Obsah (17)

§ 121§ 120§ 74§ 215§ 4231§ 64§ 65§ 424§ 68§ 15§ 16§ 56§ 57§ 58§ 63§ 75§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2024, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5918 Kohtukoosseis Triin Harak Kohtuistungi sekretär Kärt Kä

§ 121

lg 2 p 2, 3,

§ 120

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Dan Lepik, isikukood: 39911056825; elukoht: xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx, viibib vahistatuna xxxxxxx xxxxxxx ( xxxx xx xxxxxxxx); kriminaalkorras karistatud viiel korral: 1) 18.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-166644 karistati

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega

§ 74

lg 1 alusel tingimisi ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse katseajaga; 2) 08.01.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-176777 karistati

§ 215

lg 2 p 2 ja

§ 4231

järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 4 kuud vangistust ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks üks aasta kuus kuud ja 18 päeva vangistust; 3) 22.03.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-192311 karistati

§ 215

lg 2 p 1 ja

§ 4231

järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega kaheksa kuud vangistust ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks üks aasta kuus kuud ja kolm päeva vangistust; 4) 04.05.2020 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-202791 karistati

§ 215

lg 2 p 1,

§ 4231

ja

§ 424

lg 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega üks aasta ja üheksa kuud vangistust ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kaks aastat kaks kuud ja 21 päeva vangistust; 1 5) 17.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega 1-23-2202 karistati

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 424

lg 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega kaks aastat vangistust, millest

§ 74

alusel kuulus koheselt ärakandmisele kaks kuud vangistust ning üks aasta ja kümme kuud vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga koos kohustustega mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis ja registreerida ennast ühe kuu jooksul pärast osalise vangistuse ärakandmist vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida hindamine; Tõkend väärteokorras karistatud. Vahistamine alates 19.06.2023 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Dan Lepik

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust 2.

Tunnistada süüdi Dan Lepik

§ 120lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Dan Lepikule liitkaristuseks vangistus 2 aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Dan Lepikule mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Dan Lepikule karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.04.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2202 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra ning mõista Dan Lepikule liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Dan Lepiku karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 19.06.

2. Dan Lepiku suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui mõistetud vangistuse ärakandmisel.
3. Arvata menetluskulude hulka: • kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 1529,24 eurot ja • sundraha summas 1230 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistatavalt välja riigi tuludesse menetluskulud summas 2759,24 eurot, s.o kaitsjatasu ning sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 2759,24 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu 2 jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kannatanud E.U (ik: xxxxxxxxxxxx , tel: xxxxxxxx ), A.V (ik: xxxxxxxxxxx , tel: xxxxxxxx ) ja A.K (ik: xxxxxxxxxxx , tel: xxxxxxxx ) on taotlenud enda teavitamist Dan Lepiku vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
5. Dan Lepikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, mille eest karistati teda 18.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-6644

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi ja 17.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2202

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning millised karistused on kehtivad: - 06.05.2023 kella 14.00 paiku, olles joobeseisundis, xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx xxx-x asuvas korteris kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda E.Ui ja xxxxxxxxxxx A.K suhtes, mis seisnes selles, et lõi E.Ui korduvalt rusikaga näkku ja seejärel A.Kd lahtise labakäega vastu nägu. Dan Lepik põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega A.Kle valu ning E.Uile valu ja tervisekahjustusi: hematoomi paremas skleeras, parema sarnaluu piirkonnas ja parema silma all ning paremal u 3 cm kõrvast all pool põsel; - 16.06.2023 lõuna paiku täpselt tuvastamata kellaajal, olles joobeseisundis, xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xx x-xx asuvas korteris kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda elukaaslase A.K suhtes, mis seisnes selles, et lõi A.Kd ühe korra labakäega vastu põske, millise tahtliku tegevusega põhjustas Dan Lepik A.Kle valu; - 19.06.2023 pärastlõunal täpselt tuvastamata kellaajal, olles joobeseisundis, , xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xx x-xx asuvas korteris kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda A.Vi suhtes, mis seisnes selles, et haaras jõuliselt A.Vi paremast käest kinni ja lõi A.Vi rusikaga vastu paremat õlavart, millise tahtliku tegevusega põhjustas Dan Lepik A.Vile valu ja tervisekahjustusi - hematoomid paremale õlavarrele. 3 Sellega pani Dan Lepik toime

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Lisaks süüdistatakse Dan Lepikut sellest, et tema 19.06.2023 pärastlõunal täpselt tuvastamata kellaajal, olles joobeseisundis, , xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xx x-xx asuvas korteris ähvardas tahtlikult A.Vi tapmisega, mis seisnes selles, et ütles A.Vile: „Ma tapan su lehma ära“ ja „Ma nagunii tapan su ära ja saan su kätte“. A.V tunnetas Dan Lepiku öeldu tõttu reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Dan Lepik oli joobeseisundis ja agressiivselt meelestatud ning A.V oli teadlik Dan Lepiku varasemasest vägivaldsusest ja kriminaalkorras karistatusest. Sellega pani Dan Lepik toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. II Kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Dan Lepiku süüditunnistamist ja karistamist reaalse vangistusega.
2. Süüdistatav Dan Lepik kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas end süüdi osaliselt (16.06.2023 süüdistusepisoodis) ja nõustus lühimenetlusega. Dan Lepik ei soovinud ütlusi anda. Viimases sõnas avaldas Dan Lepik, et A.V ei ole xxxx olnud. Kahetseb xxxxxxxxxx vastu pandud kuritegu ja palub võimalust vabaduses ennast tõestada.
3. Dan Lepiku kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas leidis, et süüdistus on osaliselt põhjendatud. Kaitsja palus mõista Dan Lepik õigeks 06.05.2023 kehalise väärkohtlemise episoodis ning 19.06.2023 kehalise väärkohtlemise episoodis ja samuti süüdistuse kohaselt samal kuupäeval aset leidnud ähvardamise episoodis A.Vi suhtes. Kaitsja palub kohaldada

§ 74

lg 5 tulenevat võimalust ning uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. III Kohtu põhjendused

1. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Dan Lepik esitas kohtumenetluses taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad.
2. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada Dan Lepik süüdi talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt Dan Lepikule

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, seejärel

§ 120

lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, mõistab seejärel Dan Lepikule karistuse ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise ja lahendab muud taotlused. • (A) Süüdistus

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 06.05.2023 episood 4 7.

