2-20-11621/56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-11621 Tsiviilasi Thorgate Digital OÜ hagi X, Y ja Q vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind X vastu esitatud hagi hind 16 200 eurot Y vastu esitatud hagi hind 19 440 eurot Q vastu esitatud hagi hind 12 960 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Thorgate Digital OÜ (registrikood 14376128), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja I X (isikukood xxx) Kostja II Y (isikukood xxx) Kostja III Q (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Viimase kohtuistungi aeg 21.09.2022 RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Thorgate Digital OÜ hagi X, Y ja Q vastu.

2.Jätta menetluskulud Thorgate Digital OÜ kanda. Välja mõista Thorgate Digital OÜ-lt X kasuks menetluskulud 2112 eurot, Y kasuks menetluskulud 2112 eurot ja Q kasuks menetluskulud 2112 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Thorgate Digital OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.11.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad 1. Thorgate Digital OÜ (hageja) esitas 11.08.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja I), Y (kostja II) ja Q (kostja III) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt välja leppetrahvi järgmiselt: kostjalt I 15 000 eurot, kostjalt II 18 000 eurot ja kostjalt III 12 000 eurot. Hageja palus välja mõista kostjatelt seadusjärgses määras viivise leppetrahvilt alates 12.08.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt osutab hageja oma klientidele IT-alaseid teenuseid. Hageja sõlmis kostjatega töölepingud järgmiselt: 29.10.2018 tööleping kostjaga I, mille alusel asus kostja I tööle süsteemanalüütiku ja projektijuhina; 11.03.2015 tööleping kostjaga II, mille alusel asus kostja II tööle back-end ja front-end programmeerijana; 28.05.2018 tööleping kostjaga III, mille alusel asus kostja tööle arendajana. Pooled leppisid töölepingutes kokku tööandaja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuses. Kohustuse rikkumise korral peavad töötajad maksma leppetrahvi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hageja sõlmis äriühinguga M (edaspidi M) koostöölepingu, mille alusel pidi hageja arendama Mi rakendust I (edaspidi rakendus). Kliendile teenuse osutamiseks lõi hageja spetsiaalse meeskonna, kuhu kuulusid erinevatel aegadel ka kostjad. Kostjad tegelesid rakenduse arendamisega ning neil oli juurdepääs väljatöötatud rakenduse lähtekoodile. Ebaõige on kostja I väide, et tema ei osalenud tarkvarakoodi loomisel. Kostja I oli rakenduse loomise projektijuht. Tema ülesandeks oli organiseerida rakenduse loomisega tegelevate isikute, sh kostjate II ja III tegevust ja suhelda Mi esindajaga.

Rakendus on hageja äri- ja tootmissaladus. Saladuses on tarkvara loomiseks kirjutatav lähtekood, mis on vastavas programmeerimiskeeles kirjutatud tekst ja mis kirjeldab arvutile käske. Saladus hõlmab ka lähtekoodi komponente, nt paketid, klassid jne. Saladusega on hõlmatud ka kõik tarkvara loomisega seotud teave tarkvara arhitektuuri mudeli kohta, nt paketid, klaasid jne. Selle koodi loomisega kostjad tegelesid. See kood on unikaalne, seda ei ole avalikuks kasutamiseks üldsusele kasutada antud. Kuna rakenduse loomine oli seotud Mi tellimuse täitmisega, siis oli koodi saladuses hoidmine majanduslikult põhjendatud, sest see tagab kliendi jätkuva huvi tellimuse vastu.

Kostjad lahkusid 2019. a oktoobris–novembris töölt hageja juures ja asusid novembris 2019 tööle Mi. Uuel töökohal jätkasid kostjad rakenduse koodi loomist ja sellega nad rikkusid hageja saladuse hoidumise kohustust. Kostjate rikkumine seisneb selles, et nad läksid tööle Mi, kelle jaoks hageja seda tarkvara lõi, tekitades sellega võimaluse kliendil endal hageja saladuses hoitavat teavet kasutusse võtta. Sellise tegevusega avaldasid kostjad hageja äri- ja tootmissaladuse Mile. Kuna kostjad tegelevad Mi juures rakendusega edasi, avaldasid nad hageja äri- ja tootmissaladuse ka iseendale. Kostjate saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuad kostjatelt leppetrahvi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.

