) § 175 lg-le
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
lg-le 1.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldaja ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldaja J I OÜ jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Muid võlausaldajaid menetluses ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga. Võlgnik töötab osakoormusega, kuivõrd ta on osaliselt töövõimetu. Tööandja tõendi kohaselt on käesoleval hetkel võlgniku brutotöötasu 7,25 eurot tunnis. Võlgnik on enda igakuiseks sissetulekuks märkinud 400-700 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik töövõimetoetust 318 eurot kuus. Püsikulusid kannab võlgnik üksinda. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga ja töötanud pikaajaliselt samal ametikohal. Kuigi kohtule esitatud aruannete kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud, siis võlausaldaja andmetel on talle menetluse kestel laekunud 535,88 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust, siis loovutamiskohustust tal menetluse kestel tekkinud ei ole. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 62 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töövõimetoetusele. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega oli näiteks 2023. aastal võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruseks 725 eurot ühes kuus. Võlgniku igakuise töötasu suurus ei ole olnud piisav sellele sissenõude pööramiseks. Arvestades võlgniku osalist töövõimetust, on ta teinud endale jõukohast tööd. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku Xe pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb X tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku Xe majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate Xe (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.