← Eesti

2-22-17661/156

Obsah (9)§ 135§ 134§ 116§ 124§ 127§ 123§ 140§ 136§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1766

) § 132 lg 2 tingimused. Kohtul tuleb laste heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära. 9.

  1. Laste ema on teinud oma elukorralduses olulisi muudatusi. Laste ema käib tööl ning tal on olemas elukoht. Laste ema käib regulaarselt psühhoterapeudi vastuvõttudel, samuti toimub Pärnu Naiste Tugikeskuse töötajaga suhtlus 2–3 korda nädalas. Laste ema käib alates
  2. oktoobrist 2023 Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus alkoholitarvitamise häire ravi teenusel. Laste ema on loonud endale tugivõrgustiku, kes saavad teda vajadusel toetada ja nõustada. Laste ema on kohtule esitanud CDT testid, mis tõendavad, et laste ema ei tarvita alkoholi. 9.
  3. Tõele ei vasta väited, nagu oleks laste emal lastega halvad suhted tulenevalt tema ründavast käitumisest. Laste ema ja eeskostjate suhted on pingelised. Eeskostjad ei toeta laste ja ema suhtlust ning teevad kõik endast oleneva, et lapsed ei sooviks emaga kohtuda ega suhelda. 9.
  4. Laste ema hinnangul esinevad alused laste isa hooldusõiguse piiramiseks. Laste isa elab Soomes ega ole võimeline igapäevaselt laste eest hoolitsema. Seejuures on laste isa võimalused laste eest hoolitsemiseks samasugused, nagu ajal, mil lapsed perekonnast eraldati, ning selles 5

(21)osas ei ole muudatusi toimunud. Laste isa on käinud paaril korral lapsega I nõustamisel, kuid selle tulemuslikkus on teadmata. Arvestades sellega, et laste peamiseks hooldajaks on olnud kuni laste perekonnast eraldamiseni ema, puudub laste isal ka teadmine ja arusaam laste kasvatamisest. Ka on laste isa suhtes käimas kriminaalasja menetlus, milles laste isa süüdistatakse lapse I suhtes karistusseadustiku § 120 lg 1 sätestatud teo toimepanemises. Laste isa on olnud vägivaldne ka laste ema suhtes.
  1. Laste esindaja leiab, et lapsed on jäetud pika aja jooksul ema poolt hooletusse. Laste ema etteheited kohtule ja avaldajale, kes väidetavalt ei ole perega tegelenud, on arusaamatud. Menetlusdokumentidest nähtuvalt on vanematele pakutud mitmeid aastaid abi. Esindaja ei usu, et laste ema on võimeline igapäevaselt tagama lastele stabiilset ja turvalist keskkonda ning teostama hooldusõigust. Laste esindaja arvas samuti, et laste isa hooldusõiguse piiramise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Laste ajutiste eestkostjate poolt esitatud ülevaate kohaselt on viimase poole aasta kestel toimunud laste ja isa vahel regulaarne suhtlus ning kohtumised. Kohtumiste tagasiside nii laste isalt kui ka lastelt on olnud positiivne ja lapsed on väljendanud soovi uuesti isaga koos aega veeta. Laste tagasiside põhjal saab teha järelduse, et laste ja isa vahel on tekkinud usalduslikud suhted. Laste isa on selgitanud, et ta on töösuhet Soomes lõpetamas ja otsimas ehitusalast tööd Eestis, et hooldusõigust laste suhtes igapäevaselt teostada. Laste esindaja avaldas arvamust, et laste isa suhtes käimasolev kriminaalasja menetlus ei takista isal hooldusõiguse teostamist, kui laste isa elab ja viibib alaliselt Eestis.
  2. Laste isa tõi esile, et laste emal on alkoholisõltuvus. Laste isa hinnangul saavad laste ema esitatud testid näidata alkoholi liigtarvitamist vaid testile eelneva kahe nädala jooksul. Seega ei tõenda testid, et emal ei ole probleeme alkoholiga. Seejuures on laste ema jätnud pooleli avaldaja poolt talle pakutud teenuste kasutamise. Tõele ei vasta ema väide, nagu ei oleks talle avaldaja poolt käitumiseks juhiseid antud. Avaldaja on esitanud tegevuskavad, kus on ka emale antud mitmeid juhiseid. Laste ema ise ei tee avaldaja ega laste ajutiste eestkostjatega koostööd. Laste ema elus puudub igasugune stabiilsus, ta vahetab elukohti ja töökohti. Esimese astme kohtu määrus
  3. Pärnu Maakohus võttis
  4. detsembri
  5. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu avaldaja
  6. detsembril 2023 esitatud avalduse laste isa hooldusõiguse piiramise nõudest loobumise osas ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus tühistas laste isa suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõud ning tegi laste isale ettekirjutused. Maakohus piiras täielikult laste ema isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes ning jättis kehtima esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõud kuni kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus määras esialgse õiguskaitse korras, kuid mitte kauemaks kui
  7. juuni 2024, lastele ajutisteks eestkostjateks W ja Z. Maakohus määras ajutiste eestkostjate ülesanded ning piiras omal algatusel kuni esialgse õiguskaitse kohaldamise lõppemiseni laste ema suhtlust. Maakohus jättis lastele määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. 12.
  8. Maakohus leidis, et avaldusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ning laste isa suhtes vanema hooldusõiguse piiramise nõudes menetlus lõpetada. Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei esine laste isa puhul

