2-22-16021/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-22-16021 Tsiviilasi A.K. hagi S.K. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.K. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): XXXXXXXXXXXX) A.K. (isikukood Kostja (apellant): S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud S.K. kanda. A.K. puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
8. Mõista S.K. Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 100 eurot (millest S.K. oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud). S.K. tuleb riigi kasuks välja mõistetud rahasumma tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber
10. S.K. tuleb riigi kasuks välja mõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
11. A.K. (hageja) esitas
12. oktoobril 2022 Viru Maakohtule hagi S.K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielus. Kostja kasutab hageja suhtes füüsilist vägivalda. Algatatud on ka kriminaalmenetlus. Hagejal ja kostjal on kolm alaealist last. Hageja viibib alates
13. oktoobrist 2022 koos nelja alaealise lapsega Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuses. Kostja suhtes kohaldati kriminaalmenetluse raames lähenemiskeeldu hagejale, sh tema elukohale. Hageja ei soovi leppimisaega. Hageja palus jätta pärast lahutust tema perekonnanimeks "K.".
14. Kostja ei nõustunud hagiga ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Poolte abielu registreeriti XXXXXXX, kuid tegelikud abielulised suhtes algasid varem. Perekonnas kasvab neli last, kellest kolm on abikaasade ühised lapsed. Pooled ei ela alates
15. oktoobrist 2022 koos. Abielu ei ole põhjust lahutada. Pooled ei ole kaks aastat lahus elanud. Kostja palus määrata pooltele kuni kuuekuuline leppimisaeg. MAAKOHTU LAHEND
16. Maakohus rahuldas
17. märtsi
18. a otsusega hagi, lahutas poolte abielu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Perekonnaseaduse üldpõhimõttest tulenevalt lähtutakse abielu sõlmimisel ja lahutamisel poolte soovist. Poolte abielulised suhted lõppesid natuke rohkem kui viis kuud tagasi. Hageja peab kooselu jätkumist kostjaga võimatuks seoses kostja vägivaldsusega. Hageja ei soovi enam niimoodi edasi elada. Hageja ei soovi abielusuhete taastamist. Kostja soovib perekonda säilitada ning palub määrata leppimisaeg kuni kuus kuud. Kostja väitel ei ole ta hageja suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. 2 Kohus leidis, et leppimisaja määramine ei ole põhjendatud. Kostja eitab vägivalda ega tunnista, et tema käitumine võib olla lahutuse põhjuseks. Kohus ei saa olla kindel, et juhul, kui kohus määrab leppimisaja, kostja eelnev käitumine ei kordu. Pooled on eraldi elanud natuke rohkem kui viis kuud. Pooltel oli võimalus selle aja jooksul leppida, kuid seda ei toimunud. Kohus ei pidanud võimalikuks kohustada hagejat koos nelja alaealise lapsega elama vägivaldses suhtes. Kostja suhtes algatati kriminaalasi seoses füüsilise vägivalla kasutamisega hageja suhtes. Kostja suhtes kohaldati lähenemiskeeldu hagejale. Kostja viibib Viru Vanglas seoses menetlusega, mis ei ole hagejaga seotud. See näitab kostja kalduvust vägivaldusele. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et ta ei ole kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Abielu tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 alusel lahutada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. PKS § 67 lõigetest 1 ja 2 tulenevad eeldused ei ole täidetud. Pooled ei ela koos alates oktoobrist
20. Kaheaastane tähtaeg abielu lahutamiseks ei ole täidetud. Kohus ei võimaldanud pooltel läbida leppimise protsessi. Hageja ei eitanud kohtuistungil kostjaga leppimist. Riik peab kaitsma perekonda. Abielu lahutamine on lubatud seadusega ette nähtud juhul. Kõiki seadusest tulenevaid võimalusi olukorra lahendamiseks abielu lahutuseta ei kasutatud. Arvestada tuleks, et kostja viibib vanglas. See ei vähenda kostja võimalusi hagejaga leppimiseks. Kostja palus võimaldada pooltele kuuekuune leppimisaeg, mis peab toimuma vastava spetsialisti abil. Maakohus hindas valesti kostja retsidiivsuse riski ning leidis, et kostja kasutab hageja suhtes uuesti vägivalda. Kohus ei pea hindama, kas isikul on kalduvus vägivallale, vaid kasutama seadusega ettenähtud abinõusid isikute aitamiseks.
21. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi suhteid taastada on perekonnaseaduse mõtte kohaselt piisav abielu lahutamiseks. Hageja on olnud aastaid kostja füüsilise vägivalla ohver. Kostja suhtes algatati kriminaalasi ja kohaldati lähenemiskeeldu, lähenemiskeeld kehtib. Hageja ei soovi vägivaldset suhet jätkata. Kostja väited on ebaõiged. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
23. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning nad seda ilmselt ei taasta. Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema ilmtingimata elanud kaks aastat lahus. 3 Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et abielu lahutamise eeldused ei ole täidetud. Pooled ei ela koos. Hageja ei soovi kooselu taastada ning on seda menetluses läbivalt kinnitanud. Pooltel ei ole seega enam abielulist kooselu. Kuna hageja ei soovi kooselu taastada, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaksid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud andma pooltele leppimisaja. Leppimisaja andmine PKS § 67 lg 3 teise lause alusel on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole maakohus leppimisaja andmata jätmisel diskretsioonipiire ületanud. Kohus saab leppimisaja anda juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimalik või mõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooltele leppimisaja andmine ei ole käesoleval juhul mõistlik. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi. Olukorras, kus kostja vägivaldsuse tõttu on kostja suhtes kohaldatud lähenemiskeeld hagejale lähenemise keelamiseks, ei ole leppimisaja määramine vastu hageja tahtmist millegagi põhjendatud.
24. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
25. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
26. augusti
27. a määrusega kostja menetlusabi taotluse, vabastas kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot tasumisest ning apellatsioonimenetluses menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkekulude kandmisest. Kuna kostja sai menetlusabi ja hagi rahuldati, tuleb mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 190 lg 5 alusel välja riigilõiv 100 eurot. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse vabastada kostja TsMS § 190 lg 7 järgi riigilõivu tasumisest või pikendada riigilõivu tasumise tähtaega. Kostja peab riigilõivu tasuma käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) 4