213§ 394§ 64§ 73§ 422

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024 Jõhvi Kohtuasja number 1-20-1858 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovits Prokurör Anu Toluk

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vassili Karaulnõh talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.02.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vassili Karaulnõh tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vassili Karaulnõh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.05.2022 kohtuotsusega

§ 424lg 2 järgi ning talle mõisteti Kr

MS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 28.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa s.o 3 aasta vangistuse võrra, misteslõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 17.03.2022 ja lõpp 17.11.2026. 1

(6)Vassili Karaulnõh andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuses Vassili Karaulnõh kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning tema ema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isikul on põhiharidus. On õppinud laomajanduse eriala, kuid õpingud jäid pooleli. Osales riigikeele A1 taseme õppes 08.11.2022-21.02.
  1. Arvati rühmast välja, kuna ei käinud tundides kohal. Soovib taas õppima asuda, lisatud ootenimekirja. Eestis pole ta ametlikult töötanud, esitas vanglale töölepingu, mille kohaselt on alates 10.12.2017 töötanud xxx ettevõttes xxx. Vangistuses keeldub töötamast. On toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava põhiliseks sissetulekuks on olnud enne vangistust arvutipettuse teel teenitud tulu. Kinnipeetava sõnul ei plaani ta rohkem tööd teha, kuna on piisavalt palju raha teeninud rahapesu teel. Lisaks sellele leiab kinnipeetav, et varasem kuritegu on tekitanud temas harjumuse, et ainult kuritegelikul teel on võimalik teenida suurt raha. Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 8621 eurot. Vabanemisjärgne töökoht xxx OÜ. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja tüdruksõber. Samuti on tal alaealine laps. Vennaga ei suhtle. Tüdruksõber aitas rahapesuga. Isik on teiste poolt mõjutatav. Isiku riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad alkojoobes toimepandud liikluskuriteod, millest üks lõppes kannatanu surmaga. Isik on kahel korral süüdimõistetud alkoholijoobes liikluskuritegude eest, ühel korral põhjustas sellega ka inimese surma. Vestlusel vähendab kinnipeetav probleeme alkoholiga, väidab, et tarvitab ainult nädalavahetustel seltskonnas. Joob enda sõnul enamasti õlut, viimane kuritegu on toime pandud nädala sees, mis lükkab väite ümber. Kinnipeetava sõnul ei näe probleemi ega seost kuritegudel ja alkoholitarvitamisel, viitab asjaolude kokku langemisele. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Varasemalt on tarvitanud narkootikume. Isikul on krooniline haigus. Isik lahendab hetkeprobleeme impulsiivselt ja ei mõtle võimalikele tagajärgedele ega alternatiividele. Probleemide lahendamise oskus on madal, on korduvalt juhtinud autot alkoholijoobeseisundis eesmärgiga liikuda ühest punktist teise, kasutab rahaliste probleemide lahendamiseks ebaseaduslikke viise. Pisendab oma tegude tagajärgi, leiab, et auto ümberparkimine joobes seisundis ei ole suur rikkumine, kuna tegemist ei olnud suure kiirusega ja vahemaaga. Eesmärgid on ebamäärased, kuna ütleb, et plaanib vabanedes asuda elama kas xxx või siis kuskile mujale välismaal. Töö osas ütles kinnipeetav kohe, et ei näe mõtet tööd teha, kuna tal on piisavalt palju raha olemas, kuid vaatamata sellele soovib vabanedes riikliku toetust. Seetõttu on seaduskuulekate eesmärkide täitmine kaheldav. Ei sea eesmärke seoses kuriteo põhjusriskidega. Isiku motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on madal. Kinnipeetav ei ole mõistnud kuriteo toimepaneku põhjuseid, kuna aasta peale katseaja kohaldamist pani isik toime uue rikkumise. See viitab ühtlasi sellele, et motivatsioon muutumiseks on ainult sõnaline. Isik on kriminaalkorras karistatud 4 korda, millest 3 on kehtivad. Vanglas viibib
  2. korda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja kehv probleemide lahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 28%. Vangla ei toeta Vassili Karaulnõh ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vassili Karaulnõh taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust, paludes ta vabastada ennetähtaegselt (kirjalik seisukoht on lisatud). Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2
(6)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Vassili Karaulnõh tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ning ennatlik. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna isik on temale esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud poole karistusest ning ta on nõus elektroonilise valvega.