§ 135

lg 2 toodud aluseid, millest tulenevalt peaks kohus vanema hooldusõiguse täielikult ära võtma. Maakohus märkis, et kohus peab lähtuma lapsesse puutuvate asjade läbivaatamisel esmajoones lapse huvidest, mistõttu ei oma määravat tähtsust vanemate omavahelised konfliktsed suhted ja koduvägivalla episoodid. Laste isa on väljendanud oma käitumisega selget tahet laste eest hoolitseda ning näidanud üles võimet koostööks. Seega on laste isa oma käitumist parandanud. Maakohus arvestas, et laste isa on lapsi rahaliselt üleval pidanud. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalasja menetluse tulemus ei mõjuta käesoleva menetluse tulemust eeldusel, et vanem jätkab lapsega I suheldes ja teda 6

(21)kasvatades uue käitumismustri ja suhte hoidmist. Samas pidas maakohus vajalikuks laste isale teha

§ 134

lg 3 alusel laste heaolu võimaliku ohustamise vältimiseks ettekirjutused ning kehtestada keelud. 12.2. Maakohus asus seisukohale, et kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt esinevad

§ 135lg-s 2 toodud alused laste ema vanema hooldusõiguse täielikuks piiramiseks.

Maakohtu hinnangul ei ole laste ema väga pikaajaliselt olnud suuteline vanema hooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Maakohus leidis, et laste ema on menetluse vältel pidevalt mõjutanud last I, ning need mõjutused on kahjustanud lapse I suhteid nii ajutiste eestkostjate, koolikaaslaste kui ka teise lapsevanemaga. Laste ema alkoholism ja sellest tulenev suutmatus vanema hooldusõigust teostada on lapsi kahjustanud väga pikaajaliselt (aastaid). Lapsed on ka käesoleval ajal ema juures viibides otseselt ohustatud nii oma tervise, eakohase arengu ja hariduse omandamise osas. Maakohus leidis, et laste ema osas on kõik mõeldavad abimeetmed ammendunud ning kohus ei näinud muid meetmeid, mida kohaldades oleks tõenäoline laste turvaline viibimine laste ema vanemliku hoole all. Seejuures andis kohus ja ajutised eestkostjad laste emale võimaluse asuda elama oma venna W juurde koos lastega, kuid laste ema ei suutnud hoiduda alkoholi tarbimisest. Laste ema on ka menetluse vältel vältinud koostööd lastekaitsetöötajatega, tarvitanud alkoholi eluohtliku seisundi saabumiseni ning keeldunud Saaremaal pakutud tugiteenustest. 12.

  1. Maakohus leidis, et praeguses asjas esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Maakohus märkis, et laste ajutiste eestkostjate volitused lõppevad
  2. detsembril 2023, kuid selleks ajaks ei ole siinses asjas tehtav määrus jõustunud, mistõttu ei ole ära langenud ka ajutise eestkoste seadmise alused (vanemate hooldusõiguse puudumine). Määruskaebus, menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
  3. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni pd 1, 2, 3.2, 4 ja 5 ning teha selles osas uus määrus, millega: 1) jätta avaldaja
  4. detsembril 2023 esitatud avaldusest osalise loobumise avaldus laste isa osas rahuldamata; 2) piirata täielikult laste isa isiku- ja varahooldusõigust; 3) jätta rahuldamata avaldaja avaldus laste ema vanema hooldusõiguse piiramiseks; 4) teha laste emale ettekirjutus, millega kohustada laste ema tegema kohtumääruse jõustumisest ühe aasta jooksul vähemalt iga 1,5 kuu tagant CDT test ja tegema koostööd Pärnu linna lastekaitsetöötajaga. 13.
  5. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et laste isa osas esinesid asjaolud vanema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus ei ole arvestanud laste ema väiteid ja tõendeid. Laste isal peatati hooldusõigus seetõttu, et laste isa töötas Soomes, millest tulenevalt ta ei saanud osaleda igapäevaselt laste kasvatamisel. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et laste isa suhtes ei ole ära langenud hooldusõiguse piiramise alus, milleks oli lapse isa töötamine välisriigis. Käesoleval juhul ei täida laste isa hooldusõiguse taastamine oma eesmärki, kuna laste isal ei ole võimalik laste suhtes igapäevast hooldust ja järelevalvet teostada. 13.
  6. Ka ei ole võimalik asuda seisukohale, et laste isa oleks pingutanud sellel nimel, et muuta enda elukorraldust või omandada vanemlikke oskusi. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt alustab laste isa endaga tööd alles siis, kui kohus tema hooldusõiguse taastab. Seega ei ole laste isa läbinud ühtegi vanemluskoolitust, vaid alles plaanib seda teha. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et laste isa käib lastega pereteraapias. Ka ei nähtu asja materjalidest ühtegi tõendit selle kohta, et laste isa oleks omandanud uusi käitumismustreid. See ei ole ka eluliselt usutav, sest laste isa ise ei näe oma käitumises probleemi. Laste ema on seisukohal, et vanemal, kelle suhtes on algatatud kriminaalasi lapse füüsilise ähvardamisega, ja mida menetletakse, ei saa hooldusõigust taastada. 7

