← Eesti

4-24-660/13

Obsah (4)§ 224§ 69§ 33§ 91

4-24-660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024.a, Rapla Väärteoasja number 4-24-660 (263024000238) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi Ott Vald

) § 224 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Ott Valdma isikukood: 38412020342; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx e-post: xxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 1 kohus otsustas: 1. Jätta Ott Valdma kaebus rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 15. veebruari 2024.a otsus väärteoasjas nr 263024000238 muutmata. 3. Täpsustada otsust

§ 224

lg 3 p 2 järgi määratud karistuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks, tähtaja lõpu osas, ning määrata, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3 (kolme) kuu möödumisel. 4. Rahatrahv tuleb tasuda 15.02.2024.a otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Ott Valdma kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1

(7)4-24-660 Kohtuotsuse ärakiri saata Ott Valdmale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. aprillil 2024.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 22.01.2024.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullpolitseiniku Helliki Jaki poolt väärteoprotokoll, millest nähtuvalt tuvastati, et Rapla maakonnas, Rapla-Märjamaa mnt 1-l kilomeetril juhtis 22.01.2024.a kell 8.13 mootorsõidukit Renault Clio registreerimismärgiga xxx B-kategooria juhtimisõigust omav Ott Valdma, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk 0,24 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Ott Valdma

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 15.02.2024.a otsusega tunnistati Ott Valdma süüdi

§ 224

lg 1 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning

§ 224

lg 3 p 2 alusel määrati lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. 2.

  1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tunnistaja R J ja menetlusaluse isiku Ott Valdma enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendav asjaolu on kahetsus. Raskendavad asjaolud ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 2.
  2. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 1 kehtiv liiklusalane väärteokaristus

224 lg 1 eest, mis on toime pandud vähem, kui pool aastat enne kõnealust rikkumist. Kuivõrd varasemalt menetlusalusele isikule määratud karistus ei ole teda seaduskuulekale käitumisele suunanud, tuleb ta lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldada. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. 2.3. Kokkuvõttes leidis kohtuväline menetleja, et rahatrahv keskmises määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine minimaalses määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. 2

(7)4-24-660 Menetlusaluse isiku kaebus
  1. 16.02.2024.a esitas Ott Valdma eelnimetatud otsusele kaebuse, milles vaidlustab lisakaristuse määramise. 3.
  2. Kaebaja töötab Märjamaa Vallavalitsuses ning elab Paunaste külas Kose vallas. Tööl käimiseks ei ole muud võimalust kui sõiduauto. On võimalus kaugtööd teha, aga mitte rohkem kui 2 päeva nädalas ehk reaalselt peab kohal olema 3 päeva nädalas. Avaliku transpordiga on võimalik hommikul läbi Tallinna tööle jõuda 2 tunni ja 45 minutiga, õhtul tagasi mitte. Töö hulka kuulub erinevatel koosolekutel ning istungitel osalemine, mis ei toimu alati ametlikul tööajal. Ametijuhendis on ettenähtud B-kategooria juhtimisõigus. Juhtimisõiguse peatamine kolmeks kuuks toob kaasa vastuolu ametijuhendiga ning ilmselt töökaotuse. Kaebaja on kolme alaealise lapse peamine ülalpidaja, nende emal töökoht ning regulaarne palgaline sissetulek puudub. Töö kaotus toob kaasa pere vaesusriski langemise. Lisaks esitas Ott Valdma enda üleviimise käskkirja ja ametijuhendi ning endise abikaasa ja kolme lapse nimed koos isikukoodidega. 3.
  3. Kaebaja täpsustab, et eelmisel korral oli tegemist jääk-nähtudega, mis tunniajase menetluse lõppedes jäid lubatud piiridesse ning ta sai oma teekonda tööle jätkata. Möönab, et ei võtnud antud karistust piisavalt tõsiselt, sest lubamatu ja lubatud piiri vahe oli üks tund. 3.
  4. Kaebaja elukohas puudub ventilatsioon ning hommikul ärgates ei ole enesetunde järgi aru saada kas oled lihtsalt väsinud või võivad olla alkoholi jääknähud. Pidev värske õhu puudus magamisel ei võimalda välja magada ning hommikuti on kaebaja väsinud olenemata magatud tundide arvust. Hommikuti tuleb kopsud tühjaks köhida ja nina puhtaks nuusata. 3.
  5. Kaebaja sõidab igakuiselt ca 4000km sõiduautoga ja nii juba viimased neli ja pool aastat. Ta ei ole kordagi sattunud liiklusõnnetusse, kiiruse ületamisi on olnud liikluskaameraga võibolla paar korda paari kilomeetriga üle lubatu. Seda kõike ca 200 000km läbimisel nimetatud perioodil. Kindlasti ei saa väita, et tema liikluskäitumine on üleolev ja ükskõikne. Kaebaja peab alati kõigist liikluskorraldusvahendite mõjualadest kinni ning käitub liikluses viisakalt teiste kaasliiklejate suhtes. 3.
  6. Kaebaja on teadlik liikluseeskirja nõuetest, kuid tavateadmises pole teadlik sätestatud sanktsioonidest. Kindlasti ei olnud tema tegevus tahtlik, sest ta oleks võinud sellel päeval olla ka kaugtööl kodus. Kui oleks olnud teadlik alkoholi jääknähtudest, mis ületavad lubatud piiri, ei oleks ta kindlasti tööle sõitnud. 3.
  7. Kaebaja leiab, et karistus ei ole proportsionaalne, sest sellest tulenev mõju ulatub väljapoole liikluseeskirja nõudeid ning karistab kaudselt neid inimesi (sh tema lapsi), kes selles süüdi ei ole ning toob kaasa pere vaesusriski langemise. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  8. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Ott Valdma süüline käitumine

