← Eesti

2-24-2021/8

Obsah (11)§ 415§ 444§ 173§ 162§ 165§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Har

) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§ 415ja § 416 sätestatud alustel ja korras.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte 2

(4)2-24-2021 − − − − − − − − nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas 07.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 5017,50 eurot, millest 1610 eurot on asjas tasutud riigilõiv (1 540 + 70) ja 3407,50 eurot on hageja õigusabikulud käibemaksuta summas. Hageja on käibemaksukohuslane ja ei taotle kulude hüvitamist käibemaksuga. Hageja märkis, et hageja ja Legal Services OÜ vahel on sõlmitud juriidilise teenuse osutamise leping ning teenuse osutamine toimub tunnitasu alusel, käesolevas kohtuasjas arvestusega 94 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 1610 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud..

Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind (94 eurot/h ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu (mis seondub peamiselt hagi koostamisega) mahus 36,25 h ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Käesolev vaidlus ei ole keskmisest keerukam, tegemist on tavapärase võlanõudega. Hagiavalduse sisuline maht koos hagi tagamise taotlusega (hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata) on ligikaudu 10 lk. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kõikidele toimingiutele kokku (sh hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine koos sellega seotud kõrvaltegevustega, kliendisuhtlus jm) ei ületa käesolevas asjas 16 h. Kohtu hinnangul pidi hageja lepinguline esindaja olema võimeline 16 tunni (kahe täispikkusega ilma puhkepausideta tööpäeva) ajakuluga esitama kohtusse tavapärases võlanõudes tagaseljaotsuse tegemiseni viinud hagi. Mingeid kulusid seoses kostjate vastuväidetega hagejale käesolevas menetluses ei lisandunud, sest kostjad pole hagile vastanud. Kokkuvõttes peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ajalises mahus mitte rohkem kui 16 h, mis kohtu poolt mõistlikuks peetavat tunnitasumäära 94 eurot/h arvestades vastab summale 1504 eurot. Kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 3114 eurot (1610 + 1504). Nimetatud summale ei lisandu käibemaksu, hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja kostjatelt solidaarselt hageja 3

(4)2-24-2021 kasuks hageja menetluskulud summas 3114 eurot. Kohus märgib, et kostjate poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3114 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. − Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.