Kannatanu E.Ui on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt 06.05.2023 olid tema kodus xxxxxxxx xxxxx xxx korteris x külas tema tuttavad V.l, A.K ja Dan Lepik. Koos tarvitati alkoholi. Dan Lepikut teab paar aastat. Daniga saab muidu normaalselt läbi aga kui ta alkoholi joob siis ta läheb lolliks. Nad tarvitasid umbes 1-2 tundi alkoholi ning korraga hüppas Dan talle peale ja hakkas rusikaga näkku peksma, ütles „sa oled kunagi mu naist sebinud“. Mingit sõnelust ei eelnenud, ei tea, mille peale Dan ärritus. Dan lõi vähemalt 5 korda rusikaga näkku, täpsemalt parema silma piirkonda. Lööke võis olla isegi rohkem. Löökidest tundis valu, silm on ütluste andmise ajaks sinine ja paistes. Löömine toimus umbes kella 14 paiku. A hakkas karjuma, selle peale Dan lõpetas. Löömist nägid pealt A ja V. Peale seda kui A. karjuma hakkas lõi Dan labakäega ka A.ile vastu nägu. Ei tea mitu korda ja kuhu. Teab, et Dan on ka varasemalt olnud vägivaldne, isegi xxxxxx A vastu (I kd tl 10-11).