§ 69

lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. 4.1. Menetlusalune isik on oma igapäevaelu tugevalt sidunud juhtimisõiguse omamisega. Samal ajal on isik unustanud, et juhtimisõiguse omamine on eriõigus, mille säilitamiseks ootab nii riik kui ühiskond liikluses vastutustundlikku käitumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 3

(7)4-24-660 isikud, kes vajavad oma igapäevase elu korraldamiseks mootorsõidukit, peavad mõistma, et juhtimisõiguse säilimine sõltub nende endi valikutest. Pannes oma soovid ja vajadused kõrgemale seadusest tulenevatest nõuetest ja eelkõige enda ja teiste liiklejate turvalisusest, peab juht arvestama, et tema teole võivad järgneda vägagi ebameeldivad tagajärjed. 4.2.

§ 33

lõige 2 punkt 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, s.h veenduma, et ta on kaine. Ott Valdma, teades, et ta tarvitas eelmise päeva õhtul alkoholi, eiras temale seadusega pandud kohustust ning juhtis mootorsõidukit ebakaines olekus pannes seeläbi toime ühe raskeima liiklusalase väärteo, seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Arvestades isiku varasemat kogemust sarnase rikkumisega 07.09.2023.a, oleks ta pidanud astuma oluliselt kindlamaid ja tulemuslikumaid samme, veendumaks oma kainuses. Kohtuväline menetleja märgib, et kui isikul ei ole oma kainuse kontrolliks võimalik kasutada kvaliteetalkomeetrit, kuid soovib olla täiesti kindel, et tema organismis ei ole alkoholi, siis peab viimase alkohoolse joogi tarbimisest olema möödunud vähemalt 24 tundi. Ott Valdma kohtuvälises menetluses antud ütlustest selgub, et ta tarbis eelmise päeva õhtul alkoholi kella 21:00-23:00 vahel. Järgmisel päeval alustas ta tööle sõitu kella 07:25 ajal. Eelnevast nähtub, et alkoholi tarbimise ning mootorsõiduki juhtima asumise vahele jäi kõigest 8 tundi ning 25 minutit. Samuti ei saa märkimata jätta asjaolu, et ajaks, mil Ott Valdma väljahingatavas õhus tuvastati 22.01.2024 alkoholisisaldus 0,19mg/l, oli Ott Valdma juhtinud mootorsõidukit Harjumaalt Raplasse umbes 40 minutit. 4.3. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli Ott Valdma teadlik sätestatud sanktsioonidest, sest temale koostatud kohtuvälise menetleja 28.09.2023.a otsuses (väärteoasi nr 2630,23,004648) on

§ 224lg 1 ette nähtud sanktsioonid ära toodud.

4.

  1. Kokkuvõttes on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lisaks sellele arvestab määratud karistus nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. KOHTU SEISUKOHT
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  3. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine Ott Valdma poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus kooskõlas süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  4. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§-s 224 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmist ja selles vaidlus puudub. Ott Valdma tunnistas kohtuvälises menetluses, et ta juhtis 22.01.2024.a kella 8:13 ajal Rapla-Märjamaa mnt 1-l kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. 8. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 22.01.2024.a kella 8:13 ajal juhtis Ott Valdma Rapla-Märjamaa mnt 1-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud 4

(7)4-24-660 seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,24 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,19 mg/l. 8.1. Ott Valdma kõrvaldati 22.01.2024.a alates kella 08:13, kuni kõrvaldamise aluste äralangemiseni, mootorsõiduki Renault Clio xxx juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna. Ott Valdma on otsuse omakäeliselt allkirjastanud, ta avaldas kahetsust ning selgitas, et tegi rooli asudes vale valiku. Palub juhtimisõigust mitte peatada seoses igapäevase tööl käimise vajadusega. 8.