(21)13.
  1. Ka ei nõustu laste ema maakohtuga selles, et tema suhtes on kõik kohased abimeetmed ammendunud. Seejuures ei nähtu vaidlustatud määrusest, mis abimeetmeid on kohus laste ema suhtes kohaldanud. Väär on maakohtu arusaam, et kui avaldaja on laste emale erinevaid abinõusid pakkunud, ei pea kohus seda uuesti tegema. Ka ei ole avaldaja ega maakohus teinud laste emale konkreetseid ettekirjutusi. 13.
  2. Maakohus ei ole arvestanud, et laste ema on teinud olulisi muudatusi oma elukorralduses. Laste ema käib alkoholitarvitamise häire ravi teenusel. Arvestatud ei ole laste ema esitatud CDT teste, millest nähtub, et laste ema tarvitas viimati alkoholi septembri alguses. Ka ei ole maakohus arvestanud laste ema selgitusi seonduvalt suhetega laste ajutiste eestkostjatega. Maakohus on laste ajutiste eestkostjate ja laste ema omavaheliste suhete hindamisel lähtunud vaid eestkostjate paljasõnalistest väidetest ning asunud selle põhjal seisukohale, et laste ema käitub eestkostjatega konfliktselt.
  3. Avaldaja ei toeta määruskaebust, leides, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel arvestanud menetluse jooksul ilmnenud asjaolusid ning arvestanud laste huvidega. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et toetavad abinõud ei aita, sest laste ema on endiselt manipuleeriv ning tarvitas suvel alkoholi. Avaldaja nõustub maakohtuga, et laste ema osas on kõik kohased abimeetmed ammendunud.
  4. Lastele määratud esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis tingiksid maakohtu määruse tühistamise. Laste määratud esindaja kordab oma seisukohta, et laste ema ei ole jätkuvalt võimeline võtma vanemlikku vastutust. Laste ema keskendub intriigide punumisele, laste mõjutamisele ning teiste menetlusosaliste halvustamisele. Kuigi laste isa käitumine ei ole alati olnud eeskujulik, on isa näidanud, et ta on valmis oma käitumist ja arusaama muutma.
  5. Laste isa leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Laste isa on endaga tööd teinud, osalenud terapeudi vastuvõtul ja ta jätkab teraapias käimist. Tema suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Isegi, kui kriminaalasjas leiaks tõendamist, et ta on mõne kuriteo toime pannud, tuleb arvestada selle teoga seotud asjaolusid. Isa ei ole laste suhtes vägivaldne. Laps I ei karda isa ja tunneb ennast isaga turvaliselt. Laste ema osas ei ole laste isa arvates asjaolud muutunud. Emal on alkoholisõltuvus ja tema esitatud testid vastupidist ei tõenda.
  6. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
  7. Ringkonnakohus pidas vajalikuks lasta avaldajal oma avalduses esitatud nõudeid täpsustada, samuti selgitas kohus menetlusosalistele asjaolusid õiguslikust küljest. Avaldaja täpsustas, et avalduse eesmärgiks on laste emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine. Avaldaja leiab, et laste ema hooldusõigust ei saa piirata üksnes laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes, sest see ei taga laste heaolu. Laste ema ei ole joobeseisundis võimeline viima lapsi kooli ega lasteaeda, samuti ei ole vanem sellises seisus suuteline lapsi toimetama huviringidesse või arsti visiitidele. Lapse jaoks on oluline riskitegur see, kui ta ei saa oma vajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid. Küll aga pole teada juhtumeid, kus laste ema oleks seadnud ohtu oma laste vara. Laste isa andis teada, et ta on nõus, kui talle määratakse hooldusõiguse teostamisel täiendavaks tingimuseks, et ta peab elama ja töötama Eestis. Laste ema hooldusõiguse piiramise ulatuse osas leidis isa, et see peaks endas hõlmama ka laste tervisega seotud küsimusi. Laste ema omakorda leidis, et laste isale tuleb teha täiendav ettekirjutus, mis keelaks tal koos lastega viibida välisriigis rohkem kui kaks nädalat korraga ning aastas rohkem kui üks kuu. 8
(21)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus võttis vastu avaldusest osalise loobumise ja lõpetas laste isa osas hooldusõiguse piiramise menetluse, samuti osas, millega maakohus piiras täielikult laste ema isiku- ja varahooldusõigust mõlema lapse suhtes. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse laste isa osas osaliselt, määrab laste isale täiendavad ettekirjutused, peatab laste ema isikuhooldusõiguse mõlema lapse suhtes ning määrab laste emale ettekirjutused.
