Obsah (5)

§ 657§ 662§ 238§ 236§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-12700 Kohtuasi Hiiumaa vall

) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. 15.02.2024 esitas lapse ema esindaja täiendava tõendi selle kohta, et läbis
2. a veebruaris vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapse ema ja esindaja hinnangul on nimetatud tõend oluline asjaolu, mis tõendab vanema võimet lapse huvides hooldusõigust 6 2-23-12700 teostada. Lapse ema osales koolitusel 42 tunni ulatuses ning tema võime lapse eest hoolitseda on paranenud ning ta ei ohusta last ebapiisavate vanemlike oskuste tõttu.
3. 11.04.2024 esitas lapse ema esindaja taotluse nõuda avaldajalt seisukohta menetluse jätkamise vajaduse kohta. Ema esindaja tõi esile, et esialgse õiguskaitse korras lapse ema hooldusõiguse peatamisest on möödunud juba piisavalt pikk aeg ning avaldaja hooldusõiguse peatamise avalduse lahendamise ajaga võrreldes on olukord nüüdseks muutunud. Avaldaja väljendas 17.11.2023 toimunud istungil, et lapse ema hooldusõiguse taastamine võib tulla kõne alla pärast programmi Imelised Aastad läbimist. Lapse ema on programmi edukalt läbinud juba kaks kuud tagasi. Esindaja hinnangul ei ole enam mõistlik lahendada praegust asja olukorra muutumist arvestamata. See võib luua vajaduse alustada kohe pärast asja lahendamist uut menetlust lapse ema hooldusõiguse taastamiseks. Lapse heaolu kahjustab emast eemalviibimine, mis võib tekitada lapse emast võõrandumise.
4. 15.04.2024 esitas avaldaja seisukoha lapse ema taotlusele. Avaldaja hinnangul vajab laps endiselt asendushooldust ja hoolduspere tuge, et säilitada lapsele turvaline kasvukeskkond ja stabiilne hooldus arvestades lapsel ilmnenud terviseprobleeme. Avaldaja selgitas, et laps vajab logopeedilist tuge ning märtsi alguses tehti talle adenoidioperatsioon ning kuulmekäigust eemaldati vesi. Selle tulemusena on lapse kuulmine paranenud. Praegu on veel pooleli lapse psühholoogilised uuringud, mille käigus peaks selguma, kas lapsel on kiindumushäire. Avaldaja leidis, et ema on küll läbinud vanemlusprogrammi ja on lapsega kohtumistel ja suhtlemisel kasutanud õpitud võtteid, kuid lapse ema ei osale avaldajale teadaolevalt aktiivselt AA programmis, kuna Hiiumaal see võimalus puudub. Avaldaja hinnangul on lapse ema tagasilangusest veel liiga vähe möödas, et olla 100% veendunud, et lapse ema on võimeline lapsele stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna tagama ning valmis oma last ise kasvatama. Lapse huvides ei ole jätta teda praegu ilma abist ja toest, kuna see võib põhjustada uuesti probleemid tervise, suhtlemise ja üldise arenguga.
5. 18.04.2024 esitas lapse ema täiendava tõendi, millega soovis avaldaja seisukohti ümber lükata. Lapse ema kinnitas, ei on hoidunud alkoholi tarbimisest viimase seitsme kuu jooksul ning tema rasedus katkes veebruaris. Raseduse katkemine ei kallutanud teda uuesti alkoholi tarbima ning ta saab vajalikku psühholoogilist nõustamist. Ema käib endiselt samas kohas tööl ning teda on edutatud vanemteenindajaks. Lapse ema täiendab oma teadmisi lapse kasvatamisest. Lapse ema hinnangul ei ole talle Lootuse küla või muu sotsiaalprogrammi läbimine alkoholisõltuvusest vabanemiseks vajalik, kuna alkoholismist vabanemine on väga individuaalne protsess, milles võib edu saavutada erinevate meetoditega.
6. 19.04.2024 esitas lapse isa täiendava arvamuse, milles avaldas, et ei toeta lapse emale tagastamist, vaid leiab, et laps on hooldusperes hästi kohanenud ja peaks praegu sinna jääma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ema määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

18. Esmalt vaatab ringkonnakohus läbi lapse ema määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 18.1.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas 7 2-23-12700 tähtsust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.

