← Eesti

2-23-129488/10

Obsah (7)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-129488 Tsiviilasi Julianus Portf

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja LHV Finance ASi vahel 29.03.2022 osamaksetega tasumise müügileping nr 4256559, mille alusel sai kostja osta kaupa. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja jättis tasumata jaanuari, veebruari ja märtsikuu 2023 maksed. 17.03.2023 andis esialgne võlausaldaja täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (31.03.2023), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seega ütles 01.04.2023 LHV Finance AS lepingu üles ja teatas 09.05.2023 kostjale, et loovutas kostja vastu suunatud nõude hagejale. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses püütud kohtudokumente edastada e-posti aadressil xxx, kuid tulemusteta. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel toimetas kohus 07.02.2024 menetlusdokumendid kätte tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.02.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 195 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.