Obsah (10)

§ 82§ 217§ 223§ 52§ 53§ 74§ 8§ 6§ 147§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 82

lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Arestimise aktis toodud kinnisasja hinda ei ole hageja vaidlustanud ja seega kinnisasja enampakkumisel on selle alghind määratud õigesti. Kinnisasja turuväärtus selgubki enampakkumisel. Hageja on ekslikul seisukohal, et eelnevalt oleks täitur pidanud müüma hageja korteriomandi. Kinnisasja enampakkumise toimumise ajaks oli hageja vastu nõudeid juba summas 38 949,90 eurot. Hagist nähtuvalt hindab hageja korteriomandi väärtuseks 19 500 eurot. Isegi kui arvestada sellega, et kinnisasja arestimise ajal oli hageja vastu nõudeid 18 789,72 eurot, siis sellele lisanduvad veel täitekulud ning kogumis ei kataks ka arvestuslik korteriomandi müügihind võlgniku kohustuste summat.

1. Eesti Vabariik palus jätta hagi rahuldamata. Kohtutäituri vahendusel ei ole sissenõudjale võlgnevuse katteks laekumisi toimunud, v.a. vara müügist saadud raha. Kohtutäitur ei ole sissenõudjat teavitanud sellest, et hageja oleks talle esitanud avalduse või avaldanud soovi tasuda sissenõudja võlgnevus osade kaupa. Kohtutäitur ei saanud arestida ega müüa hageja korteriomandit, sest korteriomandile oli seatud käsutamise keelumärked korteriühistu ja ITM Inkasso OÜ kasuks. Täitur müüs õigesti kinnisasja, mille müügist sai võimalikult palju nõudeid täita. Kostjale ei ole teada, et hageja oleks täitemenetluse kestel raieõiguse müügisoovi kohtutäiturile avaldanud ning kohtutäitur oleks sellest keeldunud. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri määratud vara alghinda.
2. OÜ GS Core vaidles hagile vastu. Hageja ei ole hagis välja toonud, milles seisnevad enampakkumise oluliste tingimuste rikkumised. Hageja ei ole vaidlustanud kinnisasja arestimist (

§ 217lg 1).

Hagist ei selgu, miks ei soostunud hageja varasemalt korraldama tema märgitud muu vara müüki, et rahuldada müügist saadava varaga võlausaldajate nõudeid. Kuna hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt temaga sõlmitud tasumiskokkulepet (mida hageja hagis ise tunnistab), ei saa kohtutäiturile ette heita sõlmitud kokkuleppe ülesütlemist ning uue kokkuleppe sõlmimisest keeldumist. Kinnistu müügihind kujunes enampakkumise käigus.

1. ITM Inkasso OÜ hagi ei tunnistanud. Võlgnik ei pidanud kinni kokkulepitud maksegraafikutest. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur tegutsenud vastavalt seadusele ning ei ole rikkunud võlgniku viidatud 4 proportsionaalsuse põhimõtet. Kui võlgnik ei esita kaebust täituri tegevusele, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada.
2. Aktiva Finants OÜ vaidles hagile vastu. Kohtutäiturile tehtud maksed on olnud minimaalses ulatuses ja ebakorrapärased. Hageja ei ole võlgnevusi vabatahtlikult tasunud, seega oli kohtutäitur sunnitud kohaldama sundmeetmeid. Kinnistu tegelik väärtus kujuneb selle müügiga, mis on tegelik turuhind.

§ 82

lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Kinnisasja turuväärtus selgub enampakkumisel. MAAKOHTU OTSUS

1. Viru Maakohus jättis
2. mai 2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja Kristel Maalmani kasuks 475 eurot ja ITM Inkasso OÜ kasuks 144 eurot menetluskulude katteks. Hagi tagamine tühistati.

§ 223

lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Vaidlusalust kinnisasja on müünud kohtutäitur Andrei Krek nii 2018. kui ka 2020. aastal alghinnaga 18 000 eurot. Kinnisasi on arestitud 10. septembril 2020 kohtutäitur Õnne Pajuri poolt hinnaga 20 000 eurot ning hageja ei ole vaidlustanud arestimisaktis toodud kinnisasja hinda.

§ 52lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.

Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (

§ 53lg 1).

Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada (

§ 53

lg 3).