1. Kannatanu E.Ui ütlusi kinnitavad korteris viibinud A.K ja V.L . Kannatanu A.K kinnitab toimunut ning selgitab 28.06.2023 ülekuulamisel, et tema xxxxxxxxx Dan Lepik on teda korduvalt löönud labakäega vastu nägu. Üks sündmus toimus 06.05.2023 kui olid koos Daniga Põlvas E.Uil külas. E.l oli külas ka keegi V. Jõid koos alkoholi. Täpselt ei mäleta aga arvab, et tüli sai alguse armukadeduse pärast. Mäletab, et umbes lõuna ajal E. korteris olles, Dan lõi . Mäletab, et E. istus diivanil ja Dan seisis püsti. Mäletab, et Dan lõi mitu korda rusikaga E.le näkku. Peale seda lõi Dan A.Kd ennast labakäega näkku. Selle löögi tagajärjel tundis ta valu (I kd tl 63). Tunnistaja V.l oma ütluste kohaselt löömist pealt ei näinud, kuna käis maja ees suitsu tegemas, oli väljas umbes 5-10 minutit. Kui tagasi läks siis nägi, et E.l jookseb ninast verd. Nägi, et Dan ja E. istusid mõlemad diivani peal. Sai kohe aru, et midagi on juhtunud. Sai aru, et Dan on E.t löönud. Temale ei öelnud keegi, mis seal täpselt juhtus. Sai aru, et Dan on selline tülinorija. Arvas juba siis, et Dan lõi E.t. Peale seda juhtunut läks koju ära. Järgmisel päeval läks E.le uuesti külla, nägi, et E. silm on sinine ja paistes. Seostas seda kohe 06.05 toimunuga. E. on hiljem rääkinud, et Dan oli teda löönud (I kd tl 21).
2. Kannatanute ütlused on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Kannatanul E.Uil esinenud tervisekahjustused on fikseeritud politsei ning kiirabi poolt. Nimelt 11.05.2023 kannatanu E.Ui ülekuulamise protokollile on lisatud ka fototabel (I kd tl 12-14), kust on näha kannatanu E.Ui parema silma ümbruses hematoomi ja silmamunal punetust. Kuigi ründe ning vigastuste fotografeerimise vahel on 5 päeva, on kannatanu E.U avaldanud ütlustes „tundsin valu ning tänaseks on mul silm sinine ja paistes“. Eelnevast järeldub tema kinnitus, et vigastused on tekkinud just 06.05.2023 ründe tõttu. Samuti ei ole ajavahemik sedavõrd pikk, mis võimaldaks ka vigastuste paranemiskiirust arvestades seada kahtluse alla 11.05.2023 fotografeeritud vigastuste tekitamise 06.05.2023 kuupäeval. Toimikus oleva Põlva Haigla epikriisi kohaselt toimetati ka E.U 12.05.2023 politsei poolt vigastusi fikseerima. Põhidiagnoosiks olid täpsustamata hulgihematoomid paremal sarnaluul, otsmikul ja rangluul (I kd tl 16).
3. Sündmuse asetleidmist ning selle aega ja kohta kinnitab ka teabesalvestise vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisest (I kd tl 4-5, salvestis plaadil), mis tõendab, et 06.05.2023 kell 14.10 laekus Häirekeskusele kõne, milles teatati, et aadressil xxxxxxx xxxx xxxxxx xx xxx-x Dan Lepik läks kallale E.Uile ja A.Kle.
4. Asjaolu, et Dan Lepik märgitud ajal alkoholijoobes viibis, nähtub ka politsei teenistuslehe väljatrükilt, mille kohaselt teatati 06.05.2023 kell 14.11 lähisuhtevägivallast. Kõik isikud olid silmnähtavalt alkoholijoobes. A. joove oli 1,40 mg/L ning A. on xxxx. Dani joove oli 1,25 mg/L. Väidetavalt oli Dan löönud labakäega vastu A. põske. Dan olevat löönud ka E.t. Dan ja E. olevat omavahel ära leppinud. A.l mingeid nähtavaid vigastusi polnud ja kiirabi ta ei soovinud (I kd tl 3). Dan Lepiku seisund peale juhtunut ja käitumine nähtub asitõendi vaatlusprotokollist patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisest väljakutsele 5 06.05.2023 kell 14:19, mis on salvestatud DVD-plaadile. Salvestisel on näha sündmuskohal viibinud isikud E.U, Dan Lepik, V.l ja A.K. Dan Lepik on salvestise põhjal väliselt tajutavalt seisundis, mis viitab joobele - kõne on häiritud ning esinevad tasakaaluhäired. A.K selgitab, et Dan lõi teda mitu korda, alguses läks E.le kallale ja siis lõi teda labakäega kaks korda vastu põske. E.t lõi näkku, silm hakkab juba siniseks minema (I kd tl 6-8, salvestis plaadil). A.K poolt 06.05.2023 sündmuskohal politseiametnikele avaldatu langeb kokku tema 28.06.2023 ülekuulamisel avaldatuga ning kinnitab tema ütluste usaldusväärsust.
5. Süüdistatav Dan Lepik on selle sündmuse kohta eeluurimisel andnud ütlusi 25.05.2023 ja 05.07.2023, kus selgitab, et ei mäleta sündmust, oli alkoholijoobes, terve öö joonud. Mäletab, et oli koos A.ga ja teab, et kahtlustuses kirjas olev aadress on E.Ui aadress (I kd tl 27, 74).
6. Kohtu hinnangul on kannatanute ütlused eluliselt usutavad ja kokkulangevad teiste objektiivsete tõenditega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on täielikult tõendatud, et Dan Lepik 06.05.2023 kella 14:00 paiku, olles alkoholijoobes, xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxx-x asuvas korteris lõi A.Kd lahtise labakäega vastu põske, mille tagajärjel tundis A.K valu ning lõi E.Ui korduvalt rusikaga näkku, millega põhjustas E.Uile valu ja tervisekahjustusedhematoomid. • 16.06.2023 episood
7. Kannatanu A.K on andnud eeluurimisel ütlusi kõnealuse episoodi koha, kus selgitab, et 16.06.2023 oli Dan tema suhtes uuesti vägivaldne. Tema viibis 16.06 kodus xxxxxx tänaval. Dan tuli lõunasel ajal koju ja oli purjus. Neil tekkis tüli Dani joomise pärast ning vestluse käigus lõi Dan teda ühe korra labakäega vastu vasakut põske. Löömine toimus elutoas diivani peal. Löömise tagajärjel tundis valu. Ei ole käinud vigastusi fikseerimas, sest Dan ei ole jätnud kunagi löömisest mingit jälge. On tekkinud hirm. Politseisse ei ole helistanud. Enamasti ei ole saanud helistada, sest Dan on tema telefoni alati ära lõhkunud. Kui Dan on purjus siis kardab teda. Kui Dan on kaine siis on läbisaamine hea (I kd tl 63-64).
8. Ka süüdistatav Dan Lepik on ise 16.06.2023 xxxxxxxxxxx A.K löömist tunnistanud. Eeluurimisel on Dan Lepik andnud ütlusi, mille kohaselt 16.06.2023 olid nad A.Kga koos kodus. Tüli sai alguse alkoholi pärast. Oli sel päeval natuke joonud. A. oli kaine. Sõnelesid korteris, elutoa diivanil. Sõnelemise käigus lõi ta ühe korra enda xxxxxxxx A.t labakäega vastu vasakut näopoolt. Ei löönud teda kõvasti. Ei oska öelda, miks seda tegi. Väga kahetseb, et A.t lõi. Palus peale löömist kohe A.lt vabandust. Peale seda said kohe A.ga jälle hästi läbi (I kd tl 75).
9. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et 19.06.2023 sündmuskohale saabunud politseiametnikele on kannatanu avaldanud käesoleva sündmusega seonduvat. Nimelt on näha patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisest, kui politseipatrull käis väljakutsel 19.06.2023 aadressil xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x , kuidas A.K vastab politseiniku küsimustele, öeldes muuhulgas, et Dan Lepik lõi teda paar päeva tagasi labakäega (I kd tl 44-48, salvestis plaadil).
10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Dan Lepik 16.06.2023 lõuna paiku, olles joobeseisundis, xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x asuvas korteris lõi A.Kd ühe korra labakäega vastu vasakut põske, millega põhjustas A.Kle valu. • 19.06.2023 episood
11. Kannatanu A.V on andnud eeluurimisel ütlusi kahel korral: 19.06.2023 ja 20.06.