Rakenduse kood ei olnud üldteada või kergesti kättesaadav. Rakenduse lähtekoodi ja selle arhitektuuri mudeli näol on tegemist originaalse arvutiprogrammiga. Üldsusel ega kolmandatel isikutel ei ole sellist lähtekoodi varem olnud. Rakenduse ülesehitusega seonduvat teavet, 2 sh lähtekoodi, ei avaldatud ka M . Tema sai õiguse kasutada valminud leiutisi, kuid talle ei avaldatud teavet selle kohta, kuidas rakendust üles ehitada. Asjaolu, et hageja kohustus koodi ja tootmisprotsessi teabe M üle andma ja see kohustus ka järkjärgult täideti, ei tähenda seda, et kostjad võiks rikkuda saladuse hoidmise kohustust.

Rakendusel oli kaubanduslik väärtus. Tarkvara lähtekood ja selle arhitektuuri mudel oli hageja ja M koostöölepingu esemeks, mille alusel oli hagejal õigus tulu teenida. Kaubanduslik väärtus seisneb ka selles, et kostjad müüvad seda teavet kliendile edasi, kuna nad arendavad tarkvara Mi juures edasi ja saavad varalist kasu.

Kostjatega sõlmitud töölepingutes oli piisavalt teavet, et määratleda saladuses hoitava teabe sisu.

Kostjad pidi aru saama, et rakenduse lähtekood on hageja äri- ja tootmissaladus. Piisab, kui saladuse sisu on lepingus üldistatult kirjeldatud. Hageja on teatanud kostjatele oma soovist hoida rakendusega seotud teave saladuses. Määratledes töölepingutes saladuses hoitava teabe sisu ja kehtestades saladuse hoidmise kohustuse, on hageja rakendanud meetmed, et hoida teavet salajas.

Hageja on teavitanud kostjaid leppetrahvist õigeaegselt. Enne töölepingute lõpetamist on hageja juhatuse liige hoiatanud kostjaid leppetrahvi nõudest. Hageja teavitas kostjaid leppetrahvist ka siis, kui hagejale sai teatavaks, et kostjad asusid tööle Mi. Leppetrahvide nõudmine maksimaalmääras on põhjendatud ja leppetrahvid ei ole ebamõistlikult suured.

2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja I tõi välja, et tema ei töötanud hageja juures programmeerijana ja tema töö sisuks ei olnud rakenduse lähtekoodi loomine. Kostja I ametinimetus hageja juures oli projektijuht/analüütik.

Seega ei saanud kostja I rakenduse lähtekoodi M avaldada.

Rakendus ei saanud olla hageja äri- ja tootmissaladus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on takistanud või soovinud takistada tema kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt. Rakendust ei saa käsitleda hageja äri- ja tootmissaladusena ka sellepärast, et M töötajad omasid täielikku juurdepääsu rakendusele juba enne kostjate töölepingute lõppemist. Lisaks asus rakendus M serverites. Hageja ja M koostöölepingu järgi oli kogu teave rakenduse kohta M omand. Seega ei olnud rakendust puudutav teave Mi ees salastatud. Kui kostjad läksid tööle Mi, andis viimane nendele ligipääsu rakenduse koodile. Järelikult ei andnud kostjad ligipääsu või teavet rakenduse kohta M, vaid kõik toimus vastupidi. Lisaks liikus rakenduse projekt 26.11.2019 hagejalt M.

Hageja ei ole töölepingutes rakendust enda ärisaladusena määratlenud ja sellisena kaitsnud.

Töölepingutes kajastatud saladuse hoidmise kohustuse sõnastus on liiga üldine ja rakendust ei saa paigutada töölepingutes saladuse hoidmise kohustuse sättes esitatud teabe alla. Hageja ei ole kostjale saladuses hoitava teabe sisust kirjalikult teatanud. Hageja ei ole sellisest soovist ka mõista andnud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid äri- ja tootmissaladuse hoidumise kohustust rikkunud.

Kui M omas ligipääsu rakenduse lähtekoodile ja kui tal oli õigus vastavat teavet saada, ei saanud kostjad rikkuda äri- või tootmissaladust. M võimaldas kostjatele juurdepääsu rakendusele, kui kostjad tema juurde tööle läksid. Kostjate tööle asumisega M ei saanud viimasele teatavaks mitte mingisugust teavet, mida Mil ei oleks olnud õigust teada saada.

Hageja ei ole kostjale leppetrahvi nõudest õigeaegselt teatanud. Hoiatus leppetrahvi nõudmisest ei asenda leppetrahvi nõuet. Kostjate töölepingud hagejaga lõppesid oktoobris–novembris 2019.

