RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 256 lg 1 ja § 318 lg 1 järgi mõistetud 12 aasta pikkust vangistust, mille tähtaeg möödub 8. augustil 2029. Lisakaristusena mõisteti talle

§ 54lg 1 alusel Eestist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.

1. Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a määrusega otsustati vabastada V. Gulevich vangistusest enne tähtaega. Kohus leidis, et

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi vabastamiseks on täidetud. V. Gulevichi vabastamist ei takista asjaolu, et ta vabanemisjärgne elukoht on Venemaal. Juhul, kui süüdimõistetu saadetakse riigist välja, saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 alusel loobuda käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest ning süüdimõistetu elukoht Eestis ei ole nõutav. 3. Täidetud on ka

§ 76lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.

Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ja käitumine vangistuses kaaluvad üles toimepandud kuriteost ja tema varasemast elust lähtuva ohuprognoosi. Kuigi V. Gulevich pani korduvalt toime varavastaseid kuritegusid ning ta kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, on tema jätkuv mõju Eestile edaspidi vähene. Ta on olnud 6 aastat vanglas ega tohi vähemalt 10 aastat Eestisse tagasi pöörduda. Ennetähtaegset vabastamist toetasid ka Viru Vangla ja prokuratuur. Määruskaebus 4. Maakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes V. Gulevichi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist. Kui esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetu soovib karistuse kandmiselt vabaneda poole karistusaja järel, peab ta

§ 76

lg 2 p 1 alusel nõustuma ka elektroonilise valve kohaldamisega, mille täitmine väljasaatmise korral ei ole võimalik. Lisaks laekus pärast maakohtu otsuse tegemist prokuratuurile Keskkriminaalpolitseist teave, mille kohaselt ei kavatse V. Gulevich pärast väljasaatmist jääda Venemaale, vaid naasta Hispaaniasse, kus ta elas alates

1. a kuni kinnipidamise ja Eestile loovutamiseni. Ringkonnakohtu määrus
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. jaanuaril
4. a maakohtu määruse ning jättis V. Gulevichi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Prokuratuuri esitatud teavet saab ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada, sest määruskaebemenetluses ei ole tõendite kogumise kord sama range nagu süüditunnistamise ja karistamise menetluses.
6. Riigist KrMS § 426 lg 3 korras väljasaadetava isiku saab vabastada üksnes koostoimes

§ 76lg 2 p-ga 2.

Kinnipeetava

§ 76

lg 2 p 1 alusel enne tähtaega vabastamise obligatoorne eeldus on elektroonilise valve kohaldamine, kuid väljasaadetava isiku puhul ei saa seda kohaldada. Kohus võib alles pärast vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste hindamist otsustada, et loobub vabastatava isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest. Kuna V. Gulevichil ei ole Eestis kindlat elukohta, mis vastaks elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, tuleb ta jätta vangistusest enne tähtaega vabastamata juba formaalsete eelduste puudumise tõttu. 8. Isegi juhul, kui formaalsed eeldused V. Gulevichi vangistusest vabastamiseks oleksid täidetud, ei saaks teda vabastada materiaalsetele nõuetele (

§ 76lg 4) mittevastavuse tõttu.

Puudub alus uskuda, et V. Gulevich on oma hoiakuid muutnud ning soovib elada vabaduses seaduskuulekalt. Teda karistati kuritegeliku ühenduse pikaajalise juhtimise eest, mis on tunnistuseks sügavalt juurdunud kuritegelikust mõtteviisist. Samuti pani ta kinnipidamisasutuses toime uue kuriteo (

§ 318lg 1).

Vangla kinnitusel toetavad V. Gulevichit karistuse kandmise ajal rahaliselt kuritegeliku ühendusega, aga ka kaaskinnipeetutega seotud isikud. Arvestades süüdimõistetu sidemeid, teadmisi, oskusi ja autoriteeti kuritegelikus ringkonnas, on suur tõenäosus uute varjatud iseloomuga kuritegude toimepanemiseks eesmärgiga teenida senise elustandardi säilitamiseks vajalikku kriminaaltulu. Seda kinnitab kaudselt ka prokuratuuri esitatud teave, et süüdimõistetul on plaanis asuda elama Hispaaniasse, kus ta enne süüdimõistmist juhtis Eestis tegutsevat kuritegelikku ühendust. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus 2

§ 76

alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest ehk väljasaatmine on võimalik nii

§ 76lg 2 p 1 kui ka sama lõike p 2 korral.

Seadusandja tahe on välismaalastest vangide Eestist ärasaatmine.