  2. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Laste ema vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus võttis vastu avaldusest osalise loobumise ja lõpetas laste isa osas menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti osas, millega maakohus tegi isale ettekirjutuse, et ta ei või enne õppeaasta lõppu muuta laste kooli ja lasteaia valikut (maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2), ning osas, millega maakohus piiras täielikult laste ema hooldusõigust (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus tegi laste isale ettekirjutused jätkata koostööd lastekaitsespetsialistidega ning jätkata nõustamist perenõustaja ja psühholoogi teenustel (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.1 ja 3.3), samuti osas, millega maakohus määras kuni määruse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui
  3. juuni 2024, lastele ajutise eestkoste, määras kindlaks ajutiste eestkostjate ülesanded ning piiras laste ema suhtlust lastega (maakohtu määruse resolutsiooni p 7). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
  4. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on laste ema esitanud
  5. novembril 2022 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning talle üleandmiseks laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes (dtl-d 98– 102). Kuigi maakohus ei ole selle avalduse osas seisukohta võtnud, ei mõjuta see asja lahendust, sest vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ei saa otsustada enne, kui pole teada, kas laste emale jääb eeltoodud küsimustes isikuhooldusõigus laste suhtes alles.
  6. Kolleegium teeb otsustuse määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite asja juurde võtmise kohta. 22.
  7. Laste ema esitas määruskaebuse,
  8. aprilli
  9. a,
  10. aprilli
  11. a ja
  12. aprilli 2024 seisukohtadega uute dokumentaalsete tõenditena
  13. jaanuari
  14. a,
  15. veebruari
  16. a ja
  17. märtsi
  18. a laboratoorsete uuringute tulemused,
  19. aprilli
  20. e-kirja arstile ning dr JR väljastatud tõendi. Laste isa esitas
  21. veebruari
  22. a ja
  23. aprilli
  24. a seisukohtadega uute dokumentaalsete tõenditena Maksu- ja Tolliameti
  25. septembri
  26. a vastuse, kinnistusraamatu väljavõtted, teraapias osalemislehe väljavõtte, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse Sensus
  27. veebruari
  28. a e-kirja, L ja W kirjalikud selgitused, fotod laste ema asjadest ning Synlab kodulehe väljavõtte. Avaldaja esitas
  29. aprilli
  30. a seisukohaga uue dokumentaalse tõendina Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) väljavõtte laste ema tegevuskava kohta. 22.
  31. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt on määruskaebemenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud. Kõik eelnimetatud tõendid on ka asjakohased (TsMS § 238 lg 1), mistõttu tuleb need vastu võtta. Laste isa koostatud tabel Soomes ja Eestis viibimise kohta ei ole dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes ning ringkonnakohus hindab seda laste isa kirjaliku seisukohana.
  32. Laste ema esindaja on
  33. aprilli
  34. a seisukohas teinud ringkonnakohtule ettepaneku 9
(21)koguda täiendavaid tõendeid lapse I perearstilt. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitatud ning kohus täiendavate tõendite kogumist vajalikuks ei pea.
  1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, jättes avaldaja nõuded välja selgitamata. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. 24.
  2. Hooldusõiguse asju lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte. TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on sellises menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Olukorras, kus menetlusosaliste taotlused jäävad kohtule ebaselgeks, peab kohus paluma menetlusosalisel ebaselgused kõrvaldada (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794/104, p 20.4). Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud asja lahendamisel need põhimõtted tähelepanuta. 24.
  3. Avaldaja on maakohtule esitatud avalduses palunud piirata vanemate hooldusõigust oma alaealiste laste suhtes täies ulatuses ja määrata alaealiste laste eestkostjaks laste elukohajärgne linnavalitsus. Vanemate hooldusõiguse piiramine tähendab abinõude rakendamist (

