Obsah (11)

§ 114§ 266§ 64§ 115§ 35§ 113§ 57§ 58§ 60§ 34§ 56

1-22-3900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28.02.2024, Tartu Kohtuasja number 1-22-3900 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik, Mario

§ 114

lg 1 p 1 ja § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, üldmenetlus Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 23.11.

1. a otsus Apellandid Aimur Tritov, isikukood: 37501144919; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 12.03.2022 Aimur Tritovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Teised pooled apellatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kannatanu H.R. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Aimur Tritovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki apellatsioon osaliselt.
3. Tühistada Tartu Maakohtu 23.11.
4. a otsus osas, millega Aimur Tritov tunnistati süüdi

§ 266lg 2 p 2 järgi, samuti mõistetud üksikkaristuste ja liitkaristuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1 Lugeda Aimur Tritov süüdi tunnistatuks

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust; 2.2 mõista Aimur Tritovile

§ 114

lg 1 p 1 järgi karistuseks 13 aastat vangistust; 2.3

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat, mõistes Aimur Tritovile liitkaristuseks 13 aastat ja 6 kuud vangistust.

1. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 23.11.
2. a otsus muutmata. 1-22-3900 Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. Aimur Tritovit süüdistatakse

§ 266

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi valdaja tahte vastaselt vägivallaga elamiseks kasutatavasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises. Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette järgmist. Aimur Tritov viskas 12.03.2022 kella 16.00-17.15 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXX külas oma kinnistult kaasa võetud kiviga sisse XXX talu elutoa akna ja seejärel tungis valdaja A.R. e tahte vastaselt elumajja. Selleks lõhkus ta ära välisukse klaasi ja avas välisukse siseküljel oleva ukseriivi, millega uks oli lukustatud. Pärast seda avas süüdistatav omaniku loata ukse ja liikus elumaja sisemusse, lõhkus ära köögiukse klaasi, avas köögiukse ning sisenes A.R. e tahte vastaselt elumaja kööki. 80-aastane A.R. püüdis oma elu ja vara kaitsta, takistada Aimur Tritovil elamusse ja kööki sisenemast, kuid see tal ei õnnestunud. Aimur Tritov kasutas XXX talu elumajja ja kööki sisenemisel kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Ta rebis kannatanu käest kuuskant raudkangi, mille A.R. oli oma vara ja elu kaitseks endale kätte võtnud. Seejärel lõi sellega korduvalt kannatanule köögi ukse juures vastu pead, mis on elutähtis piirkond. Selle tagajärjel liikus kannatanu, selg ees, köögi sisemusse, tõstes enda pea/elu kaitseks käed ette. Aimur Tritov ei lahkunud XXX talust kuni peremehe tapmiseni. 2. Veel süüdistatakse Aimur Tritovit

§ 114lg 1 p 1 järgi teise inimese tapmises julmal viisil.

Olles eelnevalt kirjeldatud ajal ja viisil tunginud XXX talu elumajja, rebis Aimur Tritov kannatanu käest kuuskant raudkangi, lõi sellega korduvalt julmalt ja tugevajõuliselt A.R. ele köögi ukse juures vastu pead, s.o elutähtsasse piirkonda. Selle tagajärjel oli kannatanu sunnitud taganema ja liikus, selg ees, köögi sisemusse, tõstis näo ja pea kaitseks üles käed, püüdes tõrjuda lööke ja kaitsta enda elu. Seejärel pani Aimur Tritov 12.03.2022 ajavahemikul kella 16.00-17.15 tahtlikult toime A.R. e julmal viisil tapmise, mis seisnes selles, et Aimur Tritov järgnes selg ees taganevale kannatanule ja lõi sellel ajal korduvalt tugevajõuliselt talle ümara raudtoruga vastu lagipead, nägu ja ülajäsemeid, s.o elutähtsasse piirkonda. Saadud löökide tagajärjel kukkus kannatanu põrandale istukile, sealjuures jätkas Aimur Tritov A.R. e tugevajõulist peksmist ümara raudtoruga pähe, mille tagajärjel viimane maandus põrandal istuvast asendist selili asendisse köögi põrandale, kapi ja laua vahele. Süüdistatav jätkas selili maas lamava A.R. e julma ja tugevajõulist peksmist ümara raudtoruga, lüües korduvalt kannatanule vastu pead ja nägu. Nende löökide käigus kannatanu pea kuklaosa surus ja põrus korduvalt vastu kõva põrandat. Lisaks eeltoodule rõhus Aimur Tritov ka selili maas lebava kannatanu rindkerele. Aimur Tritov kasutas A.R. e julmal viisil tapmiseks kuuskant raudkangi ja ümarat raudtoru, milliste esemetega lõi teda tapmise eesmärgil tugevajõuliselt vähemalt 15 korda pähe, s.o elutähtsasse piirkonda. Kannatanut vastu lagipead, nägu ja ülajäsemeid pekstes tekitas ta põhjendamatult jõhkraid ja nägu moonutavaid vigastusi. 80-aastane A.R. suri saadud vigastustesse sündmuskohal, kiirabi fikseeris tema surma 12.03.2022 kell 17.21. Kannatanu surma põhjuseks oli pea lahtine tömp trauma näokoljuluude, koljupõhimiku ja koljuvõlvi lahtiste hulgimurdude, peaajupõrutuse, kelmetealuste verevalumite ning peapiirkonna hulgihaavadega; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse ning vereaspiratsioon. Maakohtu otsus 2 1-22-3900 3. Tartu Maakohtu 23.11.2023. a otsusega tunnistati Aimur Tritov süüdi

§ 266

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 114

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistades mõisteti Aimur Tritovile karistuseks vangistus 14 aastat.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Eelvangistust karistusaja hulka arvestades loeti karistuse kandmise alguseks 12.03.