12. Ütluste kohaselt oli ta 19.06.2023 enda kodus xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x alevikus. Kella 10 paiku tulid talle külla A.K ja Dan Lepik. Mingi hetk läks Dan ära ja nemad A.ga jäid 6 rääkima. Mõne aja möödudes nägid, et Dan tuli koos kahe isikuga kortermaja suunas. Üks neist oli M.O , ta elab samas trepikojas, korteris x. Nad röökisid kortermaja ees väga ebatsensuurseid sõnu siis läksid koos M korterisse. (I kd tl 56). Kella 15 paiku helistas ta esimest korda politseisse põhjuseks alkohoolikute lärmamine kõrval trepikojas ja ümber maja (I kd tl 53). Seda kinnitab ka Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, mis tõendab, et 19.06.2023 laekus Häirkeskusele kõne kell 14:35, kus helistaja A.V teatab, et naabrid juba mitu päeva joovad ja karjuvad. Just käis tema korteris ka laamendamas, isikul on alkoholikeeld ja tingimised. Isiku xxxx xxxxxxx on helistaja juures. Ütles helistajale, et ta on lits ja tapab ta ära. Isik on agressiivne ka xxxx xxxxxxxxx ja helistaja kartis, et tuleb talle ka kättpidi kallale. See mees on Dan Lepik. Dan ähvardas ta reaalselt ära tappa ja on xxxxx xxxxxxxx kättpidi korduvalt kallale läinud. Dani naine on A.. Dan käis tema korteris sees ja ähvardas, sõimas teda kuradi lehmaks ja hooraks ja lubas maha lüüa. Helistaja ütleb, et on nõus tegema avalduse Dani vastu (I kd tl 42-43, salvestis plaadil). A.Vi 19.06.2023 ütluste kohaselt esimesel korral politseinikud vestlesid Dan Lepikuga. Peale politsei lahkumist tuli tema poole Dan, et rääkida oma xxxxxxxxx A.Kga, kes oli tema pool. Dan hakkas teda süüdistama, et üritab teda ja A.t lahku ajada, hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama, nimetas litsiks, lehmaks ja politsei kitseks. A.V ütles, et isik lahkuks, mille peale hakkas süüdistatav A.Vi sõimama ja ütles, et tapab ta ära, et Esimese (19.06.2023) ülekuulamise käigus on A.V avaldanud, et ühtäkki tõusis Dan köögi laua tagant ja tuli talle kallale lüües teda mitu korda rusikaga vastu paremat õlga (I kd tl 53 pöördel). Teise ülekuulamise käigus on A.V öelnud, kui Dan korterisse lubati, jäädi kööki istuma ning kui A. ütles Danile, et mis toimub, lõpeta joomine ära, ma lähen kohe sünnitama, läks Dan endast välja. Dan tõusis köögis püsti ning hakkas karjuma kannatanute peale. Köögis olles võttis Dan A.Vi paremast käest kinni ja lõi tugevalt. Kui Dan lõi siis tundis valu ja tal tekkisid kinnihoidmiskohtadele hematoomid. See toimus umbes kella 4 paiku (I kd tl 57).
13. Tunnistaja A.K kinnitab seda, et tema ja Dan Lepik olid 19.06.2023 A.Vil külas, kuid ütleb, et A. korteris midagi vägivaldset ei toimunud. Tema ei näinud, et Dan oleks A.t löönud. Seal olles Dan sõimas A.t (I kd tl 64). Tunnistaja A.K ütlused kinnitavad, et verbaalne konflikt A.Vi ja Dan Lepiku vahel toimus. Kuigi löömist tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud, ei välista see ilmtingimata kannatanu ütluste tõelevastavust või sündmuse asetleidmist. Süüdistusest nähtuvalt oli tegemist lühiajalise kinnihaaramise ja õlavarre vastu tehtud rusikalöögiga. Kuna ei ole ka tuvastatav, kuidas täpselt isikud köögis konflikti ajal paiknesid, ei saa kohtu hinnangul välistada, et tunnistajale mingil põhjusel jäi löömine tähelepanuta/nägemata.
14. Seda, et A.Vil teatud tervisekahjustused esinesid kohas, kust ta viitas, et süüdistatav kinni võttis, on näha kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fototabelist (I kd tl 59-60), kust ilmnevad kannatanu A.Vi parema käe õlavarre välisküljel helekollane ja siseküljel punakas hematoom.
15. Süüdistatav Dan Lepik on selle sündmuse kohta eeluurimisel andnud ütlusi, kus kinnitab seda, et nad läksid koos xxxxxxx A.Kga 19.06.2023 hommikul A.Vi juurde, kes elab xxxxx x-x . Ta istus seal A ja A.ga umbes pool tundi. Kuna tal hakkas igav siis otsustas ära minna. Läks tuttava M juurde. M.O elab A kõrval, korteris number x. Üks hetk mindi ujuma, kuhu võeti kaasa ka vist 4 õllet. Seejärel liiguti tagasi koju ning M juurde. Mingi hetk tuli politsei ja Dan Lepik pandi puhuma. Mäletab, et indikaatorvahendi näit oli 0,48mg/l. Kui politsei lahkus mindi M ja tema xxxxxxxx uuesti ujuma. Ujumast koju naastes hakkas Dan Lepik hõikama kortermaja ees A.t, et ta viskaks koduvõtmed talle. A. kõrval oli A kes ütles, et Dan on purjus. Üks hetk sai aru, et ei ole mõtet kortermaja ees olla ja läks M korterisse. Korraga seal olles oli jälle politsei ukse taga. Kui politseinikud teist korda tulid, oli joove 0,28 mg/l. Lisab, et ei olnud purjus, mäletab kõike. Käis A korteris ainult hommikul ja mingit kuritegu toime pannud ei ole (I kd tl 71-72). 7
16. Sündmuse asetleidmist kinnitab teabesalvestise vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnedest. Teises kõnes kell 16:37 teatab helistaja, et soovib politseid, meesterahvas soovib xxx xxxxxx kätte saada aga xxxxxxx kardab koju minna. xxxxxxxx on tema korteris ja on xxxx. Meesterahvas lõhub ust, ütles helistajale: „Ma tapan su ära“. Meesterahvas viskas 4-5 korda telefoniga vastu teise korruse akent. Naisterahva nimi on A.K, lõhkuja on Dan Lepik. Helistaja on A.V (I kd tl 42-43, salvestis plaadil).
17. Sündmuskohale saadetud politseipatrulli vormikaamera salvestisest nähtuvalt käis politseipatrull väljakutsel 19.06.2023 aadressile xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x , kus sündmuskohal viibinud isikud A.V ja A.K selgitavad juhtunut. A.V selgitab, et probleem on Dan Lepikus praegu. Käis siin lõugamas, ütles „vana lits, tapan su maha“ ja korra virutas vastu õlga. Ta tundis hirmu, sest teab, et Dan on kinni istunud. Politseinik kontrollib A.Vi õlga ning leiab sealt sinika (I kd tl 44-48, salvestis plaadil).
18. Asjaolu, et Dan Lepik märgitud ajal ja kohas alkoholijoobes viibis, nähtub ka 19.06.2023 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd tl 67-68), mis tõendab Dan Lepiku kahtlustavana kinnipidamist märgitud sündmuskohal. 19.06.2023 indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid (I kd tl 66-66 pöördel) tõendavad Dan Lepikul 19.06.2023 kell 17.23 alkoholijoobe esinemist 0,28 mg/l ning seda, et tema käitumises esines rahutust, ärritumist ja omamehelikku käitumist.
19. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kogumis kannatanu ütlusi. Kannatanu ütlusi selle kohta, et Dan Lepik teda käsivarrest haaras ja rusikaga vastu kätt lõi kinnitavad kannatanul olnud hematoomid käsivarrel, mis on fotografeeritud. Kohus leiab, et kannatanul tekkinud tervisekahjustus on selline, mille sai põhjustada käest haaramine ja/või rusikaga löömine käsivarre piirkonda. Kohus möönab, et kannatanu tervisekahjustused on leebed, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et löömist ja/või kinnihaaramist ei toimunud ja see tegevus ei võinud kannatanule tekitada valu. Sellest saab järeldada, et löök või haaramine ei olnud ülemääraselt tugev, kuid arvestades kannatanu järjepidevaid ja usaldusväärseid ütlusi, ei saa tugevate ja arvukate löögijälje/vigastuse puudumisest järeldada, et kinni haaramist ja lööki ei toimunudki, kuivõrd teatavad vigastused kannatanu käevarrel siiski on, mis võisid tekkida kas kinnihaaramisest ja/või löögist. Kannatanu ütluste usaldusväärsust vägivallasündmuse kohta kinnitab nii kõne Häirekeskusele kui ka politsei vormikaamera salvestis, olles omavahel kokkulangevad. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlused toimunust on usaldusväärsed ning langevad kokku teiste tõenditega. Dan Lepiku ütlused selle kohta, et ta pole kuritegu toime pannud on ümber lükatud teiste kohtus uuritud tõenditega. Seega ei ole Dan Lepiku ütlused selles osas usaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist välja jätta.
20. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on täielikult tõendatud, et Dan Lepik 19.06.2023 pärastlõunal, olles alkoholijoobes, xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x asuvas korteris haaras jõuliselt A.Vi paremast käest kinni ja lõi A.Vi rusikaga vastu paremat õlavart, millega põhjustas A.Vile valu ja tervisekahjustused-hematoomid. • Kokkuvõte

