1-23-5487/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2024 Tartus Kriminaalasja number 1-23-5487 Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Raiko Liivaku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raiko Liivaku (Liivak; isikukood 38705122721) kaitsja advokaat Toomas Metsma määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Raiko Liivaku kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid advokaat Toomas Metsma poolt Raiko Liivakule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 153 eurot 72 senti, sh käibemaks.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Raiko Liivaku kanda.
9. Raiko Liivakul tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas R. Liivakut
11. oktoobri
12. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 6 kuu vangistusega, millele liitis KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5273 mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 14 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõistis maakohus liitkaristuseks 1 aasta 14 päeva vangistust, mille kandmise alguseks oli
13. oktoober
14. Kohtuotsus jõustus
15. novembril
16. 1
17. Viru Maakohus jättis
18. märtsi
19. a määrusega R. Liivaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Positiivne on see, et R. Liivakul on olemas elukoht ja toetavad lähedased, distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta on vanglas osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Samas leidis maakohus, et R. Liivaku varasem elukäik annab alust arvata, et ta ei suuda täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi ning püsida õiguskuulekal teel. R. Liivakut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neli karistust on kehtivad. Vanglas viibib ta seitsmendat korda ning ükski kriminaalhooldus ei ole õnnestunud. Suureks probleemiks on alkoholisõltuvus, mis on mh kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Varasemad lubadused alkoholi tarvitamisest loobuda ja erinevad alkoholi tarvitamist maandavad tegevused ei ole seda probleemi lahendanud. Riskiks on ka majanduslik toimetulek (mh on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid). Määruskaebus
20. Viru Maakohtu
21. märtsi
22. a määruse vaidlustas R. Liivaku kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada R. Liivak vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kohaldades KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kohustusi. Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele, on maakohus süüdistatava varasema käitumise põhjal jõudnud järeldusele, et R. Liivak ei ole võimeline seadusekuulekalt käituma. Karistuse kandmisega seotud asjaolusid ei saa kõrvale jätta. Ennetähtaegse vabanemise võimalus peaks motiveerima kinnipeetavaid oma käitumist ja suhtumist muutma. R. Liivak vabaneb kontrollitud tingimustel, sh elektroonilise valve alla, ning lisakohustused annavad täiendava garantii vältimaks varasemat kuritegelikku käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et R. Liivaku kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja sellel puudub igasugune edulootus, ning jätab määruskaebuse seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 ja § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisava põhjalikkusega, kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et R. Liivaku vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. R. Liivakul on neli kehtivat ja neli arhiveeritud karistust, hetkel kannab ta seitsmendat vangistust. Varasemad karistused ei muutnud tema käitumist, sh on ta ka varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, ta jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast taasühiskonnastavaid tegevusi. Sellele lisanduvad sõltuvusprobleemid, vähene motivatsioon ja katteta lubadused. Maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise oht on R. Liivaku puhul jätkuvalt piisavalt kõrge. Süüdimõistetu seinist elukäiku arvestades ei ole kriminaalhooldus meede, mis aitaks kaasa kuritegude toimepanemise ohu maandamisele. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei lükka ümber maakohtu seisukohti.
25. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal esindatavaga suhtlemiseks ja määruskaebuse koostamiseks 105 minutit, mille eest küsib tasu kokku 153,72 2 eurot, sh käibemaks 27,72 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 153,72 eurot (sh käibemaks) R. Liivaku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3