1-23-6940/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-23-6940 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler Kriminaalasi Avel Palii süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsil 2024 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Avel Palii isikukood 38505086510; kodakondsuseta; emakeel: eesti keel; asukoht: Tallinna vangla; kannab Harju Maakohtu
3. detsembri 2020 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu
4. märtsi 2023 määrusega täitmisele pööratud karistust; Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON
5. Jätta Avel Palii kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
6. Määrata Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi poolt Avel Paliile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 131,76 eurot.
7. Apellatsioonimenetluse kulud 131,76 eurot mõista KrMS § 185 lg 2 alusel riigieelarvesse välja Avel Paliilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Avel Paliile eraldi dokumendina. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohus tegi
9. märtsil 2024 otsuse, millega mõistis Avel Palii süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete alusel, vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, st 1 aasta 4 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka A. Palii eelvangistuses viibitud aja 4 päeva. Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
10. detsembri 2020 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 kuu 25 päeva vangistuse võrra, mõistes A. Paliile liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. Kohus määras, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast 5 märtsist
11. Maakohus mõistis A. Palii süüdi kokku 19 varguses ja varguse katses. Maakohus luges tõendatuks, et A. Palii varastas:
12. veebruaril 2022 kella 19.55 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 6,93 eurot;
13. veebruaril 2022 kella 14.02 ajal samast kauplusest kaupa maksumusega 21,98 eurot;
14. veebruaril 2022 kella 13.01 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 209,65 eurot;
15. aprillil 2022 kella 10.16 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 10,69 eurot;
16. aprillil 2022 kella 08.39 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 22,14 eurot;
17. aprillil 2022 kella 18.37 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 36,73 eurot;
18. aprillil 2022 kella 21.13 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 68,85 eurot;
19. aprillil 2022 kella 21.17 ajal samast kauplusest kaupa maksumusega 33,53 eurot;
20. aprillil 2022 kella 21.57 ajal xxx asuvast kauplusest x kaupa maksumusega 19,98 eurot;
21. mail 2022 kella 19.11 ajal Tallinnas xxx asuvast xkauplusest kaupa maksumusega 45,10 eurot;
22. mail 2022 kella 21.44 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 25,50 eurot;
23. mail 2022 kella 08.34 ajal Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 144,39 eurot;
24. mail 2022 kella 08.47 ajal samast kauplusest kaupa maksumusega 61,46 eurot.
25. mail 2022 kella 17.53 ajal samast kauplusest kaupa maksumusega 68,65 eurot;
26. mail 2022 kella 13.51 ajal taas samast kauplusest kaupa maksumusega 5,39 eurot;
27. juulil 2022 kella 11.29 paiku Tartu linnas xxx asuvast kauplusest x kaupa maksumusega 14,63 eurot. Lisaks lõpule viidud vargustele pani A. Palii toime järgmised varguse katsed:
28. mail 2022 kella 12.01 ajal püüdis ta Tallinnas xxx asuvast x kauplusest varastada kaupa maksumusega 10,99 eurot;
29. mail 2022 kella 16.12 paiku püüdis ta Tallinnas xxx asuvas x kauplusest varastada kaupa maksumusega 297,30 eurot;
30. juunil 2022 kella 15.49 paiku püüdis ta varastada Tallinnas xxx asuvast x kauplusest kaupa maksumusega 17,98 eurot. Neil juhtudel jäi kuritegu katsestaadiumi, sest turvatöötaja pidas A. Palii kinni. Kohus leidis, et A. Palii jaoks on regulaarne varguste toimepanemine kujunenud eluviisiks. Teda on
31. augustil 2022 ja
32. augustil 2021 karistatud KarS § 218 lg 1- § 251 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Mõlemal juhul määrati karistuseks rahatrahvid, mis on täitmata. Samuti on teda
33. detsembril 2020 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kohus leidis, et rahaline karistus ei oleks A. Palii puhul täidetav. Kohus hindas A. Palii süüd keskmiseks. A. Palii pani viie kuu jooksul toime 19 varavastast kuritegu, millest 16 viis ta ka lõpule. Kuriteod on A. Palii toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Oma kuritegudega tekitas A. Palii kannatanutele varalist kahju. Samas arvestas kohus ka seda, et varaline kahju tekkis kannatanutele mitmete süütegude toimepanemise tulemusena ja kahjud iga teo puhul eraldi olid üldiselt väikesed, aga kahju kogumis suurem. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmist karistusliigi alammääras või selle lähedases määras ei pidanud kohus võimalikuks, märkides, et mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades süütegude rohkust ja varastatud asjade väärtust, leidis kohus, et karistuse võib A. Paliile mõista natuke alla sanktsiooni keskmist määra.
34. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Palii kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles A. Palii mõisteti süüdi
35. juuli 2022 varguses, samuti A. Paliile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub mõista A. Paliile kergem karistus kohtu äranägemisel. Kaitsja leiab, et kohus on A. Palii süüdimõistmisel ja karistuse mõistmisel kohaldanud valesti materiaalõigust. Kaitsja toob maakohtu otsusest välja, et kohtu hinnangul on A. Palii süü
36. juulil 2022 kella 11.29 paiku Tartus xxx asuvast kauplusest x tõendatud videosalvestuste ja nende vaatlusprotokollidega. Turvakaamerate videosalvestistest on näha, et A. Palii siseneb kõikuvana kaupluse müügisaali, võtab kahel korral paari valgeid sokke ja paneb need endale vasakusse jope taskusse. Alkoholi osakonnast võtab A. Palii riiulilt pudeli tumedat värvi joogiga, mille paneb endale põue ning seejärel lahkub kauplusest kauba eest maksmata. Veel toob kaitsja maakohtu otsusest välja, et
37. augustil 2022 on koostatud väärteootsus nr 2780,22,007873, mille kohaselt on A. Paliid karistatud KarS § 218 lg 1 järgi väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 240 eurot selle eest, et ta püüdis
38. juulil 2022 kell 19.23 samast kauplusest varastada ühte paari sokke ja alkoholi summas 21,44 eurot, kuid ta peeti kinni ja kaup tagastati. Seega käis A. Palii samal päeval samast kauplusest varastamas kahel korral, tekitades erinevate vargustega varalist kahju erinevates summades. Hommikul varastas ta kaks paari sokke ja odavamat alkoholi, õhtul aga ühe paari sokke ja kallimat alkoholi. Seega on A. Palii väited topelt karistamise kohta alusetud. Kaitsja märgib, et
39. juulil 2022 kella 11.29 paiku Tartus xxx asuvast kauplusest x varguse toimepanemist A. Palii ei tunnista. A. Palii sõnul käis ta x keskuse toidupoes sel kuupäeval ühe korra ja on selle eest juba saanud 240 eurot trahvi. Ta oli alkoholijoobes, võttis ühed sokid ja värvilise alkoholipudeli. Raha oli tal asjade ostmiseks olemas, kuid turvatöötaja arvas, et ta tahab pudelit varastada. Turvatöötaja kutsus politsei, kes koostas protokolli, kuid täpsemalt ta selle kohta midagi ei mäleta. Arvestades, et A. Palii on süüd tunnistanud 18 varguse toimepanemises, ei ole kaitsja arvates põhjust eeldada, et A. Palii soovib ühte episoodi põhjendamatult vaidlustada. Karistust vaidlustades märgib kaitsja, et kannatanutele tekitatud kogukahju 1092,90 eurot ei võimaldaks viie kuu vältel äraelamist. Seega ei saa öelda, et A. Palii elatus vargustest. A. Palii leiab, et temale mõistetud karistus ei vasta kohtupraktikale, kuna vargusega tekitatud kahju ei olnud suur. Kaitsja heidab veel ette, et kohus jättis arvestamata A. Palii puhtsüdamliku kahetsusega kui süüd kergendava asjaoluga. A. Paliid on varem karistatud ühel korral tingimisi vangistusega, mis tähendab, et ka käesolevas asjas võiks lühemaajalise vangistuse mõistmisel eeldada karistuse eripreventiivse kaalutluse täitmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kohtukolleegium on üksmeelel, et apellatsiooni põhjendused ei anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu.