§ 121lg 2 p 2, 3 süüdistusest ja õiguslik hinnang 27.

Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. 8 Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 3-s episoodis kirjeldatud tegude toimepanemise: 1) 06.05.2023 kella 14.00 paiku A.K lahtise labakäega vastu põske löömine ja E.Ui korduvalt rusikaga näkku löömine; 2) 16.06.2023 lõuna paiku A.K ühe korra labakäega vastu põske löömine ning 3) 19.06.2023 pärastlõunal A.Vi jõuliselt paremast käest haaramine ja rusikaga vastu õlavart löömine. 28. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Seetõttu ei eelda süüdlase vastutusele võtmine

§ 121järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist.

Kannatanu A.K on oma ütlustes selgitanud, et mõlemal korral kui Dan Lepik teda labakäega vastu põske lõi tundis ta valu. Kohtu hinnangul tekitab iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast valu see kui meesterahvas labakäega naisterahvale vastu põske lööb. Kannatanu E.U selgitas, et tundis löökidest näkku valu ning samuti on tuvastatud tal tervisekahjustusedhematoomid näopiirkonnas. Arvestades seda, et nägu on tundlik ala on kohtu hinnangul valu tundmine selliseid tervisekahjustusi põhjustava vägivalla puhul tüüpiliselt tajutav ka iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Kannatanu A.V andis ütlusi, mille kohaselt tundis löögist vastu käsivart valu, lisaks on tal tuvastatud käsivarrelt tervisekahjustusedhematoomid. Seega on täidetud

§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

29. Kohtu hinnangul vastab Dan Lepiku käitumine

§ 121lg 2 p 3 kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt.

Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistri teatis ja kohtuotsuste väljatrükid (I kd tl 84-92; 93-101) tõendavad, et Dan Lepik on varem korduvalt toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, mille eest karistati teda 18.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-6644

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi ja 17.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 123-2202

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning millised karistused on kehtivad.

Lisaks tuvastas kohus käesolevas asjas vägivalla kasutamise 3-s episoodis, seega on tõendatud

§ 121lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.

30. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-19-3377 p-s 9jj selgitanud lähisuhte mõiste sisustamist. Lahendis on välja toodud, et Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

§ 121

kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. 9 Kannatanu A.K ning süüdistatava Dan Lepiku ütlustest nähtub, et nad xx xxxxxxxxx ning jagasid sündmuste toimumise ajal ka ühist elupinda. 21.06.2023 sündis neil ka xxxxxxx xxxx . Koos on elanud xxxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxx , ning tänaseks xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx. A.K selgitas, et kui Dan on purjus siis kardab teda aga kui Dan on kaine, siis on neil läbisaamine hea. Suhte alguses ei olnud neil juttu Daniga tema kriminaalsest taustast (I kd tl 64). Ka tunnistaja A.V on ütlustes viidanud, et tegemistxx xxxxxxxxxx , seega oli ka teistele isikutele teada nende suhte lähedasem iseloom. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendatud ka

§ 121

lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – lähisuhte – olemasolu A.K ja Dan Lepiku vahel. 31.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121lg 1 sätestatud tegu tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Dan Lepik temale süüksarvatavad teod toime

§ 16

lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanut E.Ui rusikaga korduvalt näkku, xxx xxxxxxxxxx A.Kd labakäega vastu nägu ning kannatanut A.Vi vastu käsivart pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja võib tekitada tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 32. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Dan Lepik süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 33. Seega on Dan Lepik kehaliselt väärkoheldes E.Ui, oma xxxxxxxxxxx A.Kd ja A.Vi realiseerinud

§ 121

lg 2 p 2, 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Dan Lepik tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes

§ 121lg 2 p 2,3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(B) Süüdistus

§ 120lg 1 järgi 34.