Hageja hakkas leppetrahvi nõudma alles augustis 2020 kohtule esitatud hagis. Seega on hageja esitanud leppetrahvinõude ligi aasta pärast seda, kui tal vastav õigus tekkis. Hageja nõutav 3 leppetrahv on ka ebamõistlikult kõrge. Kui kohus rahuldab hageja nõude, palusid kostjad kohtul vähendada leppetrahvisummat nullini.

Kohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

-hageja sõlmis M 31.08.2018 koostöölepingu, mille alusel pidi hageja arendama rakendust vastavalt lepingus sätestatud tingimustele (I kd, tl 6–12, tl 103–106);

-hageja ja kostja I sõlmisid 29.10.2018 töölepingu, mille alusel asus kostja I hageja juurde tööle süsteemianalüütiku ja projektijuhi kohale (I kd, tl 13–16);

-hageja ja kostja II sõlmisid 11.03.2015 töölepingu, mille alusel asus kostja II hageja juurde tööle back-end ja front-en programmeerija kohale (I kd, tl 18–21);

-hageja ja kostja III sõlmisid 28.05.2018 töölepingu, mille alusel asus kostja III hageja juurde tööle arendajana (I kd, tl 23–26);

-hageja ja kostjate vahel sõlmitud töölepingud lõppesid järgmiselt: kostja I tööleping lõppes 07.10.2019 (I kd, tl 17), kostja II tööleping lõppes 08.11.2019 (I kd, tl 22), kostja III tööleping lõppes 09.11.2019 (I kd, tl 27);

-pärast hagejaga töösuhte lõppemist asusid kõik kostjad 18.11.2019 tööle Mi (I kd, tl 168).

5.Hageja tõi välja, et kostjad tegelesid hageja juures töötades rakenduse loomisega, kostjad töötlesid tarkvara puudutavat teavet, sh kostjad lõid rakenduse lähtekoodi. Rakenduse loomine oli hageja ja M vahel sõlmitud koostöölepingu eesmärgiks. Hageja väitel on teave rakenduse kohta ja selle lähtekood tema äri- ja tootmissaladus. Kõikide kostjatega sõlmitud töölepingutes leppisid pooled kokku töötaja saladuse hoidmise kohustuses. Rikkumise korral on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi. Pärast hageja juures töölt lahkumist läksid kostjad tööle M, kus hageja sõnul jätkasid nad rakenduse lähtekoodi loomist. Sellega on kostjad hageja hinnangul rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Kostjad tunnistasid, et hageja juures töötades oli neil ligipääs rakenduse koodile (kostja I väitel oli tal füüsiline ligipääs koodile, kuid ta ei loonud koodi; kostjad II ja III tegelesid koodi loomisega) ning ligipääs koodile säilis neil ka uue tööandja juures (kostjate sõnul andis M neile ligipääsu rakenduse koodile; kostjad II ja III jätkasid uue tööandja juures koodi loomist). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad, asudes tööle M, on rikkunud hageja saladuse hoidmise kohustust ning kas hagejal on õigus nõuda igalt kostjalt leppetrahvi tasumist.

6.Kohus toob välja, et hagi on esitatud kolme kostja vastu, kuid kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad (TsMS § 207 lg 3), vaid iga kostja osaleb menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2).

Seega tuleb iga kostja osas tuvastada saladuse hoidmise kohustuse rikkumine ja leppetrahvi nõudmise eeldused.

7.Töölepingu seaduse (TLS) § 22 lg 1 sätestab, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. VÕS §625 lg 1 esimene lause näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust.

4 8. Enne seda, kui kohus asub kontrollima, kas kostjad on rikkunud saladuse hoidmise kohustust, tuleb tuvastada, kas rakendust puudutav teave, sh lähtekood on hageja tootmis- või ärisaladus.

Töölepingud kostjatega olid sõlmitud enne ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse jõustumist 17.12.2018, mistõttu tuleb ärisaladusega seotud küsimusi lahendada mitte viidatud seaduse, vaid intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) järgi. Kohtupraktika järgi saab ärisaladuse mõiste ja selle avaldamise õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu sätteid (Riigikohtu 09.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20). TRIPS-lepingu art 39 p 2 sätestab, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:

a)selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

b)sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;

c)selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Riigikohus on viitega Saksamaa Liidukohtu praktikale defineerinud ärisaladust kui asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav (Riigikohtu 09.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20).

9.Teabe ärisaladuseks lugemise esimese kriteeriumi järgi ei pea see kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus olema üldteada ega kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad.