§ 76

lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, 1 on arhiveeritud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Isik soovib vabanemisel asuda elama ema juurde xxx, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Garanteeritud töökoht on xxx OÜ. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus töötamisest keeldumise eest. Seega puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Seda arvamust toetab Vassili Karaulnõh varasem ja ka vangistuses käitumine. Viru Maakohtu 06.05.2022 otsusest nähtub, et Vassili Karaulnõh mõisteti süüdi korduvas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises.

§ 424lg 2 järgi.

Tegu oli toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.07.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust, võrra ning mõisteti Vassili Karaulnõhile lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Viru Maakohtu 28.07.2017 otsusest nähtub, et Vassili Karaulnõh ajavahemikul juunist 2014 kuni juulini 2015 internetikeskkonnas PayPal.com murdis lahti PayPal kasutajate kontod eesmärgiga varastada kannatanute kontodel olev raha, samuti kasutada lahtimurtud kontosid varastatud krediitkaartide kasutamise tulemusel saadud raha legaliseerimiseks. Samuti värbas Vassili Karaulnõh koos kaasaaitajatega Eestis süstemaatiliselt erinevaid isikuid (variisikud), kes nende juhendamisel avasid arved erinevates pankades. Järgnevalt tungis Vassili Karaulnõh ebaseaduslikult erinevate välisriikide pankade andmetöötlusprotsessi ja teostas pangas arveid omavate kodanike pangaarvetelt ilma konto omanike loata rahalisi ülekandeid värvatud variisikute Eestis asuvatele pangaarvetele. Sellega pani ta toime

§ 213lg 2 p 1, 3, 4 kvalifitseeritud kuriteo.

Lisaks sellele eesmärgiga varjata 2014 juulist 2015 augustini erinevate isikute arvelduskontodele arvutikelmuse tulemusena laekunud vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis pangaautomaatidest välja erinevatele arvetele kantud raha samuti saatis raha isikutele, kes olid talle esitanud rahapesuks 3

(6)oma kontod. Seelga pani ta toime

§ 394

lg 2 p 1, 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo.

§ 64

lg 1 alusel karistati teda 3 aasta vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldmata 4-aastase katseajaga.

Kolmas kehtiv karistus on Vassili Karaulnõh suhtes tehtud 17.09.2015 Viru Maakohtu poolt

§ 422

lg 1 järgi ning karistatud 2 aasta vangistusega, milles 6 kuud kuulus koheselt ärakandmisele ning 1 aasta 6 kuud jäeti

§ 73alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat.

Lähtudes isiku kehtivatest karistustest saab järeldada, et need ei ole avaldanud talle piisavalt mõju ning ta on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole kriminaalhooldus aidanud isikut tema käitumist parandada. Vaatamata selle, et süüdimõistetul on vaid kolm kehtivat kriminaalkaristust, lubab uusim kohtupraktika (RKKKm ajas nr 1-15-1446) siiski arvestada süüdimõistetu elukäiguna ka süüdimõistetu kustunud karistusi. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Vassili Karaulnõhil on 1 arhiveeritud kriminaalkaristus süüteo toimepanemise eest massilise korratuse ajal. Vangistuses viibib ta 3. korda. Seega järeldab kohus, et Vassili Karaulnõh ei ole suutnud teha õigeid järeldusi oma varasematest karistustest ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, sealhulgas katseajal toime pandud kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Seda enam näitab ka kinnipeetava suhtumine töötamisse (keeldub vanglas töötamast, leiab, et palju raha saab vaid kuritegelikul teel), et tal ei ole plaanis elada ausat elu. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.11.2025, ärakandmiseks on veel ligi 1 aasta 8 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema 4

(6)elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus ei leidnud Vassili Karaulnõh iseloomustuses sellist positiivset teavet, mis kaaluks üle tema kuriteo toimenamise asjaolud ja korduvad kriminaalkaristused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammis osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige see, et isik paneb ka vangistuses toime distsiplinaarrikkumisi ning et kuritegu oli toime pandud katseajal, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud normidele ja ei võta karistust tõsiselt. Lisaks ei ole individuaalne täitmiskava täidetud - Vassili Karaulnõh keeldub vanglas töötamast, ei käinud riigikeele kursustel ning arvati õppijate nimekirjast välja, hetkel soovib minna uuesti õppima ja on ootenimekirjas. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Lisaks pole varasemalt määratud kriminaalhooldused täitnud oma eesmärki ning isik jätkas kuritegude toimepanemist, seega puudub kohtul veendumus, et seekordne kriminaalhooldus lõpeks edukalt. Lisaks ei toeta isiku vabastamist ka vangla ja porokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vassili Karaulnõh temale Viru Maakohtu 06.05.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.