1. Aimur Tritovilt mõisteti menetluskuludena välja 15 215,10 eurot.
2. Kohus tuvastas, et Aimur Tritov ostis koos oma elukaaslase K.P. uga XXX külas asuva XXX talu ja asus sinna
3. aasta kevadel elama. Nende naabermajas elas A.R. , kes oli XXX talus sündinud ja kasvanud. Kui esialgu olid naabrite vahelised suhted head, siis ajapikku need halvenesid. A.R. rõhutas sageli, et tegemist on tema isataluga ja avaldas aeg-ajalt soovi XXX talust mingeid esemeid saada, kuna pidas neid endiselt enda omaks. Mõnikord käis A.R. omavoliliselt XXX talu hoovil ja süüdistatava kahtluste kohaselt ka garaažis, kust oli kadunud erinevaid metallesemeid. Kannatanu seevastu kahtlustas, et naaber käib tema elukohas ja ostis ligikaudu 80 euro eest lukke oma kodu kaitsmiseks.
4. 12.03.2022 oli laupäevane päev. Aimur Tritov asus hoovis hommikul ostetud kala suitsutama ning selle tegevuse kõrvale alkoholi tarbima. K.P. tegeles toas majapidamistöödega. XXX talus elab kolm koera. Aimur Tritov on varem töötanud politseis koerajuhina ja tal on teenistuskoerad. Kella 16.00-17.15 ajal hoovis ringi liikudes kuulis ta, et üks koertest haukus teistmoodi. Süüdistatava sõnul oli A.R. el kombeks tema koeri õrritamas käia. Ta ärritus ja käskis naabril koera õrritamise lõpetada. A.R. ütles vastu midagi tavapärast ja ärritavat. Aimur Tritov käskis A.R. el ära minna ning viimane lahkus joostes oma krundile. Aimur Tritov kirjeldas ütlusi andes, et ta ärritus tugevalt A.R. e käitumise peale ja tundis, et viimane rikkus ilusa päeva ära. Aimur Tritov otsustas naabrile järele minna.
5. Süüdistatav võttis kivihunnikust kivi. Samal hetkel nägi ta naabrit maja trepist üles minemas, hüüdis, et jäta koerad rahule ja viskas maja poole kivi. See tabas akent, mis läks katki. Aimur Tritov ei rahunenud ka peale naabri elumaja akna purustamist ning tahtis jätkuvalt temaga rääkida. Ta proovis majja siseneda akna kaudu, kuid ebaõnnestus. Seejärel kõndis Aimur Tritov mitu tiiru ümber maja, eesmärgiga leida koht, kust sisse pääseda. Ta purustas maja taga oleva juurdeehituse ukseklaasi, avas riivi ja liikus edasi mööda koridori, lõi puruks köögiukse klaasi ning sisenes kööki. Verejäljed näitavad, et Aimur Tritov oli juba enne kööki jõudmist klaasikildudest viga saanud.
6. Aimur Tritov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kööki sisenedes sai ta tugeva löögi vastu pead. Süüdistava peavigastuse fikseeris sündmuskohale saabunud kiirabibrigaad ning hiljem TÜ Kliinikum. Ekspert andis arvamuse, et Aimur Tritovil fikseeritud kaks haava paremal pool otsmikupiirkonnas võivad olla tekitatud 12.03.2022 kahest löögist kõva tömbi esemega või löömisest vastu sarnaseid esemeid. Püüdes oma elu ja vara kaitsta, lõi A.R. kööki sisenenud Aimur Tritovit kaks korda kuuskant raudkangiga vastu pead.
7. Süüdistatav on sündmuskohale saabunud politseiametnikele avaldanud, et naabrimees ründas teda ja soovis julmalt tappa ning tema tõrjus rünnet. Kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid seda versiooni ei toeta. Kannatanu valis süüdistatava ründe tõrjumiseks 124,5 cm pikkuse ja 2 cm läbimõõduga kuuskant raudkangi. XXX talu köök on suurusega 13,3 m² ning sisustatud mööbliga. Sellise pikkusega raudkangi kasutamisel väikeses köögis sai A.R. e eesmärgiks olla distantsi hoidmine ja rünnete tõrjumine eemalt, mitte aga ründaja tapmine. Ka Aimur Tritov ise jättis pika kuuskant kangi köögiukse juurde maha ning valis teo lõpuleviimiseks lühema, s.o 53,5 cm pikkuse ja 3,4 cm läbimõõduga raudtoru. A.R. el oli võimalik valida ründevahendiks vahetult köögi ukse kõrval olnud kirves, kuid ta ei teinud seda. 3 1-22-3900 Kuigi kannatanu oli heas füüsilises vormis, olid löögid tehtud pigem nõrgema jõuga. Ta ei soovinud sissetungijat tappa. Aimur Tritov rebis A.R. e käest kuuskant raudkangi ja lõi köögi ukse juures sellega korduvalt kannatanut vastu pead. A.R. liikus, selg ees, köögi sisemusse, tõstes enda pea/elu kaitseks käed ette. Kuuskant raudkang jäi köögi ja koridori vahelise ukse juurde. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest on näha, et A.R. e elamises on rohkelt erinevaid raudtorusid. Süüdistatav võttis neist ühe ega lahkunud XXX talust kuni A.R. e tapmiseni. 9.

§ 266lg 2 p-des 1 ja 2 kirjeldatud koosseis on eelnevaga täidetud.

Süüdistatav sisenes A.R. e elumajja viimase tahte vastaselt. Ta viskas esmalt katki kannatanu elamu akna, mille kaudu üritas ebaõnnestunult hoonesse siseneda. Seejärel alustas süüdistatav elamusse sisenemist juurdeehituse kaudu. Ta lõhkus ära juurdeehituse ukse klaasi, avas seestpoolt riivi ja liikus majja viiva ukseni, mis tuli avada. Aimur Tritov liikus läbi mitme ruumi ning kööki sisenemiseks lõhkus ära ukseklaasi. Seega oli elamusse sisenemine seotud mitmete füüsiliste tõkete ületamisega. A.R. oli kodu ja enda turvalisuse tagamiseks uksed sulgenud ning ka lukustanud. Kööki sisenenuna kasutas Aimur Tritov A.R. e suhtes vägivalda kuni tema tapmiseni. Tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega.