§ 134

lg 1), kuid vajalikke abinõusid, mida kohus pidanuks vanemate suhtes rakendama, ei olnud avalduses esile toodud. Seega jäi avaldaja taotluse põhjal ebaselgeks, kas soovitakse vanemate hooldusõiguse piiramist või hooldusõiguse täielikku äravõtmist. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus lahendanud avaldaja nõude raames vanematelt hooldusõiguse äravõtmise küsimust. TsMS § 477 lg 5 võimaldab kohtul vajaduse korral avaldaja nõude ümber sõnastada, küsides avaldajalt üle, kas kohtu pakutu vastab avaldaja tahtele (RKTKm 07.12.2021, 2-195506/43, p 16). Avaldaja nõustus

  1. aprillil 2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et esitatud nõude eesmärgiks, vaatamata nõude sõnastusele, oli vanematelt hooldusõiguse äravõtmine. 24.
  2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Viidatud kohustus laieneb ka kohtumäärustele (TsMS § 463 lg 2). Seejuures on Riigikohus selgitanud, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt RKTKo 22.11.2017, 215-18582/47, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus laste isa puhul menetluse lõpetamise ja samas talle ettekirjutuste tegemise osas vastuoluline. Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 võtnud vastu avaldaja
  3. detsembril 2023 esitatud avaldusest osalise loobumise avalduse ning lõpetanud laste isa suhtes menetluse. Samas on maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 teinud laste isale ettekirjutused, viidates määruse põhjendustes

§ 134

lg-le 3 (vt maakohtu määruse p 17).

§ 134

lg 3 annab kohtule võimaluse teha vanemale lapse heaolu ohustamise korral ettekirjutusi ja kehtestada keelde. Laste isale tehtud ettekirjutuste näol on maakohus piiranud isa isikuhooldusõiguse teostamist mõlema lapse suhtes, kohustades teda teatavaid toiminguid tegema (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.1 ja 3.3), samuti keelanud tal teatud toiminguid teha (maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2). Nii on maakohus, vaatamata menetluse lõpetamisele, lahendanud laste isa osas avalduse ikkagi sisuliselt. Kuna maakohus piiras laste isa isikuhooldusõigust ettekirjutuste tegemisega, on maakohus isa osas avalduse osaliselt rahuldanud. Seetõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus otsustus avalduse osalise rahuldamise kohta, samuti tuleb maakohtu põhjendusi menetluse lõpetamist puudutavas osas muuta. Maakohtu määruse p-des 14 ja 15 toodud põhjendused on ringkonnakohtu arvates kohased selleks, et teha laste isale ettekirjutused. 10

(21)
  1. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu määruse resolutsioonist välja jätta p-d 8 ja
  2. Viidatud punktides on maakohus määranud määruse menetlusosalistele saatmise ja kättetoimetamise. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Viidatud sätte kohaselt ei ole määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks ostustus määruse menetlusosalistele saatmise ja kättetoimetamise kohta. Samuti tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p
  3. Viidatud punktis on maakohus sarnaselt p-ga 2 reguleerinud
  4. novembri
  5. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust (dtl-d 152– 163). Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6 tagajärg sama, s.t esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu kehtib kuni käesoleva määruse jõustumiseni.
  6. Järgnevalt hindab ringkonnakohus laste ema määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on need väited osaliselt põhjendatud, andes aluse maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks.
  7. Laste ema vaidlustab laste isa osas hooldusõiguse taastamist. Kuigi laste ema on määruskaebuse resolutsioonis taotlenud laste isa isiku- ja varahooldusõiguse täielikku piiramist, on määruskaebuse sisu järgi taotluse eesmärgiks laste isalt

§ 135lg 2 alusel hooldusõiguse täielik äravõtmine.

Kolleegium laste ema seisukohaga ei nõustu. 27.1. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates õigesti leidnud, et laste isa ei ohusta enam laste heaolu määral, mis tingiks temalt hooldusõiguse äravõtmise. Kolleegium täpsustab, et maakohus ei taastanud laste isa hooldusõigust, vaid otsustas laste isalt hooldusõigust mitte ära võtta, samuti tühistas maakohus laste isa suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud hooldusõiguse piiramise abinõud. 27.2.

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldusõigus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (

§ 127

lg 1 esimene lause).

§ 116

lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 134

lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning

§-des 135 ja 136 loetletuid.