41. Kaitsja taotleb A. Palii õigeks mõistmist
42. juulil 2022 kella 11.29 paiku Tartus Eedeni Maksimarketist toime pandud varguses väitega, et A. Paliid on samal päeval samast kauplusest toime pandud varguse eest juba väärteomenetluses karistatud. Selle väite on A. Palii esitanud ka maakohtus ning maakohus on seda küsimust otsuses käsitlenud. Kohus on tõendeid analüüsides näidanud otsuses ära, et selle varguse asjaolud erinevad A. Palii kirjeldatust: kui A. Palii väitel kutsus turvatöötaja politsei ja ta peeti kinni, siis süüdistuses toodud vargust kajastava turvakaamera salvestise kohaselt lahkus poest kaupade eest maksmata. Kohus järeldas, et A. Palii käis
43. juulil 2022 samas kaupluses kaks korda, kuid ei mäleta ise esimest vargust. Apellatsioonis üksnes korratakse A. Palii versiooni ja leitakse, et talle etteheidetavate varguste hulka arvestades ei hakkaks A. Palii oma süüd ühes varguses eitama, kui selleks põhjust pole. See ei ole ilmselgelt argument, mis saaks anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse tühistamiseks on ringkonnakohtul põhjust siis, kui kohus on teinud mingi KrMS §-s 338 nimetatud vea. Apellatsioonis ühtki viga, mille tulemusel kohus valele järeldusele jõudis, ära näidatud pole. Apellatsioonis pole analüüsitud seda, kuidas A. Palii ütlused teiste tõenditega haakuvad, ega esitatud sisulisi argumente, miks oleks kohus pidanud tõenditevahelise vastuolu korral eelistama A. Palii ütlusi.
44. Ka ei anna apellatsiooni argumendid ilmselgelt alust A. Paliile mõistetud karistuse muutmiseks. Kaitsja on apellatsioonis toonud mitmel korral välja, et maakohus luges A. Palii süü keskmiseks, kuid apellatsioonist ei nähtu argumente, millest tulenevalt oleks see kohtu hinnang vale, ega argumente, millest nähtuks, et mõistetud karistus ei vasta hinnangule, mille kohus A. Palii süüle andis. Kaitsja vaidleb vastu maakohtu järeldusele, et varguste toimepanemine on süüdistataval kujunenud eluviisiks. Kaitsja hinnangul ei saa rääkida sellest, et vargustest elatumisest on saanud A. Palii väljakujunenud eluviis, sest 1092,90 eurost (kannatanutele tekitatud kahju suurus) viie kuu jooksul ei jätku enda elatamiseks. See seisukoht on asjakohatu. Maakohtu seisukoht oli, et vargustest on kujunenud süüdistatava elustiil, sest tema vargused näitavad, et kui A. Paliil on olnud midagi vaja, näiteks on kõht tühjaks läinud või on tekkinud soov alkoholi tarvitada, siis on ta lihtsalt läinud kauplusse ja võtnud endale vajaliku, jättes kauba eest tasumata. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 326 lg-le 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. Selle seisukoha valguses ei oma tähtsust, kas vargused olid A. Palii ainus elatusvahend. Kaitsja väitel ei võtnud maakohus karistuse mõistmisel arvesse A. Palii puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on otsuses märkinud, et kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kaitsja hinnangul on maakohus teinud vea, oleks apellatsioonis tulnud välja tuua, millal ja kuidas A. Palii kahetsust avaldas. Seda tehtud ei ole, apellatsioonis on vaid esitatud väide, et kohus pole puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud. Kokkuvõtvalt nendib kohtukolleegium, et A. Palii varguste hulka ja sagedust arvestades ei saa maakohtu otsusega A. Paliile mõistetud karistust KarS § 56 lg 1 põhimõtteid ja üldist karistuspraktikat arvestades kuidagi liiga karmiks pidada.
45. A. Palii kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks apellatsiooni koostamise, sh telefonivestluste eest kaitsealusega (90 minutit) makstava tasu suuruseks 108 eurot, millele lisandub käibemaks 23,76 eurot. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus ning tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 süüdistatava kanda. Allkirjastatud digitaalselt