Kannatanu A.V on ähvardamise episoodi kohta andnud ütlusi, mille kohaselt 19.06.2023 tema kodus xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x tuli tema poole Dan, et rääkida xxx xxxxxxxx A.Kga, kes oli tema pool. Dan hakkas teda süüdistama, et üritab teda ja A.t lahku ajada, hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama, nimetas litsiks, lehmaks ja politsei kitseks. Esimese ülekuulamise käigus on A.V avaldanud, et Dan ütles talle „kuradi lits, ma tapan su ära“, et ta olevat ka eelnevalt tapnud. Keelas tapmisega ähvardades politseisse helistada. Kardab oma elu pärast (I kd tl 53 pöördel). Teisel ülekuulamisel on A.V öelnud, et Dan ütles talle köögis olles, et „ma tapan su lehma ära, kui sa politseisse helistad“ ja „ ma nagunii tapan su ära ja saan su kätte“. Tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele. A. ütles ka, et Dan on selleks kõigeks võimeline. Teab, et Dani on varem kriminaalkorras karistatud. Kardab, et Dan võib talle midagi päriselt teha (I kd tl 57).

1. Sündmuse toimumist kinnitavad ka häirekeskusele tehtud kõned. 19.06.2023 kell 14.35 tehtud kõnes ütles helistaja, et Dan Lepik ähvardas ta reaalselt ära tappa ja nad on hirmu all. Helistaja ütleb, et on A.V. Ütleb, et Dan käis tema korteris sees ja ähvardas, sõimas teda kuradi lehmaks ja hooraks ja lubas maha lüüa. Helistaja ütleb, et on nõus tegema avalduse Dani vastu. Teises kõnes 19.06.2023 kell 16:37 ütleb helistaja, et meesterahvas lõhub ust ja ütles talle, et 10 tapab ta ära. Viskas 4-5 korda telefoniga vastu teise korruse akent. Lõhkuja on Dan Lepik. Helistaja on A.V (I kd tl 42-43, salvestis plaadil).
2. Sündmuse juures viibinud A.K on kinnitanud, et Dan sõimas At ja lubas ka A maha lüüa (I kd tl 64). Toimunud ähvardamisest rääkisid A.V ja A.K ka politseipatrullile. Sündmuskohale saadetud politseipatrulli vormikaamera salvestisest nähtuvalt käis politseipatrull väljakutsel 19.06.2023 aadressile xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-x , kus sündmuskohal viibinud isikud A.V ja A.K selgitavad juhtunut. A.V selgitab, et Dan Lepik käis siin lõugamas, ütles „vana lits, tapan su maha“ ja korra virutas vastu õlga. Ta tundis hirmu, sest teab, et Dan on kinni istunud. Ka A.K kinnitab ähvardamist, et Dan lubas A.Vi maha lüüa, tappa. Kardavad korterist väljuda (I kd tl 44-48, salvestis plaadil).
3. Dan Lepiku kahtlustatavana kinnipidamist märgitud sündmuskohal tõendab 19.06.2023 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 67-68). 19.06.2023 indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid (I kd tl 66-66 pöördel) tõendavad Dan Lepikul 19.06.2023 kell 17.23 alkoholijoobe esinemist 0,28 mg/l ning seda, et tema käitumises esines rahutust, ärritumist ja omamehelikku käitumist.
4. Süüdistatav Dan Lepik ise eitab ähvardamist ning selgitab, et kui seal kortermaja juures oli ja hõikas siis ütles A.le, et „sa lehm pane oma suu kinni“. Ütles seda sellepärast, et ta õhutas xxxx xxxxxxxxxxx. Midagi muud solvavat ei öelnud. Käis A korteris ainult hommikul ja mingit kuritegu toime pannud ei ole (I kd tl 72). Kohtu hinnangul on kannatanu ähvardamise osas Dan Lepiku ütlused enda süüd pisendavad, vastuolus teiste tõenditega ja seetõttu ebausaldusväärsed, mistõttu selles osas jätab kohus tema ütlused tõendikogumist välja. Kannatanu A.V on andnud läbivalt samasisulisi ütlusi nii ülekuulamisel, Häirekeskusesse helistades kui ka kohale tulnud politseipatrullile. Neid kinnitab ka oma sõnastuses tunnistaja A.K. Kohtu hinnangul ei saa järeldada kannatanu A.Vi avaldatust, mille kohaselt Dan Lepik ütles lisaks konkreetselt välja toodud ähvardavatele avaldustele veel kõike, mis tal pähe tuli, et tegemist ei olnud konkreetse ähvardusega. Ähvardust on teatavaks võimaik teha erineval viisil ning seda nii sõnade kui tegudega. Seda kuidas ka verbaalset ähvardust esitatakse, sh kas seda toetatakse muu sõimuga või mitte, sõltub esitaja isikust ja olukorrast. Kohtu hinnangu ei saa järeldada sellest, et Dan Lepik konkreetsetele avaldustele lisaks ütles veel teisigi asju kannatanule, ähvardusteo puudumist.
5. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 19.06.2023 pärastlõunal täpselt tuvastamata kellaajal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx x-x asuvas korteris Dan Lepik ähvardas A.Vi tapmisega, öeldes talle: „Ma tapan su lehma ära“ ja „Ma nagunii tapan su ära ja saan su kätte“. 40.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt

