KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2583 Tsiviilasi N. S. (S. ) avaldus Roosi & Roosa käsitö

) § 15 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. S. (avaldaja, võlausaldaja) esitas
2. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule avalduse Roosi & Roosa käsitöö OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjon mõistnud võlgnikult
3. jaanuari
4. a otsusega välja võlausaldaja kasuks saamata jäänud töötasu 1145 eurot 21 senti (neto), töösuhte erakorralise ülesütlemisel maksmisele kuuluv hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 1080 eurot (neto), puhkusehüvitise 280 eurot 17 senti (neto) ja viivise alates
5. oktoobrist 2019 põhinõuetelt 2505 eurot 38 senti (neto) põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlausaldaja esitas
6. märtsil 2020 nõude täitmisele kohtutäituri juures, kuid nõuet ei ole ligikaudu nelja aasta jooksul rahuldatud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on põhinõue 2251 eurot ja viivisenõue 69 eurot 38 senti. Kui võlausaldaja on pöördunud võlgniku 1 juhatuse liikme poole ja nõudnud kohustuse täitmist, on ta väitnud, et vahendeid ei ole. Võlgnik ei ole alates
7. a-st majandusaasta aruendeid esitanud. Samuti puudub teadaolevalt mistahes väärtuslik vara, sh kinnisvara.
8. Maakohus võttis
9. veebruari
10. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
11. märtsil 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Maakohus kohustas sama määrusega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 800 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

Võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks nõutud rahasummat ei tasunud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15lg 3 p 5 alusel nimetamata.

4.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. 4.

1. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 4.
2. Võlausaldaja nõude aluseks on töövaidluskomisjoni
3. jaanuari
4. a otsus nr 41/2706/19, mille mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1145 eurot 21 senti (neto), töösuhte erakorralise ülesütlemisel maksmisele kuuluv hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 1080 eurot (neto), puhkusehüvitise 280 eurot 17 senti (neto) ja viivise alates
5. oktoobrist 2019 põhinõuetelt 2505 eurot 38 senti (neto) põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl-d 10–15). Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. 4.
6. Ühtlasi on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse – täitemenetluse registri järgi ei ole õnnestunud võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx nõudeid 2 kolme kuu jooksul rahuldada (

§ 10lg 2 p 2).

Kohus lisab, et täitemenetluse registri andmetel on võlgnikul määruse tegemise seisuga veel võlg Aktiva Finance Group OÜ (311 eurot 84 senti) ja Hüpoteeklaen AS-i (4138 eurot 3 senti) ees ning kinnisasjad võlgnikul puuduvad. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata. 5. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

1. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja (võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj).
2. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3