← Eesti

2-23-111443/14

Obsah (10)§ 444§ 317§ 407§ 468§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-111443 Tsiviilasi Aktiva Financ

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt 3622,75 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja esitas 22.06.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Swedbank AS vahel 02.05.2019 sõlmitud krediidilepingust nr. 19-041657-VL, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega iga kuu
  2. kuupäeval. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 2928,07 eurot. Kostja oli viivituses alates 20.05.2022, mistõttu hageja ütles lepingu üles 12.08.
  3. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3071,93 eurot, intress 157,18 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 502,11 eurot ja viivis 19% aastas põhinõudelt alates 23.06.2023 kuni põhinõude summas 3071,93 eurot täitmiseni.
  4. Harju Maakohus võttis hagi 28.08.2023 määrusega menetlusse, andis kostjale 20 päeva hagile vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või 2 kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5.

§ 317

lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. 6. Kohus proovis 28.08.2023 hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud kostja e-posti aadressitel xxx ja xxx. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on Pärnu Maakohus tuvastanud, et võlgnik ei ela registris märgitud aadressil xxx. Kuivõrd kohtule ei ole teada muid kostja kontaktandmeid, toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult 05.10.2023

§ 317lg-te 1, 12 ja 5 alusel.

Vastamise tähtaeg saabus 25.10.

  1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  2. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte

§ 317

lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast). Menetluskulud 10.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud 358 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud 20 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 11.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 490 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 3 12. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot on ülemäära suur. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja et tegemist ei ole keerulise kohtumenetlusega, on mõistlik tunnitasu 120 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Lepingulise esindaja tasu on seega põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 13. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 750 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.