1. Aimur Tritovi sõnul kukkus ta kannatanu löögi peale põlvili. Kohus asus seisukohale, et versiooni kukkumisest teised tõendid ei toeta. Aimur Tritov ei maininud seda eeluurimisel, Häirekeskusesse tehtud kõnes ega sündmuskohale saabunud politseinikele. Köögi ukseklaasi lõhkumise järel oli ukse ümbrus kaetud klaasikildudega. Süüdistatava kohtuarstliku ekspertiisi käigus ei tuvastatud tal vigastusi peopesadel ega ka põlvedel. Eksperdi ütluste kohaselt olid löögid Aimur Tritovi otsmikupiirkonda tehtud pigem nõrgema jõuga ning koljuluuni need ei jõudnud. Kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et A.R. oli vaatamata oma kõrgele eale (80aastane) väga heas füüsilises vormis. Kannatanul oli põhjust ärritunud ja sissetungivat naabrit karta, kuid ta ei löönud Aimur Tritovit tugevajõuliselt, milleks ta tegelikkuses võimeline oli.
2. Isegi kui lugeda tõendatuks, et Aimur Tritov vajus saadud löögi tagajärjel hetkeks põlvili, ei takistanud see tal edasist aktiivsust A.R. e ründamisel. Aimur Tritov avaldas politseinikele: „Sest ta arvas, et on mingi kõva mees ja lööb mind.“ Kohtu järelduste kohaselt süüdistatavat ärritas, et kannatanu ründas teda ning osutas ka teatavat vastupanu. Arvestades, et kannatanu elamises oli arvukalt erinevaid raudtorusid, saab järeldada, et Aimur Tritov haaras ümara raudtoru A.R. e ründamiseks tema enda köögist.
3. Pärast seda, kui kannatanu oli korduvate löökide tagajärjel selili köögi põrandale kapi ja laua vahele kukkunud, jätkas Aimur Tritov selili maas lamava kannatanu julma ja tugevajõulist peksmist raudtoruga. Eksperdi ütluste kohaselt pidi kannatanu näovigastuste saamise ajal olema selili kõval tömbil pinnal, näiteks põrandal. Kannatanu nägu oli niivõrd purustatud, et sealt ei olnud võimalik eraldi haavu tuvastada. Seega ei ole võimalik tekitatud haavade järgi ka hinnata, millise esemega kannatanut täpselt löödi. Peapiirkonna vigastused on tekitatud mitte vähem kui 15 löögiga, seejuures lööke näopiirkonda on olnud mitte vähem kui
4. Roidemurdude tekkimise ajal pidi süüdistatav olema vähemalt kannatanu kohal ning kas küünarvarre või põlve/säärega peale vajutama. A.R. e surma põhjuseks on pea lahtine tömp trauma näokoljuluude, koljupõhimiku ja koljuvõlvi lahtiste hulgimurdude, peaajupõrutuse, kelmetealuste verevalumite ning peapiirkonna hulgihaavadega; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse vere aspiratsioon. Oma tegevusega tekitas Aimur Tritov kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid peapiirkonna vigastusi. Tekitatud kehavigastuste tõttu saabus A.R. e surm sündmuskohal.
5. Aimur Tritov on kuriteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav andis ütlused, et kannatanu käest vastu pead saamise järel tundis ta, et ta kas sureb ise või sureb A. 4 1-22-3900 Kohtupsühhiaatria ekspert Kadri Koch kinnitas, et Aimur Tritovil oli naabri maaüksusele sisenedes agressiivne ja vägivaldne plaan rünnata, s.o ründeplaan. Maakohtu hinnangul tegutses Aimur Tritov tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei taotle otseselt tagajärje saavutamist, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Süüdistatav sai aru, et lüües teist inimest raudtoruga korduvalt ning tugevajõuliselt näo- ja peapiirkonda, võib kannatanu löökide tagajärjel saadud vigastuste tõttu surra.
6. Kaitsja leidis, et süüdistatava tegu tuleks ümber kvalifitseerida

§ 115

järgi tapmisena, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanu poolne vägivald ja solvamine. Kui kohus leiab, et solvamine

§ 115

tähenduses ei ole aset leidnud, tuleb teo kvalifitseerimisel

§ 114

lg 1 p 1 järgi kohaldada

§-i 35 selles osas, et Aimur Tritov ei suutnud ajuvapustuse tõttu oma tegevust juhtida (

§ 35alt 2).

15. Kohus sellega ei nõustunud.

§-s 115 sätestatud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu.

§ 115

kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanu poolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et kannatanu A.R. oleks kasutanud süüdistatava Aimur Tritovi suhtes kehalist vägivalda (v.a siis, kui kannatanu XXX talu köögis kaitses enda vara ja elu), s.o õigusvastaseid tegusid, mis vastavad tapmise (

§ 113

jj), raske tervisekahjustuse tekitamise (§ 118) või kehalise väärkohtlemise (§ 121) koosseisule. Samuti ei ole A.R. süüdistatavat 12.03.2022 ega ka varasemalt solvanud.

1. Eksperdi sõnul leiti A.R. e verest/uriinist psühhiaatri või perearsti poolt välja kirjutatud ravimite jälgi. Tegemist on rahustavate ravimitega - unerohi ja antidepressandid. Ravimeid on võetud vastavalt ettekirjutusele. Seega saab järeldada, et A.R. , olles tarvitanud vastavalt arsti ettekirjutusele unerohtu ja antidepressanti, ei saanud sündmuste toimumise päeval olla meelestatud agressiivselt. Isegi kui A.R. võis mingil moel koeri õrritada, ei saa esitatud asjaolude pinnalt teha järeldust, et koera õrritamine oli suunatud hoopis Aimur Tritovile.
2. Õigusalases kirjanduses on leitud, et kannatanu poolne vägivald ja solvamine on

§ 115

koosseisu tunnused ainult juhul, kui need on toime pandud tapja või tema lähedase isiku suhtes. Solvamise, kehalise vägivalla või sellega ähvardamise puhul peab tapja või tema lähedane olema otseselt kannatanu ründe objekt. Sellist olukorda ei esine. Kannatanu provokatsioon, millele järgneb provotseeritud tapmine süüdistatava poolt, peab ajaliselt vahetult eelnema või olema vähemalt ajaliselt lähedal süüdistatava tegevusele. Kannatanu on teinud süüdistatavale etteheiteid varasemate kuude või aasta jooksul. Ka ei kinnita kohtu hinnangul kogutud tõendid, et A.R. el oleks olnud vastumeelsus koerte suhtes või et ta oleks loomade osas vaenulikult meelestatud. A.R. oli heatahtlik ning abivalmis mees, kes proovis alati vaidlusi ja tülisid vältida.

1. Aimur Tritovil seevastu oli juba eelmises elukohas probleeme – enda sõnul ta külarahvale ei meeldinud. Ta läks alkoholi joonuna naabrite hoovile ja seal läks kakluseks. Kaklus oli ka põhjuseks töölt lahkumiseks Politsei- ja Piirivalveametist 14.05.
2. Politseist antud iseloomustuses on välja toodud, et Aimur Tritovil olid tööst vabal ajal 5 1-22-3900 alkoholiprobleemid ning sellega tuli kokku puutuda ka kolleegidel. Ta muutus alkoholi tarvitanuna agressiivseks. Juhtumikirjeldusest nähtub järgmist: 12.05.2018 naaber (Aimur Tritov) provotseerib ja ähvardab oma koertega. Põhjust selleks pole. Isikud on kerges joobes. Aimur Tritov peeti kinni. Kaks kuud varem, s.o 18.03.2018 on Aimur Tritov olnud alkoholijoobes ja tema käitumine agressiivne. Isik sisenes koos koeraga poodi (koer lahtiselt) ning andis poes koerale süüa ja keeldus lahkumast (III kd, tl 53). Süüdistatav on kohtuistungil andnud ütlusi, et koertega seoses varasemalt probleeme olnud ei ole ning keegi kaevanud pole.
3. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et Aimur Tritovil oleks tekkinud tugev hingelise erutuse seisund, mis oleks põhjuslikus seoses A.R. e poolse vägivalla või solvamisega. Äkki tekkinud tugevaks hingelise erutuse seisundiks

§ 115

mõttes ei saa pidada igat raevuhoogu või viha, mis inimesel mõistetavalt tekib sedavõrd raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisel. Ei esine faktilisi ega õiguslikke asjaolusid, mis annaksid aluse kvalifitseerida Aimur Tritovi käitumine

§ 115järgi.