§ 74

sätestab, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti (lg 1). Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (lg 3). Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur (lg 4). Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist (lg 5). Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (lg 6). Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras (lg 7). Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (lg 8). Asja materjalist tuleneb, et hageja ei ole arestitud vara hinda vaidlustanud. Asja materjalidest nähtub, et kinnistu alghind enampakkumisel oli 20 000 eurot, ühinenud sissenõudjate kogunõuded olid võlgniku vastu 43 156,65 eurot. Kinnisasja müügihind 77 700 eurot kujunes enampakkumise käigus. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kohtutäitur pidanuks esmalt müüma hageja korteriomandi ning sellest oleks piisanud võlausaldajate nõuete katteks. Enampakkumise ajaks oli ühinenud nõuete kogusumma 38 949,90 eurot. Hagejale kuuluvale korteriomandile oli seatud kaks käsutamiskeeldu ning korteriomandi väärtus oli hageja hinnangul 19 500 eurot. Esiteks, kohtutäituril ei olnud võõrandamiskeelu tõttu võimalik korteriomandit müüa, teiseks, korteriomandi väärtus ei oleks katnud võlausaldajate kogunõudeid ja täitekulusid. 5 Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja otsis aktiivselt lahendusi ja maksis sissenõudjatele vastavalt kokkulepetele. Hageja on ise tunnistanud, et ta ei täitnud korrektselt võlausaldajate, kellega olid sõlmitud maksegraafikud. Eesti Vabariigi, GS Core OÜ, ITM Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ vastustest tuleneb, et hageja ei tasunud neile pika aja jooksul võlgnevust ning nimetatud kostjatega ei olnud sõlmitud ka maksegraafikuid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hageja kostjate menetluskulud. Kohtutäituri põhjendatud menetluskulud on 475 eurot ja kostja ITM Inkasso OÜ menetluskulud on 144 eurot. Teiste kostjate menetluskulud jätab kohus rahaliselt kindlaks määramata, sest taotlusi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta kohtule ei esitatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Kohus leidis, et asja materjalist tuleneb, et kuna hageja ei ole arestitud vara hinda vaidlustanud, siis tuleb hageja väited kinnistu turuväärtuse väljaselgitamise kohta jätta tähelepanuta. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud, et kohtutäituril puudus erialane pädevus kinnistu hindamiseks. Kohtutäitur oleks pidanud kinnistu turuväärtuse väljaselgitamiseks tellima hindamisakti ehk laskma alghinna määrata eksperdil. Hagimaterjalidest nähtub, et sundtäitmisega oli ühinenud ka kohtutäitur R. Pärs, kelle menetluses oli täiteasi nr 158/2017/1235 (sissenõudja ITM Inkasso OÜ). Kuigi kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, millise täitemenetluse raames on korteriomandi käsutamise keelumärge sisse kantud, siis kõikide eelduste kohaselt on tegemist just nimetatud täitemenetlusega. Seega ei vasta tõele kostjate väited ja ka kohtu järeldus, et kohtutäitur ei oleks saanud võõrandada nimetatud korteriomandit. Hageja hinnangul oleks formaalselt olnud võimalik võõrandada hagejale kuuluv korteriomand ühinedes R. Pärsi läbiviidava sundtäitmisega. Raieõiguse müük oleks olnud kohane viis viia läbi sundtäitmist, mis oleks taganud õiglase tulemuse ja oleks riivanud hageja omandiõigust kõige vähem. Raieõiguse müügist oleks saanud 88 996 eurot. Kohtutäitur on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet.
2. Aktiva Finance Group OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Aktiva Finance Group OÜ palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejalt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 600 eurot ning käibemaksu. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktiva Finance Group OÜ esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks
3. aprilli 2022 vastuses hagiavaldusele. 6 Hagiga tutvumisele kulus 3 töötundi (360 eurot) ja hagile vastuse koostamisele kulus 2 töötundi (240 eurot).
4. OÜ GS Core palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohus on asja õigesti lahendanud. Hageja poolt kohtutäiturile etteheidetu kujutab endast asjaolusid, mida oleks hageja saanud ja soovi korral pidanud vaidlustama täitemenetluses täituri toimingute peale kaevates, mitte enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis.
5. Eesti Vabariik leidis, et hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
6. Kohtutäitur palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7. Pullimees OÜ palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osas, millega maakohus ei määranud kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahalist suurust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks maakohtus 360 eurot. Hageja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse (I), seejärel Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebuse (II) ning lõpuks jaotab menetluskulud ringkonnakohtus ja määrab need kindlaks (III). I
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et hagi rahuldamiseks alust ei ole.

§ 8

alusel on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et arestida ei tohi rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (

53 lg 1). Maakohus tuvastas, et hagejal oli rohkem kohustusi, kui oleks saadud korteriomandi müügist hageja nimetatud hinnaga.

§ 8

alusel pidi täitur müüma vara, mille müügist saab sissenõudjate nõuded kõige kiiremal viisil rahuldatud. Kahtlemata riivab kinnisasja müümine enampakkumisel hageja omandiõigust, kuid riivet õigustab asjaolu, et hagejal kui võlgnikul on täitedokumendist tulenevad kohtused, mida kohtutäitur peab täitma mh hageja varale sissenõuet pöörates. Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel (

§ 52lg 1).

16. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist (

§ 74lg 5).