9.1. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et rakenduse lähtekoodi hoiti keskkonnas Xxx. Kostjad on esitanud tõendi, millest nähtub, et peale kostjate oli ka Mi töötajatel ligipääs Xxxis hoitavale rakendusele ajal, kui kostjad töötasid hageja juures (I kd, tl 170). Kostjate selgituste ja viidatud tõendi järgi oli M töötajal S S 20.09.2018 seisuga ja M tegevjuhil W 02.11.2018 seisuga ligipääs rakendusele. Seejuures oli neil maksimaalsed ehk omaniku õigused, mis võimaldab kasutajal kõiki andmeid, sh lähtekoodi alla laadida.

9.2. Kostja I andis 21.09.2022 istungil vande all seletusi, et Mil oli kogu aeg ligipääs rakenduse lähtekoodile. Hageja ise andis M ligipääsu lähtekoodile, sest see kood on M oma. Lisaks töötas see rakendus M omatud serveris, kuhu hageja seda tõstis järk-järgult. Oma serverist oli Mil kogu aeg ligipääs sellele lähtekoodile (II kd, tl 1–7). Kostja I seletusega riimuvad ka kostja II ütlused.

Kostja II selgitas 21.09.2022 istungil vande all, et ligipääs rakenduse lähtekoodile oli kahel Mi töötajal, kes soovi korral oleks võinud tulla ja vaadata seda koodi ükskõik, mis hetkel nad seda soovisid. Lähtekood oli laetud ka M valduses olevatesse serveritesse, kus see oli samamoodi loetav igal ajahetkel, kui M esindajad oleksid seda soovinud. M töötajad olid koodi näinud ja selle kohta arvamust avaldanud (II kd, tl 1–7). Kostja I ja II ütlusi toetab ka kostja III seletus. Kostja III selgitas 21.09.2022 istungil vande all, et sellel ajal, kui ta töötas hageja juures, oli M töötajatel juurdepääs rakenduse tarkvarale (II kd, tl 1–7).

9.3. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et rakendus, sh selle lähtekood oli M nähtav ja kättesaadav ajal, kui kostjad töötasid hageja juures. M töötajatel oli võimalus vaadata koodi ja avaldada arvamust selle kohta. Lisaks oli rakendus laetud M serverisse. Vaidluse eripära on selles, et kostjad puutusid rakendusega, sh selle lähtekoodiga kokku nii ajal, kui nad 5 töötasid hageja juures, kui ka siis, kui nad asusid tööle M. Seetõttu ei ole praegu oluline kas rakendus, sh selle lähtekood oli kättesaadav teistele isikutele peale hageja ja M ning kas kostjad võisid lähtekoodi kolmandale isikule peale M avaldada. Olukorras, kus M oli ligipääs rakendusele juba siis, kui hageja seda arendas, ei saa rakendust ja selle koodi pidada M jaoks kättesaamatuks või tema ees salastatuks.

9.4. Kohtule esitatud asjaolude järgi oli M huvitatud rakenduse arendamisest sellel ajal, kui kostjad töötasid rakenduse kallal hageja juures. Hageja ja M koostöölepingust nähtuvalt olid viimasel õigus kontrollida töö tegemise käiku ja seda, kas teostaja järgib selle lepingu tingimusi (lepingu p 2.1.1). Lisaks olid M järgmised kohustused: teavitada hagejat kõigist töö tegemise käigus avastatud puudustest (lepingu p 2.3.3); teavitada hagejat kõigist plaanitavatest ja/või teadaolevatest muudatustest, mis võivad tööd oluliselt mõjutada (lepingu p 2.3.4). Kohus on eelnevalt, tuginedes kostjate seletustele, tuvastanud, et Mi töötajatel oli ligipääs rakendusele, sh selle lähtekoodile ajal, kui kostjad töötasid rakendusega hageja juures; et M töötajatel oli õigus avaldada arvamust lähtekoodi kohta. Seega tegutses M kooskõlas hagejaga sõlmitud lepinguga.

Asja materjalide järgi jätkas M rakenduse arendamist ka siis, kui kostjad läksid tööle tema juurde.

Seega saab M pidada isikuks, kes tavaliselt kõnesoleva laadi teabega tegeleb. Seejuures tegeles M käsitletava teabega (rakendus ja selle lähtekood) nii siis, kui hageja arendas rakendust ehk M tegeles teabega hageja vahendusel, kui ka siis, kui kostjad läksid tööle M . Viimasel juhul jätkas M rakendusega tegelemist iseseisvalt.