1. Ekspert Kadri Koch on kohtuistungil selgitanud, et Aimur Tritovil esines afekt, s.o võimetus oma viha pidurdada alates hetkest, mil süüdistatav otsustas A.R. ele viimase kinnistule järgneda. See oli afekt – „ma pean talle järele jõudma ja kõik teel purustama“. Aimur Tritovil oli alkoholijoove, mis ei lasknud tal seda afekti pidurdada. Ekspertiisiaktist nähtub, et Aimur Tritovi puhul alkoholijoove võimendab agressiivset ja enesekeskset käitumist ning põhjus-tagajärg seoste loomine on häirunud. Agressiivseid, sotsiaalselt lubamatuid vahendeid kasutades vägivaldselt kannatanu majja tungimine on sihipärane tegevus. Aimur Tritovi tegevus oli plaanipärane/sihipärane kuni selle lõpuni viimiseni – tal oli ründeplaan. Ekspertidele väljendas Aimur Tritov 24.04.2023: „läksin nii leili“. Seega oli tegemist ilmselgelt vihast kantud kuriteoga, mitte aga äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis toime pandud teoga. Ekspert Kärolin Kajalaid on välja toonud, et agressiivsele käitumisele on iseloomulik äge raevu ja viha tunne ning see ei ole juhuslik, vaid järjekindel tegevus. Tema agressiooni lävi on madal ja frustratsiooni taluvus teatud asjade suhtes nõrk. Kui lisandub pidurdussüsteemi väljalülitumine alkoholi tõttu, siis ongi olukord, kus ei omata toimuva üle kontrolli. Seega Aimur Tritov oli keskmises alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata tegutses ta adekvaatselt. Joobeseisundi tuvastamisel on kindlaks tehtud, et 12.03.2023 võetud proovis oli Aimur Tritovi veres alkoholi 1,74 +/- 0,06 mg/g. Eksperdi ütluste kohaselt on tegemist keskmise joobega. Selline joove annab joobe sümptomeid, kuid tavalise inimese puhul mitte midagi rohkemat. Mälukaotust see ei tekita. Süüdistatava enda hinnangul selle päeva sündmuste käiku ei mõjutanud asjaolu, et ta oli alkoholi tarvitanud – ta oli lõbusas tujus. Ekspert Kadri Kochi antud selgituste kohaselt oli süüdistatav joobes, mis võimaldas tal mõistuspäraselt käituda ning oma tegevusest aru saada. Kadri Kochi kinnitusel on süüdistatava näol tegemist regulaarse alkoholi kuritarvitajaga.
2. Aimur Tritovi suhtes on 08.05.2023 läbi viidud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Eksperdid Kadri Koch ja Kärolin Kajalaid on andnud arvamuse, et Aimur Tritovil ei esinenud 12.03.2022 temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal psüühikahäireid, mis oleks hinnatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu raske psüühikahäire“. Aimur Tritov oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal 12.03.2022 võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Aimur Tritovil ei esinenud 12.03.2022 kognitiivseid defitsiite, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet oma tegudest aru saada ja/või neid juhtida temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal. Seega ei esine süüd välistavaid asjaolusid vastavalt

§-le 33. 6 1-22-3900 22.

§ 266

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistust mõistes arvestas kohus, et tõendatuks loetud asjaoludel oli süüdistatava eluruumi sisenemine kannatanu jaoks väga hirmutav. Aimur Tritov oli agressiivne. Kannatanu kartis juba varasemalt naabri omavolilist sisenemist tema elamusse, oli hulgaliselt erinevaid lukke varunud ja paigaldanud ning toestanud elamu uksi seestpoolt lauajuppide ja raudesemetega. Süüdistatav otsis ümber maja võimalust elamusse siseneda ning leidis selle võimaluse akna lõhkumise ja sedakaudu ukse avamise teel. Kohus leidis, et Aimur Tritovi süü sissetungimisteos on suur ning mõistis karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 23. Süü suuruse hindamisel

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel arvestas kohus löökide arvu, piirkonda, kannatanu isikut ja kuriteo sooritamise vahendit. Süüdistatav lõi kannatanut kuuskant raudkangiga ning seejärel ümara raudtoruga vähemalt 15l korral näo- ja peapiirkonda. Seejuures oli A.R. olukorras ja asendis (selili maas ja süüdistatav tema rindkerele toetumas), milles ta ennast kaitsta ei saanud. Süüdistatava agressiivne käitumine kannatanu suhtes oli intensiivne. Vigastused A.R. e kätel viitavad, et 170 cm pikk ja 62,6 kg raske kannatanu üritas osutada vastupanu teda rünnanud 181 cm pikkusele ja ligikaudu 100 kg kaaluvale süüdistatavale, et võidelda oma ellujäämise eest. Äärmist jõhkrust näitab kohtu hinnangul asjaolu, et enamus löökidest on sihitud ja tabanud kannatanut näo- ja peapiirkonda ning tekitanud talle jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgi. Süüdistatav Aimur Tritov põhjustas oma tegevusega kannatanu A.R. e surma. Aimur Tritovi süü A.R. e tapmisteos on suur. Süüdistatav valis naabri suhtes püsinud rahulolematuse lahendamiseks sedavõrd jõhkra lahenduse. Naabrite omavahelised erimeelsused said lõpu kõige hullemal võimalikul moel. 24. Kohtumenetluse vältel on Aimur Tritov kohtule saatnud kirju, mis näitavad, et ta ei ole lõpuni aru saanud oma tegude tagajärgedest ning need on pigem kantud soovist pisendada süüd. Kohtuistungil avaldas süüdistatav juhtunu osas kahetsust ja palus A.R. e vennalt vabandust. Häirekeskusele teatamist ja kohtuistungil avaldatud kahetsust luges kohus karistust kergendavateks asjaoludeks

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Samas, arvestades süüdistatavale inkrimineeritud tegude iseloomu ja esitatud versiooni süüteo toimepanemise asjaolude kohta, millest nähtub soov oma süüd vähendada, ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. 25. Karistust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes (

§ 58p 3).

Süüdistatav teadis, et kannatanu oli vähemalt 70-aastane. 26. Hinnates süüdistatava süü suurust

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, leidis kohus, et

§-s 60 sätestatud karistuse kergendamist viitega

§le 35 rakendada ei ole põhjendatud. Selliseid aluseid ei tuvastatud.

1. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatav Aimur Tritov on sooritanud raskeima isikuvastase kuriteo – eaka inimese tapmise julmal viisil. Süüdistatav on suhtunud äärmiselt hoolimatult ja ükskõikselt teise isiku õigusesse elada.
2. Aimur Tritovile mõisteti

§ 114

lg 1 p 1 järgi karistuseks 14 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 kohane liitkaristus 15 aastat 6 kuud vangistust moodustati üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Apellatsioonid 29. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk vaidlustas otsuse Aimur Tritovi süüdi tunnistamises

§ 266lg 2 p 2 järgi, mõistetud karistuste ja liitkaristuse osas.

Maakohus on 7 1-22-3900 kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Kaitsja taotleb Aimur Tritovi õigeksmõistmist

§ 266

lg 2 p 2 järgi ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest kergemat karistust;

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest kergema karistuse mõistmist ja

§ 64

lg 1 alusel uue liitkaristuse moodustamist, millega lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. 30. Maakohus on valesti kohaldanud

§ 266lg 2 p 2.

