lg l p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk Saamata jäänud nõue Võlausaldaja nimi nr
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 06.06.
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. A. A.i pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt ei jätku A. A.i pankrotimenetluses pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A. A.i pankrotimenetluses tunnustati 5 võlausaldaja nõuded kogusummas 12 793,64 eurot, kõik nõuded tunnustati
Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Realiseerimisele kuulunud pankrotivara puudus. Pankroti väljakuulutamise seisuga puudusid võlgniku arvelduskontol arestimisele kuuluvad rahalised vahendid. Laekumised pankrotivarasse töötasu näol puuduvad. Võlgnik töötas kuni pankroti väljakuulutamiseni xxx, XXX toitlustuses klienditeenindajana ning tema töötasu suurus jäi 629 euro juurde. Võlgnik on seejärel töötanud mõnda aega ka AS-is YYY, kuid viimastel kuudel taas XXX OÜ-s. Võlgnikule laekunud töötasust ei ole saanud pankrotimenetluse kestel kinnipidamisi teha. Võlgniku ülalpidamisel on 2 last. 2 Haldur ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtegi hagi. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada perspektiivikaid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid tulenevalt
Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. A. A.i pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, seega kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on pankrotihaldur kooskõlastanud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Pankrotihaldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise ja muude koosolekute läbiviimised, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud võlausaldajate nimekirja,
Haldur on menetluses kogunud kokku võlausaldajate nõuded, need läbi töötanud ja esitanud võimalikud vastuväited. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ega tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Pandiesemete haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud puuduvad. Kulud ja väljamaksed: Harju Maakohtu 06.06.2023.a. määrusega määrati usaldusisiku tasuks 1 200 eurot (sh käibemaks). Tasust 792 (sh käibemaks) on välja makstud riigi vahenditest ja ülejäänud tasu summas 408 eurot jäi võlgniku kanda. Võlgniku kanda jäetud usaldusisiku tasu on tasumata. Muud jooksvad kulud ja massikohustused pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotihalduri tasu. Haldur lähtub tasu taotlemisel
lg 11³, mille kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud, et soovib tasu taotleda toimingutasuna, st mitte rohkem kui 3 x 725 eurot. Pankrotihaldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. Pankrotihaldur palub tasust 725 eurot, millele lisandub käibemaks hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud osas jätta võlgniku kanda. A. A.i võlausaldajate 22.02.2024. a üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega kohtule toimingutasuna summas 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 319 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud ja võlausaldajatel saamata raha kohta: Tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel jäänud saamata kokku 12 793,64 eurot. 3 Järeldused ja taotlused kohtule Pankrotihaldur on tuvastanud, et pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste võimalike massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid. Pankrotimenetluse kulud kokku moodustavad 2 177 eurot. Pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks, seega on tekkinud pankrotimenetluse raugemise olukord ja pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu
06.06.2023. a Harju Maakohtu määrusega algatati A. A.i kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jätkab usaldusisikuna pankrotihaldur.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Halduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, milleks on võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, sh üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole olnud suuteline oma sissetulekute arvelt täitma. Võlgnik on oma varasemaid võetud kohustusi refinantseerinud ka uute võetud laenudega, samuti on võlgnik kasutanud oma 2. pensionisambast välja võetud rahalised vahendid juba tekkinud kohustuste katmiseks. Pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal on haldur seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2022. aasta sügiseks, kui võlausaldajad alustasid oma antud laenude sissenõudmistega.
lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne
sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas
a.
lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (
26.02.
sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, 4 kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 11³ järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. A. A.i võlausaldajate 22.02.2024. a üldkoosolek on nõustunud pankrotihalduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega toimingutasuna 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 319 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab halduri tasuks 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 319 eurot, kokku 1 769 eurot.
MS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku A. A.i kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud FIMS § 45 lg 2 alusel, siis määrab kohus võlgnikule
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 159,50 eurot, kokku 884,50 eurot. 06.06.2023. a määrusega on kohus algatanud A. A.i kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes palub pankrotihaldur nimetada A. A.i usaldusisikuks peale pankrotimenetluse lõpetamist kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseni pankrotihaldur Indrek Lepsoo. FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab A. A.i usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses Indrek Lepsoo. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle 5 otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.