9.5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et täidetud ei ole TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis „a“ sätestatud kriteerium – teave ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus kergesti kättesaadav isikule, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegeleb – selleks, et lugeda rakendust, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks suhetes M.

9.6. Eelmises punktis esitatud järeldust ei muuda hageja väited, et Mil oli õigus kasutada hageja ja M vahel sõlmitud koostöölepingu alusel valminud leiutisi (st toodet), kuid M ei avaldatud teavet selle kohta, kuidas rakendust üles ehitada; et M rakendusega seonduvate autoriõiguste üleandmine ei tähendanud, et talle avaldati ka tarkvarakood; et kui M oleks olnud teada kuidas rakendust luua, siis ei oleks ta hagejalt rakenduse loomise teenust ostnud. Kohtu hinnangul ei oma viidatud väited asjas tähtsust. Oluline ei ole ka see, kas M esines vajadus koostöölepingu sõlmimise järele. Kohus on kogutud tõendite alusel tuvastanud, et täitmata on TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis „a“ sätestatud kriteerium, mistõttu ei saa rakendust ja selle lähtekoodi lugeda hageja ärisaladuseks suhetes M.

10.Kuivõrd täidetud ei ole rakenduse, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks lugemise esimene kriteerium, puudub vajadus hinnata, kas täidetud on ülejäänud kriteeriumid. Kuna rakendus, sh selle lähtekood ei ole hageja ärisaladus, ei saanud kostjad rikkuda saladuse hoidmise kohustust asudes tööle M. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.

11.Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks märkida, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui rakendust ja selle lähtekoodi saaks TRIPS-lepingu järgi lugeda hageja ärisaladuseks ning kui hageja oleks teatanud töötajale saladusena määratud teabe sisu. Hageja näeb kostjate saladuse kohustuse rikkumist selles, et kostjad avaldasid rakenduse tarkvarakoodi nii M, kui ka iseendale.

Koodi avaldamist M ja kostjatele endile sisustab hageja selliselt, et kostjad jätkasid M juures tarkvara arendamist.

11.1. Kohus leiab, et kostjad ei saanud avaldada M rakenduse lähtekoodi, sest nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, oli M ligipääs rakendusele ja selle koodile juba siis, kui kostjad töötasid hageja juures. Hageja juhatuse liige R P selgitas 21.09.2022 istungil, et kui kostjad lahkusid töölt, võttis hageja neilt ära ligipääsu keskkonnale Xxx, kus asus rakenduse lähtekood (II kd, tl 1–7).

6 Selles osas riimuvad hageja seadusliku esindaja ütlustega ka kostjate poolt samal istungil antud seletustega. Lisaks avaldasid kostjad istungil seda, et kui nad asusid tööle Mi, andis viimane neile ligipääsu rakendusele ja selle koodile. Kostja I teatas, et M tegi talle juurdepääsu rakenduse tarkvarale (II kd, tl 1–7). Kostja II selgitas, et kui ta asus tööle M , siis andis uue tööandja esindaja talle ligipääsu rakenduse koodibaasile (II kd, tl 1–7). Kostja III ütles, et kui ta läks tööle M , andsid selle esindajad talle ligipääsu rakendusele (II kd, tl 1–7). Eeltoodust nähtub, et Mil oli kogu aeg liigipääs rakendusele, sh selle lähtekoodile. Seega ei avaldanud kostjad M hageja ärisaladust, kui nad asusid tööle tema juurde.

11.2. Kohtu hinnangul ei avaldanud kostjad hageja ärisaladust iseendale, kui nad jätkasid tööd rakendusega M juures. Kui kostjad on omandanud hageja juures töötades teavet rakenduse kohta, oli neil õigus jätkata saadud teadmiste kasutamist ka uue tööandja juures. Tööandja ei saa töötajal keelata uues töösuhtes kasutamast üldiseid ja endisel töökohal saadud teadmisi ja oskusi. Hageja ei ole selgitanud, mis oli see konkreetne hageja ärisaladusena käsitletav teave, mis ei ole M olnud teada ja mida iga kostja on uuel töökohal asunud avaldama/kasutama. Hageja käsitlus selle kohta, kuidas kostjad on avaldanud rakenduse lähtekoodi iseendale (st kostjad jätkasid M juures rakenduse arendamist) näitab seda, et hageja sooviks oli piirata kostjate töötamist rakenduse kallal teise tööandja juures. Hageja eesmärgi saavutamiseks pidanuks pooled leppima kokku konkurentsipiirangus, mida aga pooled ei ole teinud.