Süüdistatav ei ole A.R. e elumajja sissetungiks vägivalda kasutanud. Ta kasutas A.R. e suhtes vägivalda alles siis, kui oli juba tema elumajja tunginud ja liikunud edasi seal asuvasse kööki. Tartu Ringkonnakohtu varasema praktika kohaselt eeldab

§ 266

lg 2 p 2 kohaldamine, et vägivald pannakse toime selleks, et eluruumi sisse tungida ja vägivalla kasutamise eesmärk ongi eluruumi tungimine.

§ 266lg 2 p 2 järgi tuleb süüdistatav õigeks mõista.

31. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nimetatu ei tähenda siiski, et iga konkreetse karistusnormile vastava teo lähtepunktiks tuleks võtta just keskmine määr. Sama kvalifikatsiooniga kuritegude teosüü võib olla üsna erinev. Süüdistatava teosüüd A.R. e elumajja tungimisel tuleb lugeda pigem keskmiseks kui suureks. Ta ei ole toime pannud sissetungi vägivallaga ning tema tegu täidab ühe

§ 266lg 2 koosseisulise tunnuse.

A.R. arvas, et süüdistatav ja viimase elukaaslane käivad salaja tema elumajas ning varastavad tema asju või niisama istuvad seal. Ta lukustas ja sulges erinevate vahenditega oma elumaja uksed just sellise arvamuse tõttu, mitte seepärast, et oleks kartnud rünnet enda vastu. Arvestades süü suurust ning kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, palub kaitsja kaaluda võimalust

§ 266lg 1 p 1 järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

32. Maakohus arvestas

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo süü suuruse hindamisel löökide arvu, piirkonda, kannatanu isikut ja kuriteo toimepanemise vahendit, samuti tagajärge. Maakohus on esmalt leidnud, et kogutud tõendite kohaselt on süüdistatav sooritanud julmal viisil tapmise. Löökide arv ja piirkond on kohtupraktika kohaselt asjaolud, mis viitavad julmale tapmise viisile (põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine) ning mille järgi saab tegu kvalifitseerida mõrvana. Maakohus on sellega juba ühe korra arvestanud löökide arvu ja piirkonda, kvalifitseerides teo sätte järgi, mis näeb ette rangema karistuse kui tapmine

§ 113lg 1 kohaselt.

Seejärel on maakohus samad asjaolud võtnud aluseks süü suuruse hindamisel. Karistuse mõistmisel ei saa samu asjaolusid kaks korda arvestada.

1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ja kuidas on kuriteo toimepanemise vahend arvestatav süü suuruse hindamisel. Vahendil pole antud juhul süü hindamisel tähtsust. Süüdistatav sai selle vahendi süüteo toimepanemise kohast spontaanselt ja ei valmistanud neid ette ega võtnud kaasa. Esimese vahendi haaras ta A.R. e käest pärast seda, kui viimane oli enda kaitsmiseks süüdistatavat sellega löönud. Süüteo sooritamise vahendi põhjal ei saaks lugeda süüd keskmisest suuremaks.
2. Tapmisteo puhul ei saa tagajärge süü suuruse puhul arvestada. Surm on

§ 114lg 1 järgi kvalifitseeritava teo koosseisuline tunnus.

35. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes.

§ 58

p 3 kohaldamisel peab olema lisaks kõrgele eale tõendatud, et kõrge eaga seoses oli isik füüsiliselt nõrk või tal oli mõni vanusega kaasnev seisund, mis tegi ta haavatavamaks ja võimaldas kuritegu kergemini toime panna. A.R. e puhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastupidi, ta oli kõrgele eale vaatamata füüsiliselt heas vormis, mida kinnitab see, et tunnistajate ütluste kohaselt tegi ta ise küttepuid alates nende 8 1-22-3900 metsast välja vedamisest kuni puude järkamise ja pakkude lõhkumiseni. Riigikohus on lahendites III-1/1-93/95 ja 3-1-1-136-96 leidnud, et kõrge iga iseenesest ei anna alust lugeda seda raskendavaks asjaoluks. Riigikohtu seisukohad käsitlevad küll kriminaalkoodeksit, kuid on apellandi arvates kohaldatavad ka

-i rakendamisel. 36. Süüdistatava süü ei ole keskmisest suurem. Arvestades karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, saab süüdistatavale mõista

§ 114lg 1 p 1 järgi karistuse alla sanktsiooni keskmise määra.

Kaitsja palub ringkonnakohtul kaaluda võimalust mõista Aimur Tritovile karistuseks vangistus kuni 12 aastat. 37. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et

§ 114

lg 1 p 1 järgi pole põhjendatud karistuse kergendamine

§ 60

alusel viitega

§-le 35. Süüdistatava võime oma käitumist juhtida oli piiratud seoses ajutise raske psüühikahäirega. Maakohus jättis nimetatud asjaolu tuvastamata tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus saab tuvastada süüdistataval raske psüühikahäire (

§ 34

p 2) ja sellest tulenevalt käitumise juhtimise piiratuse (

§ 35

alt 2) ning

§ 60kohaldades kergendada mõistetavat karistust.

