KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja n

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna

§ 442lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 27.02.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 18.03.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse

§ 407lg 6 alusel osaliselt rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja hageja on sõlminud 10.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx ja 12.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba soetamiseks krediiti ostuhinna ulatuses ning kohustus krediidi tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingute sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele ning neile tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. 3. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (

1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (
2. b)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (
3. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (
4. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (
5. e)krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et ta võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja laenutaotluses esitatud teavet sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta ning maksehäirete registri andmeid. Laenutaotlustest nähtuvalt on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1670 eurot ja kohustuste suuruseks 250 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et ta on omandanud kostja arvelduskonto väljavõtte, millele laekub kostja peamine sissetulek, ning seda analüüsinud. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ning hageja esitatud tõendeid arvestades ei ole hageja krediidiandjana piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja 3

§ 407lg 1).

Kohus on tuvastanud poolte vahel tarbijakrediidilepingute sõlmimise ning krediidisummade kostja kasutusse andmise. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Hageja nõuab kostjalt intressi 310,83 eurot tasumist. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 12.01.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 310,83 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 6. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud 4

§ 407lg 1).

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et täidetud olid tarbijakrediidilepingute ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning hageja ja kostja vahelised tarbijakrediidilepingud on 25.03.2023 üles öeldud ning hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt krediidi kohest tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse krediidisummade 719 eurot ja 1485,39 eurot tagastamise nõudes. 7. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 427,99 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõuetelt 719 eurot ja 1485,39 eurot ulatuses 38,1% aastas ajavahemiku 26.03.2023 kuni 27.09.2023 eest. Hageja nõuab

§ 367

alusel kostjalt põhinõuetelt 719 eurot ja 1485,39 eurot viivise tasumist alates 28.09.2023 ulatuses 38,1% aastas. VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et tarbijakrediidilepingutes sätestati viivitusintressi määr 24,15% aastas, millele vastab viivisemäär 0,0671% päevas. Aastase viivisemäära 24,15% korral on viivisemäär päevas 0,0662% (24,15:365=0,0662), mitte 0,0671%. Päevase viivisemäära 0,0671% korral on viivisemäär aastas 24,49% (0,0671x365=24,49), mitte 24,15%. Tarbijakrediidilepingutest ei nähtu, et pooled on kehtestanud viivise arvestuse aasta pikkuse kalendriaastast erinevalt. Kohus leiab seetõttu, et tarbijakrediidilepingutes on viivisemäär märgitud vastuolus VÕS § 408 lg-s 10 sätestatud vorminõuetega, sest krediidilepingu põhjal ei ole võimalik teada saada viivisemäära tegelikku suurust aastas või päevas. Seetõttu on hagejal õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 2204,39 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 26.03.2023 kuni 27.09.2023 eest on 126,01 eurot. Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab kostjalt viivise 126,01 eurot ning jätab hagiavalduse rahuldamata viivise 301,98 eurot tasumise nõudes (427,99-126,01=301,98).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt protsendina kostjalt viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates 28.09.2023 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 2204,39 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 38,1% aastas, alates 28.09.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2078,38 eurot (põhinõue 2204,39 eurotsissenõutavaks muutunud viivis 126,01 eurot = 2078,38 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas. Kohus arvestab sellega, et VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on muutuv. 5

§ 439). 8.

VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: [---] 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 90 eurot hüvitamise nõude. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostjale on saadetud korduvalt meeldetuletusi mõlemast tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja on esitanud väite põhjendamiseks väljavõtted kostjale edastatud meeldetuletuskirjadest. Kohus loeb hageja meeldetuletuskirjade kostjale saatmise kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Hagejal on seetõttu õigus saada 10.11.2022 tarbijakrediidilepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot ning 12.11.2022 tarbijakrediidilepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot. Hageja nõue ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 90 eurot hüvitamise nõudes. 9.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas nõuded, mille järgi arvutatud hagihind on 3873,08 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi arvutatud hagihind on 2684,53 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus hagiavalduse rahuldanud 2/3 ulatuses. Kohus jätab menetluskuludest 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. 10. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 455 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 455 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 3 tundi. Lisaks on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 527 eurot hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, ajakulu 3 tundi. Kohus leiab, et asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine on vältimatult vajalikud toimingud, et koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule, et klient saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse 6

§-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu

§ 4881ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 603,33 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 11. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7