Kohtutäitur peab laskma asja hinnata eksperdil siis, kui asja hindamine osutub kohtutäituril

§ 6järgi raskeks.

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras. Seega sai võlgnik vaidlustada kohtutäituri määratud hinda kaebuse esitamisega kohtutäituri otsuse peale

§ 217alusel.

Samuti ei ole kinnisasja hindamisel praegusel juhul asja müügihinna kujunemisel olulist tähendust, kuna kinnistu müüdi oluliselt suurema hinnaga, kui oli seda kohtutäitur hinnanud. Müügi käigus kujunes kinnistu turuhind. 17. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8) sellega, et on jätnud tähelepanuta hageja väite, et kohtutäitur oleks saanud kinnisasja asemel müüa sellel 7 asuva metsa raieõigust. Ringkonnakohtu hinnangul saab selle menetlusõiguse rikkumise apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus teeb seda järgnevalt ja põhjendab, miks ei saanud kohtutäitur müüa metsa ega raieõigust. Kasvav mets, mida ei ole raiutud, on kinnisasja osa TsÜS § 54 lg 1 mõttes.

§ 52lg 1 alusel saab arestida vara, mida on võimalik müüa. Müüa on võimalik vara, mis saab Ts

ÜS § 48 alusel olla õiguse esemeks. Kinnisasja osa ei ole õiguse ese, sest see ei saa olla õiguse objektiks. Järelikult ei saanud kohtutäitur arestida ja müüa kasvavat metsa. Täitur oleks saanud metsa müüa siis, kui hageja oleks metsa raiunud. Sellisel juhul oleks raiutud puit vallasasi (TsÜS § 49 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse seadustik ei näe ka täiturile ette õigust kinnistut jagada ega kinnisasjast eraldada selle osi. 18. Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul (

§ 147lg 1).

Seega on iseenesest õige kohtutäituri väide, et hageja võis metsa majandada, seehulgas müüa raiutud puitu või anda kinnistu rendile (nt puidu raiumiseks). Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja (

§ 147lg 2).

Puudub vaidlus, et sissenõudja ei ole kohtult sundvalitseja määramist nõudnud. Kinnisasja oleks saanud majandada, sh selle vilju (nt metsa) müüa vaid siis, kui kohus oleks

§ 162lg 1 alusel nimetanud sundvalitseja.

1. Ringkonnakohus märgib, et ka raieõigus ei ole vara, mida saanuks kohtutäitur arestida. Hageja varade koosseisu ei kuulu raieõigus, vaid omand kinnistule, kus mh kasvab mets. Raieõigus saab olla eelkõige rendileping (VÕS § 339). Õigus metsa raiuda on õigus saada vilja. Kui hageja oleks metsamaa andnud rendile, oleks täitur saanud arestida rendi. Võttes arvesse eeltoodut, ei oleks kohtutäitur saanud müüa hageja kinnistul kasvavat metsa, anda metsamaad rendile ega arestida raieõigust. II
2. Maakohus on jätnud tähelepanuta Aktiva Finance Group OÜ
3. aprilli 2022 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Sellega rikkus maakohus TsMS § 175 lõiget 1, mille järgi juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus ei ole Aktiva Finance Group OÜ menetluskulusid hagejalt välja mõistnud, kuigi maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Aktiva Finance Group OÜ on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 600 euro ulatuses (lepingulise esindaja kulu 5 töötundi tunnihinnaga 120 eurot, ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates oli lahendatud tsiviilasi keskmisest väiksema õigusliku keerukusega, samuti ei olnud Aktiva Finance Group OÜ-l kui sissenõudjal kandvat rolli hagile vastu vaidlemisel. Seega on Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud maakohtus põhjendatud kolme töötunni ulatuses, s.o 360 eurot (3x120). Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 360 eurot menetluskulude katteks maakohtus. III
4. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid ei hüvitata TsMS § 178 lg 4 kohaselt.
5. Pullimees OÜ on palunud hagejalt mõista välja menetluskulud 630 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 180 eurot). Arvestades menetluse keskmiselt väiksemat keerukust ning asjaolu, et Pullimees OÜ oli juba hageja väidetega varasemast menetlusest kursis, peab ringkonnakohus 8 vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuludeks 360 eurot (kaks töötundi tunnihinnaga 180 eurot). TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Kohtutäitur on palunud hagejalt mõista välja menetluskulude katteks ringkonnakohtus 350 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäituri menetluskulud mõistlikus suuruses.
7. Aktiva Finance Group OÜ on palunud määrata kindlaks menetluskuludena ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu (507 eurot maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine ning 42,25 eurot menetluskulude nimekirja koostamine) ja riigilõivu apellatsioonkaebuselt 70 eurot.
8. veebruaril 2024 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõik taotletud menetluskulud on seotud apellatsioonkaebusega, mitte hageja apellatsioonkaebusele vastamisega. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 9