12.Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte muid väiteid hageja saladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta.

13.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14.Kostjad paluvad määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja menetluskulud kostjate kasuks ühiselt. Kohus ei pea põhjendatuks mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud nende kasuks ühiselt. Kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad, vaid iga kostja osaleb menetluses iseseisvalt.

Kostjatel on menetluses olnud ühine lepinguline esindaja, kuid nad ei ole menetluses osalenud oluliselt erinevad ulatuses. Kostjate seisukohad on esitatud nende kõigi nimel, paludes lugeda dokumentides esitatud seisukohad iga kostja vastuväideteks hagile. Kostja I on esitanud osa vastuväiteid enda nimel, kuid nende osakaal on äärmiselt ebaoluline kostjate poolt ühiselt esitatud väidete taustal. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks iga kostja menetluskulude suuruse, kohustades hagejat hüvitamata igale kostjale tema menetluskulusid.

15.Kohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.

16.Kostjad esitasid käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 21.10.2022. Kostjate menetluskuluks on õigusabikulud 6624 eurot (käibemaksuga). Kostjad on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

17.Kohus, tutvunud kostjate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

7 19. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjatele käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihindadega 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga) ning 160 eurot (käibemaksuta, s.o 192 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjatele õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad 120 eurot ning 160 eurot, tasudena mõistlikud.

20.Kostjatele on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 37 tundi ja 20 minutit. Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud kostjate lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

21.Esiteks märgib kohus, et ei nõustu hageja vastuväitega ja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja poolt perioodil 10.09.2020 kuni 22.09.2020 tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 7 tundi ja 30 minutit on põhjendatud ja vajalik. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, kohtule esitatud hagiavalduse (koos lisadega) ning kostjate poolt esitatud hagivastuse (koos lisadega) sisu ja mahtu, samuti arvestades mõistlikku aega klientidega suhtluseks, tuleb kohtu hinnangul kostjate lepingulise esindaja menetlustoiminguid perioodil 10.09.2020 kuni 22.09.2020 pidada mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega ka selles osas, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu kohtukõne teeside koostamiseks on ülepaisutatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, sisu, menetluse käiku ja kostjate poolt 21.10.2022 esitatud menetlusdokumendi (kohtukõne teesid) sisu ja mahtu on kostjate lepingulise esindaja 20.10.2022 menetlustoimingule kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

22.Kohus asub aga seisukohale, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostjate lepingulise esindaja 14.09.2022 menetlustoimingutele kulunud aega. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate lepingulisel esindajal ettevalmistumiseks kohtumiseks klientidega 2 tundi ja klientidega nõupidamiseks 2 tundi. Lisaks eeltoodule kulus kostjate lepingulisel esindajal 3 tundi ja 30 minutit 21.09.2022 klientide esindamiseks kohtuistungil ja nõupidamiseks istungi järgselt. Kohus selgitab, et ei pea põhjendatuks lepingulise esindaja menetlustoimingut ja ajakulu klientidega kohtumiseks ettevalmistumise eest. Kohus käsitleb nimetatud istungiks ettevalmistumisele kulunud menetlustoiminguna ning leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada esindaja menetlustoiminguid ja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja klientidega nõupidamiseks. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas 21.09.2022 kohtuistung kell 10:00 ning lõppes 13:09. Arvestades käesolevas tsiviilasjas toimunud istungi kestvust, mõistlikku aega istungiks ettevalmistumisele ja klientidega suhtluseks (nii istungieelselt kui ka istungijärgselt) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kokku 6 tundi.

23.Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud kostjate lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalikud.

24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 35 tundi ja 50 minutit. Kohus peab põhjendatuks lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest kostjad ei ole käibemaksukohustuslased.

8 25. Arvestades asjaolu, et kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele 2020. a õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) ning alates 2021. a tunnihinnaga 192 eurot (koos käibemaksuga), tuleb kostjate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 6336 eurot [(11 tundi 20 minutit x 144 eurot) + (24 tundi 30 minutit x 192 eurot)].

26.Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6336 eurot. Kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad. Iga kostja menetluskulude suurus tuleb eraldi kindlaks määrata ja kohustada hagejat hüvitamata igale kostjale tema menetluskulusid. Kohus jagab 6336 eurot kolmega ja määrab iga kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2112 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb hagejal igale kostjale hüvitada.

27.Kostjate taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.