1. Ringkonnakohus võttis prokuröri esitatud kirjaliku tõendi kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 321 lg-s 6 sätestatut eirates. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et dokument ei vasta tõendi tunnustele, sest tegemist on kirjalikult vormistatud politseiametniku ütlusega. Nii teabe kui ka selle saamise õiguspärasust ei saa kontrollida. Prokuratuur taotles maakohtu määruse tühistamist uute asjaolude ilmnemise, mitte tingimisi enne tähtaega vabastamise sisuliste eelduste eksliku hindamise tõttu. Kuivõrd uute asjaolude arvestamine on lubamatu, ei tohtinud ringkonnakohus hinnata vabastamise materiaalseid eeldusi. Prokuratuuri vastus
2. Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Teise astme kohus ei olnud seotud määruskaebuses esitatud taotluste õiguslike põhjendustega ning sai parandada ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel maakohtu kaalutlusvea. Määruskaebuse lisana esitatud kaastööteade ei ole tõend KrMS § 61 tähenduses, vaid on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks vajalik teave. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Määruskaebemenetluse esemeks olev õigusküsimus seisneb selles, kas täitmiskohtunik võib

§ 76lg 2 p 1 alusel otsustada Eestis alalise elukohata süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamise ja Kr

MS § 426 lg 3 kohaselt loobuda tema allutamisest käitumiskontrollile ning elektroonilisele valvele, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. 13. Süüdimõistetu vangistusest katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks peab kohus esmalt hindama vabastamise formaalsete eelduste täidetust.

§ 76

lg 2 p 1 järgi peab tahtlikus esimese astme kuriteos süüdimõistetu olema ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

14. Ringkonnakohus märkis, et

§ 76

lg 2 p 1 alusel enne tähtaega vabastamisel peab elektroonilist valvet ka reaalselt kohaldama, mis ei ole aga riigist väljasaadetava suhtes võimalik. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. 15.

§ 76

lg-st 5 tulenev üldreegel, mille kohaselt allutatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu käitumiskontrollile, ei kehti eranditeta. Kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse riigist välja ning kohus jätab KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamata, ei eelda süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine seda, et tal oleks Eestis alaline elukoht (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 8). KrMS § 426 lg 3 näeb sõnaselgelt ette, et täitmiskohtunik võib

§ 76

, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes tema väljasaatmise või väljaandmise korral loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest. 16. Kolleegiumi hinnangul on KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrollist loobumine võimalik kõikidel

§ 76lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel. Seadusandja ei ole Kr

MS § 426 lg-s 3 näinud ette erisust juhuks, kui süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eelduseks on elektroonilise valve kohaldamine (

§ 76lg 1 p 1 ja lg 2 p 1). Seetõttu saab täitmiskohtunik loobuda ka väljasaadetava 3

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

Ringkonnakohus asus erinevalt maakohtust seisukohale, et V. Gulevichi ennetähtaegseks vabastamiseks on need sisulised tingimused täitmata, kuna ta võib jätkata varjatud iseloomuga raskete kuritegude toimepanemist. Ehkki kohtul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum, on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalõiguse rikkumine (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Kolleegium leiab, et ringkonnakohus järgis V. Gulevichi vabastamise materiaalsete eelduste (ümber)hindamisel kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtteid, ning nõustub apellatsioonikohtu arvamusega, jättes põhjendused kordamata (KrMS § 363 lg 4 p 1). Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei ole kaitsja esitanud ühtki vastuargumenti ringkonnakohtu järeldusele

§ 76lg-s 4 sätestatud vabastamiseelduste puudumise kohta.

1. Vastuseks kaitsja väidetele menetlusõiguse rikkumise kohta ringkonnakohtus märgib kolleegium järgmist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlus, sh tõendite kogumise ja esitamise kord, ei ole ega pea olema reguleeritud sarnase põhjalikkusega nagu süüküsimuse lahendamisel ning kohtule on jäetud menetluse kujundamisel avar otsustusruum (vt ka RKPJK 12.03.2021, 5-20-11/9, p-d 21 ja 25). Lisaks ei näe määruskaebusele nõudeid sätestav KrMS § 386 ette KrMS § 321 lg-ga 6 sarnast piirangut (vt KrMS § 384 lg 3). Järelikult võib ringkonnakohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vastu võtta ka edasikaebemenetluses esitatud tõendeid. Tõhusa menetluse tagamiseks peab prokuratuur asjas tähtsad asjaolud välja selgitama võimaluse korral oma kirjaliku seisukoha esitamise ajaks (KrMS § 432 lg 33).
2. Kolleegium nendib, et ringkonnakohus arvestas prokuratuuri määruskaebuse lisana esitatud politsei kaastööteatest pärinevat teavet üksnes vabastamiseelduste puudumist kinnitava kaudse argumendina ehk sellel ei olnud kohtu jaoks materiaalsete eelduste sisustamisel määravat tähtsust.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, muudab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse põhiosa, jättes sealt välja põhjenduse, et V. Gulevichil on elektrooniliseks valveks sobiva elukoha puudumise tõttu täitmata formaalsed eeldused tema enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6. Kaitsja palub hüvitada V. Gulevichile määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 1143 eurot ja 75 senti ning sõidukulu 120 eurot ja 78 senti. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks, nõupidamiseks süüdimõistetuga ning määruskaebuse koostamiseks kokku 6 tundi ja 15 minutit. Samuti palub kaitsja hüvitada sõiduki kasutamise kulud, mis tekkisid seoses Tallinnast Jõhvi ja tagasi sõitmisega.
7. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Hinnates valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKK 21.09.2023, 1-23-1269/18, p 21). Kaebuses esitatud argumentide asjakohasust arvestades loeb kolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks 732 eurot. Muu vajaliku kuluna tuleb menetluskulude hulka arvata ka kaitsja sõidukulud. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 186 lg-st 1 (RKKK 03.03.2016, 4