KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8615 Tsiviilasi M. S. kohustusest vabastamise menetlus Menetl

§ 175lg 7).

1 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Senine menetlus Viru Maakohtu 08.03.2019 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus (KVM). Usaldusisikuks on nimetatud võlgnik. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud

§ 173

sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik on aruandeid eistanud: --02.03.2020 aruande kohaselt töötas 13.05.2019-30.08.

1. Selgitab, et ei saa kõike pakutavaid töid teha, hetkel on osaline töövõimetus. Käib arstide ja füsioterapeutide juures. Otsib tööd vastavalt oma võimalustele. Võlausaldajatele makseid ei ole teinud. Elab sotsiaaltoetustest. Kohus märgib: Pangakonto väljavõttest nähtuvad pidevad maksed võlausaldajateks mitteolevatele eraisikutele (G. V., G. R.), loto mängimised, maksed mängude kontodel (Playstation), pidevad kulud Superalko poes. Summad ei ole kogumis suured, aga näitavad siiski kulutamiste põhjendamatust, kui samaaegselt ei ole makseid tehtud võlausaldajatele. --02.03.2021 aruandes on töösuhte märge AS P 23.10.2020-15.12.2020 ja uuesti samas alates 15.01.
2. Jätkuvalt „ei ole ühtegi väljamakset tehtud, kuna pidevalt on vaja võlgu võtta, et elada. Viimastel kuudel on raha pandud arvele elukaaslase (kohtule teadaolevalt samuti pankrotivõlgnik A. S.) maksete tõttu, tal ei ole pangaarvet.“ Kohus märgib: Pangakonto väljavõttes jätkuvad maksed eraisikutele G. V., R. R., A. K., A. V.-K., K. M., R. K. ja ka laekumised L. P., K. V., K. V., H. E., P. H., M. K.. Makseid on ka eluliselt mittevajaliku ostlemisena juveeliäris. --02.03.2022 aruande kohaselt „käib võimalusel AS P xxxx, üritab oma erategevusele hoogu anda, milleks tegi ettevõtluskonto. Jälgib ka teisi tööpakkumisi, kuna olukord rahaliselt on raske, väljamakseid teinud ei ole. Jätkuvalt kasutab tema kaarti oma maksudeks ka eksmees.“ Pensionisambaga (II kd tlk 100- laekumine 1896,63 eurot) maksis võlgasid (II kd tlk 54). Kohus märgib: Jätkuvalt nähtuvad pangakontol rahade liikumised eraisikutega, nii kulu kui tuluna. Nimedest lisandusid K. S., E. A., K. V., M. A., J. V., G. M., A. S.. Põhjendamatu on tasuda A. S. võlgnevusi (programmis Hoolivad Isad osalemise eest10.06.2021). Superalkos on sagedastele väikestele summadele lisandunud ka suurem summa, nt 84 eurot 06.09.
3. Selgituseta on väljaminek www.amway nimelisele saajale (II kd tlk 104 jj- 87,22; 34,30; 50,98; 37,86; 53,09; 93,44 eurot) ja The Observatory Building nimelisele saajale. Lisandunud on 2 väljaminekud OÜle Luutar ehk teadaolevale pandimajale. Selgituseta on väljamakse 450 eurot D. K. 25.10.2021 (II kd tlk 115). Kokku saanuks hoida Bolt teenuse arvelt. --2023 aastal tähtaegselt aruannet, st perioodi 01.03.2022 kuni 01.03.2023 kohta, esitatud ei ole. Selle esitas võlgnik 04.04.
4. Aruande (II kd tk 185) kohaselt „haiguse tõttu põhitöökohaga tööd pole võimalik teha, väljamakseid võlausaldajatele pole tehtud.“ Kohus märgib: Pangakonto väljavõttes kajastuvad jätkuvalt rahade liikumised võlausaldajaks mitteolevate eraisikutega, lisandunud on A. J., H. V., S. Š., R. L., S. P., M. V., K. P., E. L., K. R., B. S., S. K.. Ülimalt intensiivseks on muutunud maksed Superalko poes (3-4-5 korda päevas ja nii mitmeid kordi nädalas). Saadud on tulumaksutagastus 602 eurot, mida ei ole kasutatud selle menetluse raames võlausaldajatele maksete tegemiseks. Maksekäitumisse on lisandunud tasumised taksoteenuse eest, jätkuvad maksed pandimajale, Observatory Buildingule. Arusaamatu on väidetavalt raskes majanduslikus olurkorras kulude tegemine mängurluseks, maksetega Dreambox Games OÜle ( nt 11.12.2023 12 x päevas, 17.12.2023 10 x päevas, 18.12.2023 13 x päevas jne). Ilmselt mängurlusega on seotud ka maksed Zimpler AB-le. Võlgniku kirjaliku selgituse kohaselt (III kd tlk 186) „kasiinot olen mänginud aeg-ajalt lootuses võita, vahest see ka õnnestub. Ei leia, et oleksin sõltlane, ei mängi iga päev, vaid siis kui on kurb või tunnen, et täna võidan.“ Kohus leiab, et väide „ei mängi iga päev“, on ümber lükatud pangakontoväljavõttega. Väljamakseid on hakanud saama selles menetluses võlausaldajaks mitteolev Julianus Inkasso. --12.03.2024 aruande (III kd tlk 1) kohaselt „kehtib tähtajaline tööleping, väljamakseid pole teinud, raske on elu elamise võlgadestki välja saada, tööd teeb ajutiselt ka tervise tõttu.“ Kohus märgib: Eelnevate aastate pangakontoväljavõtteid arvestades ei ole näha käitumismustri muutust, mistõttu kohus ei pea enam vajalikuks seda täpsemalt analüüsida. On ilmne, et võlgnikul on probleeme oma elus prioriteetide seadmisega. Kui olulisem on Superalko, taksokulud, mängurlus, eraisikute vahelised massiiivsed selgituseta rahade liikumised versus tasuda võlausaldajate nõudeid, siis ei saa kohus jõuda järeldusele, et võlgnik vääriks kohustustest vabastamist. Kohus möönab, et üks võlausaldaja on kinnitanud, et võlg on tasutud. Aga sedagi on teinud kolmas isik, mitte võlgnik ise. Võlgnik saanuks ka ise oma võlgasid vähendada nt saadud tulumaksutagastuse või pensionisamba maksete arvel. Olukorras, kus üks võlausaldaja on saanud oma nõude täielikult tasutud (ja võlgnik pole pidanud vajalikuks üheski aruandes seda kajastada), on selgelt tegemist süüliselt võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Võlausaldajate seisukohad **I AS teatel (III kd tlk 152) on nende nõue 29.01.2020 loovutatud P ASle. Edasi teatas I AS, et nõue on loovutatud 21.01.2020 (III kd tlk 167) ning kolmandas kirjas (III kd tlk 172) selgitab, et võlgnikuga sõlmitud algne leping nr xxxx on ümber tehtud 03.06.2019 lepinguks numbriga xxxx ning sellisena loovutatud. Nõude loovutamise kohta 03.10.2019 sõlmitud raamlepingut ei ole kohtule esitatud ning lepingut nõude loovutamise kohta, väidetavalt P AS-le, 21.01.2020 või 29.01.2020 ei ole esitanud ei AS I ega ka AS P. Küll aga on nii I AS kui AS P esindaja P OÜ kinnitanud, et loovutuse osas on olnud segadust ning et nõue kuulub siiski I AS-le. Tasutud on nõudest 79,50 eurot. 3 **S AS teatab, et nõue on täies ulatuses tasutud kolmanda isiku poolt (III kd tlk 158). **AS B on nõus vabastamisega. Võlgnevuse jääk on 1370.46 eurot (III kd tlk 159). ** AS B palub võlgnik jätta vabastamata, nõude katteks laekumisi pole toimunud, nõude jääk on endiselt 9906.58 eurot (III kd tlk 161). Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini. Enne
7. aasta
8. juulit kehtinud