§ 135

lg 2 järgi võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab vanemalt lapse hooldusõiguse ära võtta üksnes siis, kui on tuvastatud

§ 134lg 1 kohaldamise eeldused (RKTKm 30.04.2019, 2-18-3628/62, p 17).

Seega tuleb kohtul last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades just selles olukorras kõige sobivamat abinõu. 27.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste isa osas ei esine

§ 135

lg-s 2 toodud aluseid, millest tulenevalt peaks kohus isalt hooldusõiguse täielikult ära võtma. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tuvastatud asjaoludest, et laste isa ohustaks laste kehalist, vaimset või hingelist heaolu sellisel määral, et tuleks katkestada õiguslikud sidemed isa ja laste vahel ning vanemaõigused täielikult ära võtta. Maakohus on laste isaga seotud asjaolusid 11

(21)piisavas ulatuses hinnanud (vt maakohtu määruse p-d 14–17). Maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning nende asjaolude põhjal on maakohus teinud õige järelduse, et laste isa on oma suhteid lastega parandanud, samuti oma käitumist muutnud, ning laste heaolu on võimalik tagada sobivama abinõu rakendamisega, s.o laste isa isikuhooldusõigust

§ 134lg 3 alusel piirata ettekirjutuste tegemisega. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning Ts

MS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Määruskaebuse kohaselt ei ole laste isa osas hooldusõiguse piiramise alused ära langenud, kuivõrd laste isa töötab jätkuvalt välisriigis. Ringkonnakohus laste ema seisukohaga ei nõustu, sest ainuüksi see, et laste isa töötas välisriigis, ei olnud hooldusõiguse piiramise avalduse esitamise peamine põhjus. Kui perekond elas veel koos ning vanematel oli ühine hooldusõigus, ei saanud laste isale välisriigis töötamist, et tagada perekonna ülalpidamine, ette heita. Pärnu Maakohtu
  2. novembri
  3. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest tulenevalt on maakohus laste isa hooldusõigust menetluse ajaks piiranud seetõttu, et vanem ei ole võimeline igapäevaselt laste eest vajalikku vanemlikku hoolt kandma oma agressiivsuse, vägivaldsuse (paneb lapse nähes toime vägivallategusid lapse ema suhtes), lapse ealiste ja emotsionaalsete vajadustega mittearvestamise ning pikaajaliste välisriigis töötamise perioodide tõttu (dtl 162).
  4. detsembri
  5. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses on maakohus märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevad asjaolud laste perest eraldamise ja vanemate hooldusõiguse peatamise osas ei ole ära langenud (dtl 174). Samal seisukohal oli maakohus ka
  6. juuni
  7. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust tehes (dtl 490). Ka siis, kui isa viibis Soomes tööl, näitas ta üles huvi laste heaolu suhtes (teavitas avaldajat, kui laste ema ei vastanud telefonile või kui ema alkoholiprobleem oli süvenenud, vt STAR väljavõtte dtl-d 12–49, kanded nr 37, 42, 62, 89, 131 ja 148). Seega oli asjaolu, et laste isa töötas välisriigis, vaid üheks hooldusõiguse piiramise põhjuseks. Kolleegiumi hinnangul tekkis laste isa välisriigis viibimisest probleem seetõttu, et laste ema jättis lapsed hooletusse ja ei suutnud teise vanema äraolekul oma vanemakohustusi täita. Nüüdseks on asjaolud muutunud, sest vanemad ei ela enam koos.
  8. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole laste ema veendunud, et laste isa on oma varasemaid käitumismustreid muutnud ning omandanud vajalikke vanemlikke oskusi. Ringkonnakohus laste ema väidetega ei nõustu. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 29.
  9. Vastuses määruskaebusele on avaldaja kinnitanud, et laste isa teeb lastekaitsetöötajatega koostööd ja võtab kuulda nende soovitusi, samuti lepib kehtestatud reeglitega. Laste isa on
  10. detsembri
  11. a kohtuistungil selgitanud, et ta on käinud umbes viiel korral lastekaitsespetsialisti LM soovitusel LK juures teraapias (dtl 806, ajamärk 01:35:47). Seejuures on laste isa avaldanud, et ta oli lastest seitse kuud eemal ning on aru saanud, et ta peab lastega suhteid taastama (dtl 807, ajamärk 01:37:22). Laste isa on
  12. veebruari
  13. a seisukohaga esitanud nõustamise/teraapias osalemise kohta tõendi, millest nähtub, et
  14. juunist 2023 kuni
  15. veebruarini 2024 on laste isa osalenud pereterapeut/nõustaja LK teenusel viiel korral, sh nii üksi kui ka koos lastega (dtl 1072). Täiendavalt on laste isa selgitanud, et ajal, mil ta viibis vangistuses, jätkas ta psühholoogi juures käimist (dtl 804, ajamärk 01:18:12). Seejuures on isa tõendanud soovi jätkata psühholoogi juures käimist (dtl 1073). 29.
  16. Ka on laste isa avaldanud nõusolekut osaleda programmis „Imelised aastad“. Avaldaja on selgitanud, et programmis „Imelised aastad“ õpetatakse vanemaid, kuidas kehtestada tõhusalt piire ja reegleid, kuidas last julgustada ja tunnustada, kuidas õpetada last tugevate 12