1. veebruari
2. a otsus nr 1-191849/43, p 24). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on ähvardamisega rünnatav õigushüve inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest.
3. Kannatanu A.V selgitas, et tundis reaalset hirmu, kui Dan Lepik talle ütles, et ma tapan su ära. A.V teadis, et Dan Lepik on vanglas olnud ning Dan Lepiku xxxxxxxxx A.K ütles ka, 11 et Dan on selleks kõigeks võimeline. Ka A.K kinnitas, et kuulis, kuidas Dan lubas A. maha lüüa, tappa, tajudes süüdistatava tegevust samasisulisena. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja tema ning tunnistaja ütlustega on tõendatud, et Dan Lepiku poolt talle öeldud sõnad sisaldasid just tapmisähvardust. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav ka lõi teda ning A.K oli ka rääkinud, et Dan on tema suhtes vägivaldne olnud. Samuti nähtub ütlustest, et süüdistatav oli ähvardamisteo ajal ärritatud ning karjus ebatsensuursusi. Ka Häirekeskusele tehtud kõnes avaldab A.V, et on hirmu all ja soovib Dani vastu avalduse esitada. Kohale tulnud politseipatrullile selgitab A.V, et nad A.Kga istuvad siin korteris, uks on lukus ja nad ei julge isegi poodi minna. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvaltseisjale. Antud asjas pidas ähvarduse täideviimist reaalseks ka tunnistaja A.K öeldes kannatanule, et Dan on selleks kõigeks võimeline. Kohtu hinnangul tunduks ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale antud asjaoludel esitatud tapmisähvardus reaalne – joobes, ärritatud meesterahvas, kes on ka ähvarduse adressaadile teadaolevalt varem kasutanud vägivalda, lubab ebatsensuurseid avaldusi tehes naisterahvast ära tappa. Seega tapmisega ähvardamine oli veenev, kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele.
4. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus leiab, et Dan Lepik pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Dan Lepik oli vihane, karjus, lõi kannatanut käega vastu õlavart ja tema poolt öeldu sisaldas tapmisähvardust. Sellise käitumisega pidas Dan Lepik võimalikuks, et kannatanu võtab ka ähvardust reaalsena. 43. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Dan Lepik süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 44. Seega on Dan Lepik oma tegevusega realiseerinud

§ 120

lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Dan Lepik tuleb tema poolt toime pandud kuriteos

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

IV Karistus 45.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

1. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
2. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt 12 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). •

§ 121

lg 2 p 2,3 48.

§ 121

lg 2 p 2, 3, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes ning korduvalt näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 49. Sanktsiooni keskmine

§ 121lg 2 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust.

Kohus tuvastas eelpool, et süüdistatav Dan Lepik pani toime kolm kehalise väärkohtlemise episoodi kolme erineva isiku suhtes. Esimese episoodi toimumist süüdistatav ise väidetavalt ei mäleta. Teise episoodi osas on ta avaldanud, et kahetseb, et A.Kd lõi, ta palus ka kohe vabandust ja peale seda said jälle hästi läbi (I kd tl 75). A.Vi löömist süüdistatav ei tunnistanud. Kohus arvestab, et rünnete tagajärjel E.Uile ja A.Vile tekitatud tervisekahjustused ei olnud rasked hematoomid. Ühele kannatanule, A.Kle, tekitas süüdistatav väärkohtlemise käigus vaid valu. Kokkuvõtlikult hindab kohus Dan Lepiku süü suuruse keskmisest väiksemaks. 50. Ühe episoodi toimumist, 16.06.2023 A.K löömist, süüdistatav tunnistab ning kahetseb, mis on

§ 57lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu (I kd tl 75).

Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p-s 3 sätestatud süüteo toimepanemine raseda suhtes.

Kannatanu A.K oli 06.05.2023 ja 16.06.2023 tema suhtes toime pandud kehaliste väärkohtlemiste ajal xxxx , xxxx xxxxxxx xx.xx.xxxx ( I kd tl 63). 51. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus. Dan Lepikut on varem kehalise väärkohtlemise eest korduvalt karistatud ja uued kuriteod pani süüdistatav toime katseajal. Dan Lepikul on 5 kehtivat kriminaalkaristust (I kd tl 84-92), kusjuures kahel korral karistati teda

§ 121lg 2 järgi.

18.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-6644 karistati teda

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega

§ 74lg 1 alusel tingimisi ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse katseajaga.

17.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2202 karistati Dan Lepikut

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 424

lg 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega kaks aastat vangistust, millest

§ 74

alusel kuulus koheselt ärakandmisele kaks kuud vangistust ning üks aasta ja kümme kuud vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga koos kohustustega mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis ja registreerida ennast ühe kuu jooksul pärast osalise vangistuse ärakandmist vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida hindamine. Otsus jõustus 09.05.

1. Esimese kuriteo episoodi pani Dan Lepik toime juba enne viimati mainitud kohtuotsuse jõustumist - 06.05.
2. Eelviidatud otsusega jäeti isikule mõistetud vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Ära tuli kanda 2 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 05.03.
3. Arvestades, et esimene kuriteoepisood leidis aset 06.05.2023, tähendab see, et Dan Lepik jätkas kriminaalse käitumisega praktiliselt kohe kinnipidamisasutusest vabanemise järel, rikkudes katseaja tingimust hoiduda uutest kuritegudest. Käitumiskontroll ja lisakohustused muutusid isikule kohustuslikuks 09.05.2023 otsuse jõustumise järel. Ka peale seda jätkas Dan Lepik kriminaalse käitumisega ning alkoholi tarvitamisega. Seega uued kuriteod pani Dan Lepik toime katseajal, rikkudes ka kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli tingimust mitte tarvitada alkoholi. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud kehalise väärkohtlemise kolme erineva inimese suhtes. Kõik kuriteod pani Dan Lepik toime alkoholijoobes, seega on alkoholi tarbimine tema puhul riskifaktoriks. Dan Lepik on küll 13 öelnud, et soovib enda alkoholiprobleemiga tegeleda ning vanglas olles on läbinud programmid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, kuid Dan Lepik on ka varem vanglas olnud ning senised karistused ei ole viinud loodetud tulemuseni. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub oluliselt rangemas kohaldatavas karistuses.
4. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Dan Lepikule tuleb mõista

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra, so 1 aasta 9 kuud vangistust. •

§ 120

lg 1 53.

