← Eesti

2-19-2753/64

Obsah (6)§ 448§ 405§ 637§ 638§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2753 Tsiviilasi K

§ 448

lg 41 kohaselt otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

  1. Hageja esitas
  2. detsembril 2021 maakohtule teate apellatsioonkaebuse esitamise soovist.
  3. Maakohus tegi
  4. veebruaril 2024 täiendava otsuse, millega lisas
  5. detsembri 2021 otsusele kirjeldava ja põhjendava osa.
  6. Hageja esitas
  7. veebruaril 2024 (täiendatud
  8. märtsil 2024) apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja Viru Maakohtu
  10. detsembri 2021 otsuse ja
  11. veebruari 2024 täiendava otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilasja hind maakohtus oli 1000 eurot. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses (

§ 405

), st oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist või selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda toimikus olevatest tõenditest ja oma õiglasest äranägemisest. Hagejal oli maakohtu menetluses professionaalne esindaja ja piisavalt aega oma väidete tõendamiseks.. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi osalisel rahuldamisel seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas

§ 405lg-ga 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

2 Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale

§ 638

lg 4 alusel ning

§ 638lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1).

Kostjat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 9. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 245 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.