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on küll kõigi aastate jooksul olnud- pangakontode alusel- majanduslikult seisus, mis on andnud aluse määrata talle sotsiaaltoetust ja tal on olnud kohustustest vabastamise menetluse (KVM) perioodil üldjuhul ka töökoht, kuid sellele vaatamata ei ole ta leidnud võimalust teha kõigile võlausaldajatele väljamakseid. Kui sissetulekut arvestades see ongi olnud problemaatiline, siis käsitamatult on samal ajal võlgnik teinud väga intensiivses ulatuses põhjendamatuid makseid võlausaldajaks mitteolevatele eraisikutele, teinud väga sagedaselt kulutusi kindla suunitlusena alkoholi ja tubaka müümisega tegelevas Superalko poes (ei ole eluliselt vajalik kulu) ja on teinud intensiivse sagedusega kulutusi seoses mängurlusega. 4 Neljast võlausaldajast ühe nõue on kolmanda isiku poolt täielikult tasutud ja veel üks võlausaldaja nõustub võlgniku vabastamisega. Kohus ei saa siiski võlgniku majandusliku käitumise mustrit hinnates jõuda järeldusele, et võlgnik tegelikult olnuks huvitatud olemasolevate võlgade tasumisest. Asjaolu, et ühe nõude on tegelikult tasunud kolmas isik, ei kahjusta küll selle konkreetse võlausaldaja õigusi, kuid rikub selgelt ülejäänute õigust saada võrdse kohtlemisena tasumist samaaegselt ka nende nõuetele. I AS nõuet on tasutud osaliselt, jääk on 533,65 eurot, ja kui selle kõrval mõni võlausaldaja pole üldse nõude rahuldamist saanud ja teine on seda saanud täielikult, siis see on süüline võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine. Kohus leiab, et võlgnikku ei ole võimalik vabastada täitmata jäänud kohustuste tasumisest. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb KVM tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist. FIMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on keeldunud võlgniku kohustustest vabastamast, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. FIMS § 49 lg 14 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 5