1. Kiirabikaart ei ole usaldusväärne tõend, kuna selle kohaselt on Aimur Tritovil tuvastatud neuroloogilise koldeleiu puudumine pärast seda, kui kiirabi oli sündmuskohalt juba lahkunud. Sisestusviga kiirabikaardi täitmisel pole tõendatud ja sellist viga pole hiljem ka parandatud. Apellant on maakohtuga nõustuval seisukohal, et kiirabikaardi välja „Objektiivne staatus“ andmed on ilmselt tegelikkusele mittevastavad. Seda asjaolu ei muuda ka SA Tartu Kiirabi juhatuse liikme kirjalik vastus, et leiud fikseeriti visiidi käigus, kuid ekslikult ei märgitud kiirabikaardile õigeid kellaaegasid. SA Tartu Kiirabi juhatuse liige ei saa muuta kiirabikaarti ega anda selgitusi kiirabikaarti täitnud isiku asemel. Kiirabikaardi usaldusväärsust ei saa hinnata ka ekspert Kadri Koch ja tema kirjeldused ei saa olla pädevad selleks, et kiirabikaarti saaks kohus hinnata usaldusväärse tõendina. Ekspert Kadri Koch ei olnud kiirabikaardi koostamise juures ning tema võimalik usaldus kolleegide suhtes ei saa muuta seda, et neuroloogilise koldeleiu puudumine on ajaliselt tuvastatud pärast kiirabi lahkumist sündmuskohalt. Seega on ilmne võimalus, et neuroloogilise koldeleiu puudumise asjaolud olid kiirabikaardil ekslikud. Nii ekspert Jana Tusov kui eksperdid Kadri Koch ja Kärolin Kajalaid tuginesid ekspertiisiaktides kui ka ekspertiisiakti selgitamisel antud ütlustes sellele, et 12.03.2022 kiirabikaardi kohaselt ei olnud Aimur Tritovil tuvastatud neuroloogilist koldeleidu ning Glasgow skaala oli
2. Kaitsja on seisukohal, et kiirabikaart on vastuoluline tõend ja seetõttu ebausaldusväärne. Järelikult on ka ekspertiisiakt 22E-LÕI0030 (ekspert Jana Tusov), ekspertiisiakt 139 (eksperdid Kadri Koch ja Kärolin Kajalaid) ning ekspertide ütlused ebausaldusväärsed osas, milles nad on tuginenud oma järeldustes kiirabikaardile.
3. Kohus saab arvestada piiratud süüdivuse hindamisel süüdistatava ütlusi ja süüdistataval peas esinenud vigastusi. Samuti asjaolu, et A.R. oli füüsiliselt tugev ning kaitstes oma vara, lõi ta ilmselt tugevalt kuuskant raudkangiga või raudtoruga (või mõlemaga) süüdistatavale pähe. Selline vigastuse tekkemehhanism viitab ilmselt sellele, et Aimur Tritovil tekkis tõsine peavigastus. Ka ekspert Jana Tusovi ütluste kohaselt võib sellise löögi tagajärjel vahest tekkida mälukaotus ja see mälukaotus võib olla seotud väikeaju vapustusega. Süüdistatava ütluste kohaselt kukkus ta pärast lööke põlvili. Ka nimetatud asjaolu viitab, et Aimur Tritov sai tugeva löögi pähe. Kuna ühelgi tõendil pole kohtu jaoks ettemääratud jõudu, saab ringkonnakohus hinnata tõendeid uuesti ning asuda seisukohale, et süüdistataval tekkis lühiajaline mälukaotus, mis piiras tema võimet oma tegevust juhtida. Ka Aimur Tritovi kirjeldus selle kohta, kuidas A.R. teda lõi ja mida ta pärast seda mäletab, viitab sellele, et süüdistatav ei suutnud oma tegevust enam juhtida. 9 1-22-3900
4. Kohus on valesti leidnud, et süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus kohtumenetluses antud ütlustega. Kohtus ütles ta, et vajus pärast A.R. elt löögi saamist põlvili, kuid kohtueelses menetluses seda ei maininud. Vastuoluga oleks tegemist juhul kui süüdistatav oleks konkreetselt kohtueelses menetluses öelnud, et ta ei vajunud põlvili või seisis püsti, kuid selliseid ütluseid pole ta andnud. Pigem seda ülekuulamisel ei küsitud ja seepärast Aimur Tritov nimetatud asjaolu ka ei maininud. Samuti ei anna klaasikildudest tekkivate vigastuste puudumine viidet sellele, et süüdistatav ei vajunud põlvili. Asjas pole esitatud tõendeid, et maas olnud klaasikillud oleksid pidanud tekitama vigastusi. Tegemist on kohtu oletusega. Samas on põlvili vajumine oluline seetõttu, et see kinnitab tugevat lööki pähe ning seda, et pärast lööki tekkis Aimur Tritovil ajutine ajutegevuse häire.
5. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks liitkaristuse mõistmisel

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikaristustest raskemat, mitte ei loetud kergemat karistust kaetuks raskeima karistusega. Apellant on seisukohal, et ringkonnakohus saab mõista liitkaristuse põhimõttel, et loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga.

1. Kohtuotsuse vaidlustas ka Aimur Tritov, kes esitas apellatsioonitähtaja jooksul kolm erinevat dokumenti. Ta leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Nii pika vangistuse jooksul ei pruugi säilida tema suhtlus lähedastega. Juhtunu on pannud süüdistatavat mõistma alkoholi mõju inimese käitumisele – selle tarvitamine on kahjulik tema enda heaolule ning toob kaasa kannatusi lähedastele ja ümbritsevatele. Algusaastatel olid tema ja naabri suhted head, kuid need halvenesid
2. aasta sügisel. Naaber püüdis varastada tema vara ja algatas laimu. Apellant tahab kohtult teada, kas kellegi sünni- või endine elukoht annab õiguse selliselt käituda ning kas kunagi vabanedes on tal õigus isiklikule õnnele ja kodule. Prokuratuuri tõendi nr 7 puhul on välja toodud verejälg - tegelikkuses seda ei olnud. Prokurör on arvamusel, et süüdistatava kodu ei ole puutumatu, kuna peab kannatanu poolset sissetungikatset vähetähtsaks. Kohtuotsuses ära toodud kahe sündmuse – juhtum poes ja sündmused tema eelmises elukohas – vahel on tegelikult 7 aastat, mitte otsuses märgitud kaks kuud. Kohus on jäänud ühekülgseks ja kasutanud materjali puudulikult. Ringkonnakohtu seisukohad
3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja maakohtu otsusega, leiab, et kaitsja apellatsiooni väited on osaliselt nõustumisväärsed. Süüdistatava apellatsiooni väited jäävad tagajärjetuks.
4. Maakohus on kogutud tõendite pinnalt ammendava põhjalikkusega rekonstrueerinud 12.03.2022 sündmuste käigu. Ringkonnakohus tugineb maakohtu otsusega tuvastatud faktilistele asjaoludele ning menetlusökonoomia kaalutlustel neid kordama ei asu (RKKKo 116-2675/108, p 14). Seevastu materiaalõiguse kohaldamisel on maakohus osaliselt eksinud nii teo kvalifitseerimisel kui ka karistuse mõistmisel.
5. Kaevatava otsusega on Aimur Tritov süüdi tunnistatud

§ 266

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikus sissetungimises, mis on toime pandud vägivallaga. Selle üle, et tegemist oli valdaja tahte vastase ebaseadusliku eluruumi tungimisega, puudub vaidlus algusest peale. Süüdistusakt jagab kannatanu suhtes tema elumaja köögis Aimur Tritovi poolt toime pandud vägivallateod kaheks. Kannatanu käest kuuskant raudkangi haaramine ning sellega köögi ukse juures talle vastu pead löömine sisustavad

§ 266lg 2 p 2 kohast vägivalda.

Pärast seda aset leidnud vägivallateod sisustavad

§ 114lg 1 p 1 kuriteo tunnuseid.

Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus prokuratuuri seisukohta jaganud. 10 1-22-3900 46.

266 alt 1 on koosseisutüübilt formaalne vältav süütegu, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega. Maakohus tuvastas, et süüdistatava sissetungimine A.R. e elamusse oli seotud mitmete füüsiliste tõkete ületamisega. Aimur Tritov sisenes majja juurdeehituse kaudu, lõhkudes selle ukse klaasi. Ta avas seestpoolt riivi ja liikus majja viiva ukseni, mis tuli avada. Seejärel liikus süüdistatav läbi mitme ruumi ning lõpuks jõudis köögi ukseni ja lõhkus sisenemiseks köögiukse klaasi. Seega ajaks, mil Aimur Tritov asus kannatanut raudkangiga lööma, oli ta juba ebaseaduslikult elamiseks kasutatavasse ruumi sisse tunginud ja sellega ka

§ 266lg 2 koosseisu täitnud.