(21)tunnetega toime tulema, kuidas arendada last mängu abil, kuidas lahendada konflikte ning kuidas tulla toime stressiga (dtl 851). Ringkonnakohus ei nõustu laste ema väitega, et laste isa ei kuulu programmi sihtrühma, kuivõrd see on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele. Laps II on praegusel hetkel seitsmeaastane. Arvestades viidatud programmi kirjeldust, võib õpitust kasu olla ka vanemate kui kaheksaastaste laste kasvatamisel. Kuna isa on menetluse kestel näidanud üles soovi teha avaldajaga koostööd, on laste isal ja avaldajal võimalus kokku leppida täiendavates abimeetmetes. 29.
  1. Laste ema leiab, et laste isa ei ole muutnud enda käitumist ja suhtumist teistesse inimestesse, sh lastesse. Laste ema viitab seejuures
  2. detsembri
  3. a kohtuistungil laste isa avaldatule, kus ta vastas, et ta ei näe endas probleemi ega ka enda sõnavaras ja väljenduslaadis. Kolleegiumi hinnangul toob laste ema esile üksikuid lauseid ja sündmusi, kuid asjaolusid tuleb vaadelda kogumis. Nii on laste isa samal kohtuistungil avaldanud, et suheldes lastega peab ta muutma oma hääletooni ja sõnavara ning taltsutama oma emotsioone, samuti on isa avaldanud soovi saada selles osas abi lastekaitsetöötajatelt (dtl 806, ajamärgid 01:29:15 ja 01:30:03). Seejuures on laste esindaja avaldanud, et laste isa on juba näidanud ja ka näitab, et ta on valmis oma käitumist ja arusaama muutma, mida tõendavad laste ja isa kohtumised ning koosviibimised viimase poole aasta jooksul (dtl-d 1039 ja 1040). Kohtumiste tagasiside nii lastelt kui ka isalt on olnud positiivsed ning lapsed on väljendanud soovi uuesti isaga koos aega veeta ja ootavad seda. Mingit kartust, vastumeelsust või ebaturvalisust isaga koosolemise ja suhtlemise osas ei ole lapsed väljendanud (dtl 878). Ka avaldaja esindaja on
  4. detsembri
  5. a kohtuistungil kinnitanud, et laste isa on oma seisukohti ja vaateid muutnud (dtl 792, ajamärk 00:01:36). Vastuses määruskaebusele on avaldaja esile toonud, et laste isa on andnud lastekaitsetöötajatele nõusoleku regulaarseteks kodukülastusteks, millest saab järeldada, et neil on võimalik kontrollida isa teenustel osalemist ning vajadusel teda toetada ja nõustada. 29.
  6. Eelneva põhjal on ringkonnakohtu hinnangul võimalik teha järeldus, et laste isa on mõistnud oma vigu lastega suhtlemisel ja on muutnud oma senist käitumismustrit. Laste ema arvamus, et eelnimetud tegevused ei ole piisavad, ei väära fakti, et laste isa on teinud olulisi samme selleks, et tagada laste heaolu. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et laste isa ei kavatse eelnimetatud tegevustega jätkata. Seejuures on vaidlustatud määrusega tehtud laste isale ettekirjutus jätkata perenõustaja ja psühholoogi teenustel osalemist. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et laste isa on oma käitumist ja suhtumist lastesse muutnud. Avaldaja ja ka laste ema poolt kirjeldatud sündmused, mis andsid aluse käesoleva avalduse esitamiseks, toimusid ajal, mil vanemad elasid koos. See põhjustas vanematevahelisi tülisid, mida pidid pealt kuulma ja nägema ka lapsed. Kolleegium möönab, et laste isa peab viisakalt käituma ka laste ema suhtes, kuid praegusel juhul on määrava tähtsusega see, et laste isa on parandanud oma suhet lastega. Samuti on asjaolud avalduse esitamise ajaga oluliselt muutunud (vanemad ei ela enam koos), mistõttu ei pea lapsed olema vanemate tüli keskmes. 29.
  7. Laste ema heidab maakohtule ette kohtulahendi põhjendamiskohustuse rikkumist. Laste ema leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses arvestanud, et laste isa suhtes on käimas kriminaalasja nr 1-23-4259 menetlus, milles laste isa süüdistatakse lapse I vägivallaga ähvardamises ja ema suhtes toimepandud koduvägivallas. Kolleegium laste ema etteheitega ei nõustu. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 15 kriminaalasja menetlusega seotud asjaolu piisavas ulatuses hinnanud. Kolleegium on seisukohal, et igasugune füüsiline ja vaimne vägivald on keelatud, kuid jagab maakohtu seisukohta, et laste isa on väljendanud oma käitumisega selget tahet laste eest hoolitseda ning näidanud üles võimet teha lastekaitsetöötajatega koostööd. Seejuures on laste esindaja selgitanud, et käimasolev kriminaalasja menetlus ei takista laste isa 13
(21)hooldusõiguse teostamist. Laste esindaja ja lastekaitsetöötjate avaldatud andmete põhjal ei ole põhjust järeldada, et laps I kardaks oma isa (dtl-d 877 ja 879). Lapse I hirmu või vastumeelsust isa suhtes ei ole maakohtunik lapse I ärakuulamisel täheldanud ning sellist asjaolu ei nähtu ka ärakuulamise protokollist (dtl-d 881–885). Ajutised eestkostjad on oma
  1. juuni
  2. a aruandes kirjeldanud lapse I käitumist, mille kohaselt oli ta isa suhtes tõrjuv siis, kui ta tajus teiste juuresolekut. Muidu oli laps I isa autot nähes elevil, ta nägu lõi särama ja ta oli isaga lähedane (dtl 319). Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et kriminaalasja menetluse tulemus ei mõjuta praeguse menetluse tulemust eeldusel, et laste isa jätkab lapsega I suheldes ja teda kasvatades uute käitumismustrite hoidmist ega ohusta tema heaolu. 29.
  3. Ringkonnakohus nõustub laste ema seisukohaga, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades (vanemad ei ela koos, laste vanus, lapse I tervislik seisund, lastel puudub teine hooldusõiguslik vanem) on laste heaolu ohustatud, kui laste isal on hooldusõigus, kuid ta elab ja töötab olulise osa ajast Soomes. Ringkonnakohus on menetlusosalistega arutanud võimalust teha laste isale täiendavaid ettekirjutusi Eestis elamise ja töötamise kohta, samuti kehtestada keeld, et laste isa ei või minna lastega Soome elama. Selliste täiendavate ettekirjutuste tegemisega on isa, ema ning avaldaja nõustunud (dtl-d 1148, 1152, 1153 ja 1167). 29.7.

