4-24-717/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2024.a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-717 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi X kaebus PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti 09.02.2024 kiirmenetluse otsusele nr 2303,24,000095/10220172100239 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: X (sünd. xx.xx.xxxx, elukoht xxx) Kaitsja: vandeadvokaat Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, asukoht: Kentmanni 4, 10116 Tallinn) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkt (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 kohus otsustas: Kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti 09.02.2024 kiirmenetluse otsus nr 2303,24,000095/10220172100239 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Xle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 456,28 eurot (sisaldab käibemaksu). Edasikaebamise kord VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti 09.02.2024 piirivalvuri Rene Sommer kiirmenetluse otsusega nr 2303,24,000095/10220172100239 karistati X VMS § 298 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot. Otsuses on märgitud väärteo toimepanemise aeg 09.02.204 kell 10.59 ning rikkumine seisnes selles, et isik on viibinud viimase 180 päeva jooksul (al.14.08.2023) Shengeni viisaruumis 143 päeva, see on 53 päeva rohkem, kui viisavabalt viibida lubatud. Isik peeti kinni lennu TK1422 Istanbuli väljavormistamisel, edasilend Delhi’sse, India. Tegemist on Eesti kodaniku abikaasaga – Y (xxxxxxxxxxx). Isik rikkus VMS § 43 lg 1 p 3 ja pani toime VMS § 298 sätestatud väärteo. Kaebuse sisu 22.02.2024 esitas Xi kaitsja vandeadvokaat Martin Männik kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles taotleb alternatiivselt kas otsuse tühistamist või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Samuti taotles hüvitada Xi valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest summas 456,30 eurot. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja on Suurbritannia kodanik, kes on abielus Eesti kodaniku Yga. Blanketse koosseisutunnuse puhul tuleb viidata väljapoole karistusseadust jäävatele õigusnormidele, mis seda koosseisutunnust sisustavad. Otsus nimetatud nõudele ei vasta ja ei ole aru saadav, miks kaebaja kui Yi abikaasa väidetavalt ei viibinud Eestis õiguslikul alusel. Samuti ei ole arusaadav, millist välislepingut kaebaja on väidetavalt rikkunud. Riigikohtu praktika kohaselt selleks, et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korra käituma, st konstrueerida hoolsuskohustuse vastav käitumine. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kus saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav. Kaebaja lahkus Euroopa Liidust koos abikaasaga 03.12.2023 ja saabus tagasi 21.12.2023, mistõttu 9.veebruari 2024 seisuga, kui ta lahkus Eestist, ta ei olnud Euroopa Liidus järjestikku üle 90 päeva ning temale ei olnud objektiivselt ette nähtav, et ta võiks panna Eestis viibimisega toime mistahes väärteo. Kaebusele on lisatud foto passis asuvatest piiriületuse templitest. Samuti vaidlustab kaitsja karistuse määra, sest kaebajat ei ole varem sarnase väärteo eest karistatud ning alternatiivselt taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS 30 lg 1 p 1 alusel, sest süü on väike. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja nõustus kaebus läbivaatamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega. Suurbritannia kodanik X saabus viimati Schengeni alale 21.12.2023 viisavabalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodaniku passi nr xxxxxxxx alusel Hollandi Vabariigi kaudu (Amsterdamist). Ta viibis Schengeni alal 05.09.-03.12.2023, so 90 päeva ja 21.12.2023 kuni 09.02.2024, so 51 päeva. Menetleja on teinud arvutusliku vea (inimlik eksitus), kuna piiriületustempli jäljend on väga halva kvaliteediga ja lugenud sisenemise kuupäevaks 03.12.2023 asemel kuupäeva 05.12.2023, mis aga ei oma kandvat rolli rikkumise seisukohalt. Kuupäevast 09.02.2024 180 päeva tagasi on 14.08.2023, kaebaja viibis Schengeni viisaruumis, sh Eestis sel ajavahemikul kokku 141 päeva: 05.09.-03.12.2023 90 päeva ja alates 21.12.2023 kuni 09.02.2024 on kaebaja viibinud Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sh Eestis seadusliku aluseta 51 päeva. Kaebajal puudub kehtiv viisa, elamisluba või seaduslik õigus Eestis viibimiseks, millega rikkus VMS § 43 lg 1 p 3 ja puudub § 44 lg 2, mis täpsustab rikkumist ning pani toime VMS § 298 sätestatud objektiivse teokoosseisu. Kohtuvälise menetleja arvamusel pani kaebaja toime väärteo ettevaatamatusest, kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Sedastanud, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel teinud vigu, kuid tehtud eksimused ei ole nii olulised, mis muudaksid tehtud otsuse õigustühiseks ning teeb ettepaneku karistada isikut rahatrahviga 75 trahviühikut. Kohtule edastatud väärteotoimikus asuvad alljärgnevad tõendid: Tunnistaja Q ütluste kohaselt 09.02.2024 oli ta Tallinna piiripunkti I astme kontrollis/patrullis ja kell 10.59 soovis lennu TK1422 väljavormistamise ajal lennule minna Suurbritannia kodanik X (sünd. xx.xx.xxxx, GBR kodaniku pass nr xxxxxxxx). Isik oli Schengeni viisaruumis viibinud 05.09.202305.12.2023 (92 päeva) ning 21.12.2023-09.02.2024 (51 päeva), seega 143 päeva lubatud 90 päeva asemel (180 päeva tagasi 14.08.2023). Sellega pani isik toime välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 3 rikkumise. Koopia Xi passi nr xxxxxxxx esileheküljest ja leheküljest, kus asuvad piiriületuse templid: Eestisse sisenemine 05.09.2023, väljumise kuupäev puudulikult loetav „.?.12.2023“ ja sisenemine Eestisse 21.12.2023.a. Pardakaardi koopia (boarding pass) Xi nimele lennureisile TK1422 09.02.2024.a. kell 12.