Tartu Ringkonnakohus on lahendis 1-22-534/27 p-s 15 leidnud, et seadusandja mõte

§ 266

lg 2 p 2 puhul on, et vägivald on vahend eluruumi, hoonesse, sõidukisse sisse tungimiseks. Vägivalda kasutatakse selleks, et sissetung õnnestuks. Kolleegium jagab seda seisukohta. Kasutatud vägivalla ja sissetungimisteo vahel peab esinema finalistlik seos (vt ka RKKKo 1-19-10157/71, p 13 ja 3-1-1-48-11 p 8.1). Aimur Tritov ei kasutanud vägivalda selleks, et A.R. e elamusse sisse tungida ning seega on tema teo

§ 266lg 2 kvalifikatsioonis p 2 kajastatud valesti.

Seepärast tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KrMS § 338 p 2 alusel tühistada.

1. Kui kohus tuvastab, et süüdistatav on toime pannud talle ette heidetava teo ning see tegu on käsitatav kuriteona, kuid jõuab süüdistuses märgituga võrreldes teistsugusele järeldusele selles osas, millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb tegu kvalifitseerida, pole alust süüdistatavat samal ajal õigeks mõista. Siis tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ja teda karistada karistusseadustiku selle sätte järgi, millele vastavaks kohus isiku tegu peab, teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata (RKKKm 1-20470/34, p 18 koos edasiste viidetega).
2. Seega tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada Aimur Tritovi süüdi tunnistamises

§ 266

lg 2 p 2 järgi.

§ 266lg 2 p 1 järgi on maakohus ta süüdi tunnistanud õigesti.

Selguse huvides märgib ringkonnakohus ka otsuse resolutsioonis ära, et Aimur Tritov loetakse selle sätte järgi süüdi tunnistatuks. 49. Teost tulenev süü on suurem, kui isik on nt täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm 9.1.). Oludes, kus üks kvalifitseeriv tunnus langeb ära, on põhjust käsitada isiku teosüüd väiksemana. Maakohus on õigesti leidnud, et tõendatuks loetud asjaoludel oli selline eluruumi sisenemine kannatanu jaoks väga hirmutav. Nõustudes maakohtu järeldustega muude

§ 56

kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võetavate asjaolude kohta, mõistab ringkonnakohus Aimur Tritovile

§ 266lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

50. Maakohtus väitis kaitsja, et süüdistatava tegu tuleks kvalifitseerida

§ 115järgi.

See säte näeb ette vastutuse tapmise eest, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanu poolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Nimelt kohtuistungil üle kuulatud ekspertide sõnul oli Aimur Tritovi tegevus võõral kinnistul afektiivne. Pidurdusprotsessid olid alkoholijoobe tõttu maas ning ta oli teadmata põhjusel „leilis“. Eksperdid selgitasid sellist seisundit järgmiselt. Agressiivsele käitumisele on iseloomulik äge raevu ja viha tunne, kuid see on järjekindel teadlik tegevus. Frustratsiooni taluvus teatud asjade suhtes on nõrk. Seda nimetatakse madalaks agressiooni läveks. Kui sellele lisandub pidurdussüsteemi väljalülitumine alkoholi tõttu, ei suuda inimene kontrollida seda, mis toimub. Meditsiinilisest küljest oleks tema tervislik seisund kontrolli võimaldanud. 11 1-22-3900 51. Äkki tekkinud hingelise erutuse seisund on juriidilise hindamisele avatud tunnus.

§-s 115 sätestatud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Toimepanijal äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund peab olema põhjustatud kannatanu poolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Maakohus on tõenditest asjakohaselt järeldanud, et A.R. ei ole enne süüdistatava poolt tema majja sisenemist sooritanud tegusid, mis oleksid sellena käsitatavad. Samas A.R. e elumaja köögis kasutas raudkangi esimesena löömiseks kannatanu. Asja tehioludest nähtub selgelt, et kannatanu tõrjus Aimur Tritovi õigusvastast rünnet, olles olukorras, kus süüdistatav oli temani jõudmiseks lõhkunud mitu ukseklaasi.

§-st 115, s.o tapmise privilegeeritud koosseisust on põhjust rääkida oludes, kus kannatanu tegevus oli õigusvastane. Karistusõiguslikult leebemaks kohtlemiseks puudub igasugune põhjendus, kui kannatanu kasutas vägivalda hädakaitseseisundis. Seega on Aimur Tritovi tegu õigesti kvalifitseeritud mõrvana. 52. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja apellatsiooni väited maakohtu otsuses

§ 114

lg 1 p 1 kohase süü suuruse ebaõige põhjendamise kohta osaliselt nõustumisväärsed. Maakohtuga ei saa nõustuda, et süüd suurendavate asjaoludena tuleb arvestada, et näo- ja peapiirkonda sihitud löögid tekitasid jõhkraid ning moonutavaid vigastusi ning et süüdistatav põhjustas oma tegevusega kannatanu surma. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et süüd suurendavana ei saa arvestada nt regulatsioonialust – et kahjustatud õigushüve on eriti oluline vms (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm 9.1.). Nii näiteks on alusetu süüdistatavale raske tervisekahjustuse tekitamise asjas süüd suurendavana ette heita seda, et ta käitus vägivaldselt (RKKKo 1-17-105/35, p 21). Surm on

§-de 113 ja 114 järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseisuline tunnus ning ei saa seega konkreetse tapmisteo süü suurust iseloomustada. Teo kvalifitseerimisel on kohtupraktikaga kooskõlas olevalt loetud kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine julmaks viisiks (RKKKo 3-1-1-114-06, p 8.3; 3-1-1-1-15, p 8.3). Kannatanule selliste vigastuste tekitamine aga ei saa samaaegselt tingida tapmisteo kvalifitseerimise mõrvana (

§ 114lg 1 p 1) ja olla mõrva teosüüd suurendav asjaolu.

Asjaolude nimetamisel, mille seos süü suuruse iseloomustamisel ei ole ilmne (nt kannatanu isik, taparelv) tuleks kohtotsuses need seosed avada. Kolleegium leiab, et konkreetsel juhul mõjub teosüüd suurendavalt asjaolu, et kannatanu varjus sissetungiva süüdistatava eest oma kodus ning tal puudus igasugune võimalus pääsemiseks abi kutsuda või vastupanu osutada. 53. Kaitsja väitel on maakohus ebaõigesti arvestanud karistust raskendava asjaoluna süüteo toime panemist kõrges eas isiku vastu.