§ 120

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 54. Sanktsiooni keskmine

§ 120lg 1 kohaselt on 6 kuud vangistust.

Ähvardamise pani Dan Lepik toime ühel korral, teisest küljest oli tegemist tapmisega ähvardamisega, mis olemuselt on raskeim ähvardamise liik. Samas ei kasutanud isik ähvarduse teostamisel ühtegi relva või muud ohtlikku eset. Kohus leiab, et ähvardamise puhul on Dan Lepiku süü suurus keskmisest pisut madalam. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ähvardamise eest Dan Lepikut varem karistatud ei ole. Küll aga on Dan Lepikut isikuvastastes kuritegudes varem korduvalt karistatud ning uued kuriteod pani süüdistatav toime katseajal, mistõttu ei tule kõne alla rahaline karistus. Tulenevalt isiku alkoholisõltuvusest, on suur risk, et Dan Lepik jätkab kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud uued kuriteod. 55. Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad. 56. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Dan Lepikule tuleb mõista

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. • Kogum ja liitkaristus 57.

§ 63

lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64järgi.

Kohus peab põhjendatuks

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Dan Lepikule vangistus 2 aastat. 58. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel Dan Lepikule mõistetud liitkaristust ⅓ võrra. Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 1 aasta 4 kuud vangistust. 59.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega suurendab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.04.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2202 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra. Liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Dan Lepiku kinnipidamisest, s.o alates 19.06.

1. Kuna antud juhul Dan 14 Lepik peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Süüdistatava kaitsja taotles karistuste liitmisel elektroonilise valvega tingimisi karistuse kandmisest vabastamist. Seadusandja sellise võimaluse ka annab. Nimelt näevad

§ 74

lg 5 lause 1 ja 3 ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

Sobiv elukoht selleks isikul on Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodus aadressil Haapsalu, Aida 3. Vajalikud nõusolekud on olemas ning tehnilised tingimused elektroonilise valve seadmiseks täidetud. Kohus ei pea siiski võimalikuks

§ 74

lg 5 alusel uuesti kohaldada ka liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Dan Lepik on käesolevalt 24-aastane. Teda on noorest east olenemata karistatud viiel korral. Seejuures on karistusi korduvalt liidetud kuivõrd isik on reegleid eirava ja kriminaalse käitumisega jätkanud ka katseajal. Ka käesoleval juhul esimese etteheidetava kuriteo on isik toime pannud ajal, mil Tartu Maakohtu 17.04.2023 kuulutatud kohtuotsus ei olnud veel jõustunudki ning kohe järgmisel päeval peale eelviidatud kohtuotsusega osaliselt ärakandmisele määratud vangistuse kandmiselt vabanemist. Seejuures ei jäänud kuriteoepisood ainsaks ning isik jätkas kriminaalse ja käitumiskontrolli tingimusi eirava käitumisega kuni tema vahistamiseni. Materjalidest nähtuvalt on isikule korduvalt antud võimalusi mõista oma kriminaalse käitumise keelatust ilma pikemaajalise reaalse vangistuseta. Ka viimase kohtuotsusega see võimalus isikule anti. Sellest isik enda jaoks piisavaid järeldusi ei teinud. Dan Lepik on läbivalt avaldanud, et soovib oma käitumist muuta, suunata elu paremuse poole, tal on tütar, kes annab selleks motivatsiooni ning vabaduses saaks ennast tõestada pereliikmetele. Kohtule ei nähtu käesoleval ajal isiku pikast reegleid eiravast käitumisest tegelik suutlikkus selleks. Võimalus xxxxxxx nimel oma elukorraldust muuta paremuse suunas ja tõestada end lähedastele oli ka kriminaalasjas nr 1-23-2202 Tartu Maakohtu 17.04.2023 kohtuotsuse järel. Dan Lepik suhtus taaskord talle usaldatud võimalusse kergekäeliselt, seda ei kasutanud ja asus esimesel vabanemise järgsel päeval alkoholi tarvitama ja kuritegu toime panema. Paraku ei näe kohus hetkel, et esineks sellised eripreventiivsed kaalutlused, mis võimaldaks pidada järjekordset karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist kohaseks Dan Lepiku seadusekuulekale teele suunamiseks. V Kriminaalmenetluse kulud 61. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Dan Lepiku kaitsjatele välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 1121,76 eurot. Kaitsja Marika Suurpere tasu 129,60 eurot (I kd tl 34-36); kaitsja Rainer Objarteli tasu 84 eurot (I kd 76-77; 80-81) ja kaitsja Heiki Kuninga tasu 86,40 eurot (I kd tl 78-79), 57,60 eurot (I kd tl 107-108), 187,20 eurot (I kd tl 136), 180,96 eurot (I kd tl 161-163); 115,20 eurot (I kd tl 123; 173); 64,80 eurot (I kd tl 192); 129,60 eurot (I kd tl 197) ja 86,40 eurot (I kd tl 200). 15 Kohtumenetluses esitas kaitsja Heiki Kuningas taotluse 407,48 euro (sh käibemaks) menetluskulude hulka arvamiseks (kohtutoimik lk 92-94). Kohtu hinnangul on kaitsja taotletud tasude ja kulude suurus kooskõlas käesoleva asja menetluse käiguga ja menetlustoimingutes osalemiseks kulunud ajaga ning neid saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses. Seega on taotlus põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 ja Justiitsministri

1. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) alusel menetluskulude hulka. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 2759,24 eurot (1230+407,48 +1121,76 =2759,24), mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et Dan Lepikule käib menetluskulude korraga tasumine ilmselt üle jõu, arvestades menetluskulude suurust, isikul töökoha puudumist ning vangistusasutuses sissetuleku hankimise piiratust. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud kogusummas 2759,24 € tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. VI Muud otsustused
2. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanud E.U, A.V ja A.K on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule (I kd tl 11, 57 ja 64). Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 16