1. 15.02.2024 esitas ema uue tõendina vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbimise tõendi. Ringkonnakohus võtab uue tõendi toimiku juurde. Samuti esitas ema 18.04.2024 uued tõendid ja selgitused, millega soovis hajutada avaldaja kahtlusi, et ta ei ole võimeline ise lapse eest hoolt kandma.
2. Kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 järgi ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS § 134 lg-s 3 ning §-des 135 ja 136 loetletud meetmeid. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Viidatud sätetest nähtub, et kohtul on PKS § 134 lg 1 eelduste täidetuse korral võimalik lapsele ohu ärahoidmiseks kasutada erinevaid abinõusid. Seejuures tuleb last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada just selles olukorras kõige sobivamat abinõu.
3. PKS § 140 lg-te 1 ja 2 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama, ning taastab selle, kui peatamise alus on ära langenud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et vanema hooldusõiguse peatamise tulemusena säilib vanemal küll hooldusõigus, kuid PKS § 140 lg 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral hooldusõigust teostada (RKTKm 11.052016, nr 3-2-1-26-16, p 19; 04.12.2013, nr 3-2-1-142-13, p 16; 14.11.2012, nr 3-2-1-121-12, p 14). Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on PKS § 140 mõtte kohaselt ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada (RKTKm 04.12.
4. a, nr 3-2-1142-13, p 16) (vt RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298/40, p 16.2 teine ja kolmas lõik).
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul seaduses sätestatud kaalutlusõigust valesti teostanud ning lapse ema hooldusõiguse peatamisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on lähtunud kohtupraktikas selgitatud põhimõtetest ning lapse huvidest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega.
6. Toimiku materjalidest nähtuvalt on lapse ema oma alkoholisõltuvusega võidelnud juba pikemat aega ning ei ole seetõttu suutnud tagada terve lapse eluea jooksul lapsele stabiilset, turvalist ja toetavat kasvukeskkonda. Lastekaitsespetsialistid on perega lapse sünnist alates aktiivselt tegelenud (dtl 4, juhtumikirjeldused dtl 9-10). Laps on pidanud viibima oma vanemate sõltuvusprobleemide tõttu turvakoduteenusel (dtl 4). Lapsel on tekkinud ebastabiilse kasvukeskkonna tagajärjel arengu- ja käitumisprobleemid. Lasteaia 07.03.2023 iseloomustuse kohaselt avaldusid lapsel lasteaeda tulles väga tugevalt tähelepanu- ja keskendusmihäired ning laps oli agressiivne (dtl 4). Lapsel on probleeme ka kõne arenguga ning ta on saanud pikema aja jooksul logopeedilist abi. Toimiku materjalide kohaselt on lapse ema saanud alkoholiravi ning osaleb järjepidevalt psühholoogilisel nõustamisel. Samuti läbis ema hiljuti vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ (dtl 336). Siiski ei veena need asjaolud kolleegiumi selles, et ema on praeguseks valmis ja suuteline oma lapse eest järjepidevalt piisaval määral hoolitsema. Viimasest tagasilangusest on möödas liiga vähe aega, et tekiks kindlus, et ema 8 2-23-12700 suudab lapse kasvatamisega parimal ja lapsele sobivaimal moel toime tulla. Viimase joomaperioodi eel enne
7. a augustit oli ema samuti pikemat aega kaine (vt määruskaebuse väited, dtl 301), kuid siis toimus tagasilangus. Kolleegium nõustub lapse esindaja seisukohaga, et lapse arengu ja terviseprobleeme, vanust ning pere varasemat käekäiku arvestades, oleks praegusel juhul lapse ema hooldusõiguse ennistamine ning lapse ema hoole alla andmine ennatlik. Laps on sellises vanuses, kus tema kehaline, sotsiaalne ja vaimne areng sõltub väga palju sellest, millises keskkonnas ta viibib. Lapse arenguks vajaliku abi (logopeediline ja meditsiiniline abi) tagamiseks on väga oluline tagada järjepidev hooldus ja stabiilne kasvukeskkond. Hoolduspere ema sõnul on lapse füüsiline ja emotsionaalne areng hooldusperes viibimise ajal olnud silmnähtav (dtl 283). Hoolduspere on suutnud väga lühikese aja jooksul tagada lapsele sellise arengukeskkonna, kus lapse kõne ja käitumine on kiiresti ja märgatavalt paranenud (dtl 283). Maakohtu määruse tühistamise ning lapse ema hooldusõiguse ennatliku ennistamise korral võib laps sattuda uuesti ebastabiilsesse keskkonda ning jääb ilma toetusest ning hoolitsusest, mis on tema arengut ning terviseprobleeme arvestades hädavajalikud. Ka enne viimast tagasilangust lubas ema, et ei sea oma last enam ohtu, ning kinnitas, et suudab lapse eest hoolt kanda (dtl 11), kuid ema hilisemad teod seda lubadust ei kinnitanud. Kõik need asjaolud kogumis toetavad kolleegiumi järeldust, et praegusel juhul ei ole lapse ema veel valmis lapse heaolu sellisel määral tagama, et lapse ema hooldusõiguse võiks ennistada. Avaldaja esindaja kinnitab oma 15.04.2024 esitatud täiendavas seisukohas samuti vajadust lähtuda praegusel juhul sellest, millisel kujul on lapse jaoks vajalik abi ja toetus kõige paremini tagatud. Avaldaja hinnangul ei ole ema alkoholiprobleemist ja sellega kaasnenud olukorrast veel piisavalt palju aega möödunud, et veenduda ema suutlikkuses lapsele turvalist kasvukeskkonda tagada, mistõttu võib lapse tervis ja heaolu uuesti ohtu sattuda. Kolleegium nõustub nende seisukohtadega. Lapse ema 18.04.2024 esitatud täiendavad selgitused ja tõendid on küll kinnituseks sellele, et lapse emal on väga suur soov saada paremaks lapsevanemaks, kes suudab oma last paremini toetada. Kolleegium tunnustab lapse ema sellesuunalisi püüdlusi. Praegusel juhul tuleb otsustus teha siisiki lähtudes esmajärjekorras lapse parimatest huvidest. Lapse arengu ja tervise huvides on säilitada elukorralduse stabiilsus. Laps on hooldusperes hästi kohanenud, tema arengut ja ravi on seal igakülgselt toetatud, laps saab emaga regulaarselt kohtuda. Seega pole ohtu, et laps emast võõrandub. Lisaks selgitas avaldaja 15.04.2024 esitatud seisukohas, et lapsel on pooleli psühholoogilised uuringud, mille käigus peaks selguma, kas lapsel on kiindumushäire. Seega ei ole praegusel hetkel õige last hooldusperest ära võtta. See võib põhjustada uusi psühholoogilisi probleeme. Emal on võimalus jätkata oma vanemlike oskuste arendamisega, et ajaks, mil laps on saanud piisavalt vajalikku ravi ja tuge, olla talle ise parem ja küpsem ning vastutustundlikum lapsevanem. Emale on vaja anda aega tõestada, et tema soov saada lapsele paremaks vanemaks ning loobuda alkoholist on püsiv, stabiilne ja järjekindel.
8. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et laps on saanud kodus sooja toitu ning lapse ema on lapse kõne arengut toetanud, leiab ringkonnakohus, et toimiku materjalid ei kinnita ema väiteid lapsele stabiilse kasvukeskkonna ning arenguks vajalike teenuste kasutamise ja tingimuste loomise kohta. Ema määruskaebuses selgitatud käitumine, mille kohaselt ta on kogu vajaliku abi vastu võtnud, et enda olukorda parandada ja lapse heaolu tagada, ei ole toimunud piisavalt pika aja jooksul, et nende meetmete efektiivsust kinnitada. Abinõude efektiivsus selgub pikema aja jooksul, mistõttu ei ole kolleegiumil lõplikku kindlust, et ema suudab juba praegu oma lapse heaolu paremini tagada kui lapse hoolduspere. Kolleegium ei saa praegusel ajahetkel hinnata, milline on piisav ajavahemik avaldaja tegutsemismustri positiivsete muutuste kinnistumiseks, sest seda tuleb hinnata asjaolude kogumis. Kui avaldaja igapäevane tegutsemine, elukorraldus ja lapse psüühika viitavad, et suure tõenäosusega saab avaldaja lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama ja lapse ohustamise tõenäosus on minimaalne, saab avaldaja taotleda oma hooldusõiguse taastamist. 9 2-23-12700
9. Neil põhjustel jääb lapse ema määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus 26.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele ja emale riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaatide tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 10