§ 58

p 3 kohaldamiseks peaks olema lisaks kõrgele eale tõendatud ka see, et kannatanu oli füüsiliselt nõrk või esines sellega seoses mõni muu seisund, mis tegi ta haavatavamaks ja võimaldas kuritegu kergemini toime panna. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. 54. Nagu kaitsja isegi märgib, pärinevad tema viidatud õiguslikud seisukohad kriminaalkoodeksi (KrK) kehtivusajast. Riigikohus on selgitanud, et lahendites III-1/1-93/95 ja 3-1-1-136-96 toodud seisukohad ei ole

§ 58p 3 kohaldamisel asjakohased: „ Kr

K § 101 p 6 nägi ühe tapmist raskendava asjaoluna tõesti ette teo toimepanemise rauga suhtes.

§ 58p 3 aga ei räägi raugast, vaid kõrges eas isikust.

[--] Kõrges eas isiku mõiste

§ 58p 3 tähenduses on võrreldav hoopiski kõrges vanuses isiku terminiga varem kehtinud Kr

K § 38 p 5 mõttes. Kõrges vanuses isikuteks KrK § 38 p 5 tähenduses peeti nii kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses vanaduspensioniealisi inimesi. Kolleegium ei pea vajalikuks seda väljakujunenud praktikat muuta. [---] Kahtlust ei ole, et kõrges eas isikuteks on ka isikud, kes on jõudnud oodatava eluea lähedale või keda saab pidada raugaks“ (RKKKo 3-1-1-93-12, p 9.2). A.R. oli 80-aastane. 13.03.

1. a patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestise 12 1-22-3900 vaatlusprotokollis (II kd, tl 4p) avaldatu kohaselt pidas süüdistatav teda vähemalt 70-aastaseks. Seega on väljaspool vaidlust, et teadaolevalt oli tegemist pensionieas inimesega. Kannatanu hea füüsiline vorm siinkohal tähendust ei oma.
2. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus

§ 35kohaldamisest.

Selle sätte alusel võib kohus karistust kergendada, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on

§-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Sellisteks põhjusteks on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire ning need on kokku võetavad mõistega süüdimatuse meditsiinilised tunnused. 56. Apellant on seisukohal, et ringkonnakohus saab ise tuvastada

§ 34

p 2 kohase aluse – ajutise raske psüühikahäire ning seejärel kohaldada

§ 35

. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolusid, mis annaks aluse ekspertide järelduste usaldusväärsuses kahelda. Apellant leiab, et Aimur Tritovi terviseseisundit kajastav kiirabikaart on vastuoluline tõend ning seetõttu on ebausaldusväärsed ka ekspertide järeldused, mis tuginevad kiirabikaardi andmetele. Nimelt on tal neuroloogilise koldeleiu puudumine tuvastatud ajaliselt pärast kiirabi lahkumist sündmuskohalt ning seega on võimalik, et kiirabikaardi vastav kanne on vale. Eksperdid aga on tuginenud oma järeldustes neuroloogilise koldeleiu puudumisele. Kaitsja sõnul sai süüdistatav tugeva löögi pähe, tal tekkis lühiajaline mälukaotus ja see piiras tema võimet oma tegevust juhtida. Ringkonnakohus märgib, et eksperdid ei ole oma järeldusi rajanud ainult kiirabikaardile. Kohtuistungil selgitas ekspert Kadri Koch (dtl 256-257), et nad tuginesid andmete kogumile. Kiirabi viis Aimur Tritovi haigla erakorralise meditsiini osakonda ning ekspertide kasutuses olid seal kogutud andmed, samuti kriminaaltoimiku materjalid: vormikaamerate salvestised, ütlused ja sündmuse kirjeldus. Need andmed kogumis olid veenvad, järeldamaks ajutegevuses häirete puudumist. 57. Sarnaselt süüdimatusega tuvastatakse piiratud süüdivus kahel astmel. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas toimepanijal oli teo ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks

§ 34p-des 1-5 loetletud raske psüühikahäire.

Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest (

§ 34), tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele.

Seal on tal tarvis hinnata, kas diagnoositud raske psüühikahäire võis teo ajal oluliselt mõjutada (piirata) toimepanija

1. a)arusaamisvõimet või
2. b)tegude juhtimise võimet (RKKKo 1-20-6745/88, p-d 34 - 36). 58. Ekspertiisiakti (I kd, tl 129-136) kohaselt ei esinenud Aimur Tritovil psüühikahäireid, mis oleks hinnatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu raske psüühikahäire“. Ringkonnakohus on sellega päri: ekspertiisiaktis Aimur Tritovi vaimse seisundi kohta leitu ei võimalda jaatada ühtegi

§-s 34 nimetatud süüdimatuse meditsiinilist tunnust, mistõttu ei saa öelda ka seda, et Aimur Tritov pani teo toime piiratult süüdivana. 59. Mõistetavalt on mõrva puhul keeruline rääkida väiksest süüst – mõrv on alati raske kuritegu. Teo kui niisuguse raskusele annab siiski hinnangu seadusandja –

§ 114näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Kohtul tuleb samade karistusraamide sees leida konkreetsetele asjaoludele vastav karistus. Maakohtu hinnanguga saab nõustuda selles, et sanktsiooni miinimumi lähedasest karistusest põhjust rääkida ei ole. Süüdistatav oli kannatanust tunduvalt pikem ja raskem ning ta jätkas juba maas lamava kannatanu rinnale toetudes viimase peksmist ajal, mil kannatanu ei olnud enam võimeline vastupanu osutama. Karistust kergendavaid asjaolusid tuleb küll arvestada, kuid need ei saa olla 13 1-22-3900 liiga suure kaaluga. Aimur Tritovi avaldustest nähtub, et ta ei ole oma teo raskusest lõpuni aru saanud. 60. Kuivõrd süü suuruse hindamisel on osaliselt arvestatud lubamatuid asjaolusid (vt p 52), tuleb mõistetavat karistust mõnevõrra vähendada. Maakohtu otsus süüdistatava karistamises

§ 114lg 1 p 1 järgi kuulub tühistamisele Kr

MS § 338 p 4 alusel karistuse mõistmist puudutava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus mõistab Aimur Tritovile

§ 114lg 1 p 1 järgi karistuseks 13 aastat vangistust.

61. Erandlike asjaolude puudumisel on

§ 64

lg 1 kohase liitkaristuse moodustamisel kohane lisada üksikkaristustest raskeimale kergemast karistusest pool. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 23.11.2023. a otsuse mõistetud karistuse osas ning teeb selle osas uue otsuse. Aimur Tritovile mõista

§ 114

lg 1 p 1 järgi karistuseks 13 aastat vangistust ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 13 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaeg jääb muutmata.

1. Aimur Tritovi enda apellatsioon maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Õige on küll väide selle kohta, et sündmus, kus alkoholijoobes süüdistatav toitis kaupluses oma koera letilt võetud söögikaupadega, leidis aset 2011., mitte
2. aastal. Lõppkokkuvõttes näitab see vaid, et Aimur Tritovi alkoholijoobest tingituna ühiskonnas kehtestatud reeglite mittejärgimine on maakohtu otsuses tooduga võrreldes veelgi pikaajalisem probleem.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4, § 340 lg-st 1 ning lg 2 p-dest 3 ja 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23.11.
4. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt, süüdistatava apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 14