2. 2 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kaitsja kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-06 p 6). Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul ei sisalda vaidlusaluses asjas koostatud kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldus selliseid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda Xile ette heidetud süüteokoosseis täidetuks. Teokirjeldus on niivõrd üldine, et selle pinnalt puudub võimalik aru saada, millisest kuupäevast kuupäevani lugedes leidis kohtuväline menetleja, et isik on viibinud viimase 180 päeva jooksul (al.14.08.2023) Shengeni viisaruumis 143 päeva, see on 53 päeva rohkem, kui viisavabalt viibida lubatud. Alles kohtule esitatud kirjalikus arvamuses tõi kohtuväline menetleja välja, et isik on viibinud Shengeni alal 05.09.2023-03.12.2023 (90 päeva) ja alates 21.12.2023 kuni 09.02.2024 (51 päeva), s.o kokku 141 päeva. Nimetatud päevade arv ei ühti aga kiirmenetluse otsuses märgitud päevade arvuga. Antud menetluse raames ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on üksnes arvutusliku veaga, mis ei oma kandvat rolli rikkumise seisukohalt. Sellist seisukohta saaks jaatada olukorras, kus kohtuväline menetleja on rikkumise ammendavalt tuvastanud ning seda ka kiirmenetluse otsuses kajastanud. Vaidlusalases kiirmenetluse otsuses puudub aga mistahes viide sellele, millisest õigusnormist lähtuvalt on kohtuväline menetleja üldse heitnud isikule ette Shengeni viisaruumis viibimise ületamist. Ka siin märkis kohtuväline menetleja alles kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et isik on lisaks VMS § 43 lg 1 p-le 3 rikkunud ka VMS § 44 lg 2 ning osundas ka Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrustele (EL) 2018/1806, 14.11.2018 ja 2019/592, 10.04.
3. VMS § 44 lg 2 kohaselt kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Seega Xi käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks oleks eelviidatud sätte rikkumist tulnud isikule ette heita juba kiirmenetluse otsuses. Et rikkumise kirjeldus kiirmenetluse otsuses ei sisalda viidet VMS §-le 44 (samuti Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrusele) on tunnistanud kirjalikus arvamuses ka kohtuväline menetleja ise. Lisaks sellele, et kiirmenetluse otsuses ei kajastu Xile süüksarvatava väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavad faktilised asjaolud, ei ole seal nimetatud ka subjektiivset külge iseloomustavaid tunnuseid. Teokirjelduses ei ole märgitud ning sellest ei ole võimalik ka tuletada, kas X pani teo toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldusest ning hakata ise võimalikke faktilisi asjaolusid tuvastama ja sisustama. 3 Teiseks ei ole kohtuväline menetleja arvestanud VTMS § 55 lg 1, mille kohaselt saab kiirmenetlust kohaldada üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Hinnates esitatud tõendeid kogumis ja arvestades kohtuvälise menetleja kirjalikku arvamust, samuti kaebuses toodud seisukohta, tuleb tõepoolest pidada õigeks, et X lahkus Eestist 03.12.2023.a mitte 05.12.2023, nagu on eelduslikult arvestatud kiirmenetluse otsuses. Antud juhul eksimine isiku Eestist lahkumise kuupäevas ehk ebaselgelt loetav tempel passis juba iseenesest tähendab, et asjaolud kiirmenetluse otsuse koostamisel selged ei olnud. Sellise esmase ja vältimatu eeltingimuse täitmata jätmisega on aga kiirmenetluse kohaldamine välistatud. Olukorras, kus asja lahendamiseks olulised asjaolud vajavad selgitamist, oleks kohtuväline menetleja pidanud kaaluma üldmenetluse kohaldamist. Kolmandaks ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et isikule määratud rahatrahv 250 trahviühikut (summas 1000 eurot) on vastuolus VMS § 55 lg 2 p 1, mille kohaselt kiirmenetluse otsuses võib füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja unustanud, et kiirmenetluse otsusega vähendatakse rahatrahvi 1/3 võrra ja koostanud trahviotsuse ainult VMS § 298 tuginedes. Olukorras, kus kohtuvälisele menetlejale ei ole teada kiirmenetluse kohaldamise erisused, sealhulgas karistuse määramise alused, on ilmne, et menetlust on läbi viidud pealiskaudselt ning isiku kaitseõigust rikkudes. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda väärteomenetluse jätkamist juhul, kui kiirmenetlus on ebaõnnestunud. Käesolevat väärteomenetlust on läbiviidud kiirustades ja menetlusseadust rikkudes, väärteomenetluses on väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kiirmenetluse otsuses jäetud kajastamata. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti 09.02.2024 kiirmenetluse otsus nr 2303,24,000095/10220172100239 tuleb tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab X suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb Xile hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabiteenuse tunnitasu 220 eurot ning õigusabi maksumus on 374 eurot, koos käibemaksuga 456,28 eurot. Õigusabi osutati kokku 1,7 tundi (materjalide analüüs, kaebuse koostamine 20.
4. – 1,3 h ja kaebuse täiendamine ja vormistamine 22.
5. – 0,4 h). Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus. (RKL 3-1-1-99-11). Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu saab pidada mõistlikuks ning tuleb Xile täies ulatuses hüvitada. On ilmne, et kaebus on koostatud pärast väärteotoimikuga igakülgset tutvumist ning kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses näidatud erinevatele toimingutele kulunud ajad usutavad. Antud juhul on kaitsja osutatud teenus olnud tõhus ning kaebuse esitaja õigusi tagav. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4