← Eesti

2-24-4979/4

Obsah (6)§ 3401§ 371§ 62§ 372§ 168§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. aprill 2024. a Tsiviilasja number 2-24-4979 Tsiviilasi R. V. maksejõuetusavaldus Menetlustoimin

) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: esitama maksejõuetusavaldus käesoleval ajal kehtival vormil; põhistada menetlusabi taotlust oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või tasuda riigilõiv 10 eurot. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus

§ 3401lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.

  1. Võlgnik sai kohtumääruse kätte
  2. aprillil 2024 avaliku e-toimiku vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg
  3. aprillil 2024 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1 p 1 ja

§ 371lg 1 p 9 ja p 10 ning § 3401 lg 2 alusel.

4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või

-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas

  1. aprilli
  2. a määruses, et võlgniku avaldus ei vasta nendele nõuetele ning kohustas võlgnikku esitama maksejõuetusavaldus käesoleval ajal kehtival vormil. Kohus selgitas, et enamus võlgniku nõuetest on aegunud. Võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu tekib võlgniku suhtes uus iseseisev täitedokument ning ka aegunud nõuded muutuvad uuesti sundtäidetavateks. Kohus palus võlgnikul täpsustada, kas ta jätkuvalt soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, mille tagajärjel muutuvad juba aegunud nõuded uuesti sundtäidetavaks. Lisaks kohustas kohus võlgnikku põhistama menetlusabi taotlust oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või tasuma riigilõivu 10 eurot ning esitama riigilõivu tasumist kinnitavad andmed või maksekorraldus.

§ 3401

lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 3. aprilli 2024. a määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest. 5. Võlgnik sai 3. aprilli 2024. a määruse kätte 3. aprillil 2024. Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg

  1. aprillil 2024, 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi
  2. aprillil
  3. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu
  4. aprilli
  5. a määrusega määratud tähtajaks (
  6. aprilliks 2024) puudusi 2 kõrvaldanud, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning

§ 371lg 1 p 9 ja p 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

6.

§ 372

lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti. 7.

§ 168

lg 1 alusel koosmõjus

§ 477lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.