  1. 22.01.2024.a kell 8:13 kuni 8:19 kasutati Ott Valdma seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-
  2. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,24 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l. Menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,19 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi korrakaitseseadusest tulenevalt ning selgitati toimingu eesmärki ja põhjust ning isik nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Taolisest mõõtetulemusest saab teha järelduse, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Helliki Jakk, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. 8.
  3. Tunnistaja, politseiametnik R J peatas liiklusjärelevalvet tehes 22.01.2024.a sõiduki Renault Clio xxx ning palus sõidukit juhtinud Ott Valdmad puhuda indikaatorvahendisse. Indikaatorvahendi näit oli 0,22 mg/l. Ott Valdma tunnistas, et oli tarbinud eelmisel õhtul alkoholi ja nõustus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. 8.
  4. Ott Valdma poolt antud ütluste kohaselt tarvitas ta 22.01.2024.a kella 21:30-23:00 vahel üksinda pudeli valget veini „Late Harvest“ ja läks peale seda magama. 22.01.2024.a kell 7:25 alustas Paunastest sõitu Märjamaale tööle.
  5. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

§ 224

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 9.1. Ott Valdma on oma käitumisega täitnud

§-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Ott Valdma juhtis mootorsõidukit. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Ott Valdma juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta eelmise päeva hilisõhtul terve pudel veini ning asus umbes 8 tunni pärast hommikul tööle sõitma. Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati etanooli sisaldus 0,24 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab

§ 224lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

Eeltoodust järeldub üheselt, et Ott Valdma tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus etanooli 5

(7)4-24-660 sisaldus vähemalt 0,19 mg/l. 9.
  1. Ott Valdma pani väärteo toime tahtlikult. Ta juhtis hommikul enam kui pool tundi kodunt kuni politsei poolt kinnipidamiseni kella 8:13 paiku mootorsõidukit ja vahetult mootorsõiduki peatamise järgselt tuvastati tema väljahingatavas õhus oli etanooli näit 0,24 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise nn jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,100,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, teadis menetlusalune isik hommikul sõitu alustades kogenud autojuhina enda mootorsõiduki juhtimiseks keelatud seisundit nii enesetunde, joodud alkoholi koguse ja sellest möödunud aja ning ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest otsustas ta mootorsõidukit juhtida. 9.
  2. Kohus ei tuvastanud ühtegi Ott Valdma teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Ott Valdma rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 1 ettenähtud väärteo. 10. Ott Valdmale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas Kar

S §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul on arvestatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Ott Valdmale määratud karistus on kooskõlas ka Riigikohtu suunistega. 10.1. Liiklusregistri päringu kohaselt on menetlusalusel isikul juhiloa kategooriad AM, B ja juhtimisõigus on kehtiv. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Ott Valdma 28.09.2023.a väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades

§ 224lg 1 järgi trahviga 160 eurot.

10.2. Ott Valdma süü suurus

§ 224lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel on keskmisest suurem.

Ott Valdmal tuvastati alkoholi sisaldusest väljahingatavas õhus 0,24 mg/l ± 0,05 mg/l. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab Ott Valdma ükskõikset suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, kuna ta ei tunnista temast endast tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega teiste isikute varale. Kohus rõhutab, et Ott Valdma sõitis lubatud alkoholi piirmäära ületades Paunaste külast Raplasse, eesmärgiga sõita tööle Märjamaale. Ta pani teo toime asulavälisel teel hommikul, talvisel ja pimedal ajal, mil liiklustihedus on suur ning Ott Valdma kujutas endast reaalset ohtu paljudele inimestele ja nende varale. Kohus arvestab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga sellega, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samaliigilise süüteo toimepanemise eest. Nimetatu suurendab rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd. Seega pani Ott Valdma, ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust üles näidates, toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja vara. 10.3. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Ott Valdma rikkus liikluskorda tahtlikult ning arvestades tema süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise 6

(7)4-24-660 menetleja määratud karistus, sanktsiooni keskmises määras, seaduslik ja põhjendatud. 10.4. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendatud eripreventiivsete kaalutlustega.

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena KarS § 224 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem KarS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt lisakaristuse raamid kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 10.

  1. Riigikohus on rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Ott Valdma viitas kaebuses juhtimisõiguse vajadusele seoses sellega, et ta peab igapäevaselt autoga tööle sõitma, et täita laste ülalpidamiskohustust. Kohus selgitab, et Ott Valdma oli väärtegu toime pannes teadlik, et ta töötab Märjamaa Vallavalitsuses planeeringute ja hangete spetsialistina ning tal on kolm alaealist last. Samuti oli ta teadlik, et tööle sõitmiseks isikliku sõiduauto kasutamise ja vajadusel töösõitudeks ametiauto kasutamise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu, ometi ei takistanud kõigi nende asjaolude teadmine teda väärtegu toime panemast. Seega ei ole kaebuses toodud põhjendused, seoses töökoha kaotamisega ja rahaliste kohustustega oma perekonna ees, kohtu hinnangul asjakohased. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Ott Valdma puhul ei ole põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest tegemist pole juhusliku eksimusega, vaid korduva tahtliku süüteoga ja juba harjumuspärase käitumisega veidi enam kui nelja kuu jooksul, mistõttu Ott Valdma on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ja ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Ott Valdmale on lisakaristus määratud miinimummäära lähedases määras ja selle kergendamiseks alus puudub.
  2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohus jätab rahuldamata Ott Valdma kaebuse ning jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri KeskEesti politseijaoskonna menetlusgrupi 15.02.2024.a otsuse väärteoasjas nr 263024000238 muutmata. Kohus täpsustab otsust

§ 224

lg 3 p 2 järgi määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kolme kuu möödumisel. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.