§ 134

lg 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha ettekirjutusi ja kehtestada keelde. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et kui lastele jääb üks hooldusõiguslik vanem, siis see vanem elab ja töötab olulise osa ajast Soomes. Sellise elukorralduse puhul ei ole laste isal võimalik oma laste eest vajalikul määral hoolitseda. Isegi, kui isa korraldab oma äraoleku ajaks lastele kõrvalise abi, ei ole see praeguse juhtumi asjaolusid arvestades kooskõlas laste huvidega. Kuna lastel peab säilima regulaarne füüsiline kontakt ka laste emaga, on oluline, et lapsed elaksid koos isaga Eestis.

§ 123

lg 1 mõtte kohaselt peab kohus lähtuma lapsesse puutuvate asjade läbivaatamisel esmajoones tema huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Arvestades eeltoodut teeb ringkonnakohus laste isale täiendavad ettekirjutused: - laste isa peab laste isikuhooldusõiguse teostamisel elama ja töötama Eesti Vabariigis; laste isa ei või lahkuda lastega Eesti Vabariigist kauemaks kui kaheks nädalaks ning mitte rohkem kui üheks kuuks kalendriaasta jooksul. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tehtud ja ringkonnakohtu lisatud ettekirjutused on piisavad selleks, et tagada laste heaolu isa juures kasvades. 30. Edasi käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väiteid, milles laste ema vaidlustab temalt hooldusõiguse äravõtmist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 4 ja 5 laste ema isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes täielikult piiranud, tähendab see tegelikult seda, et maakohus on

§ 135lg 2 alusel võtnud laste emalt hooldusõiguse täielikult ära.

31. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et laste ema ei ole pikaajaliselt olnud suuteline vanema hooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Samas nõustub ringkonnakohus laste emaga, et maakohus ei ole hinnanud laste ema esile toodud väiteid ja esitatud tõendeid tema elukorralduslike muudatuste kohta. Nii on maakohus oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), mis on laste ema osas kaasa toonud osaliselt ebaõige lõppelahendi. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolud piisavad selleks, et teha nendest järeldus, et teiste abinõude rakendamine ei ole lapsi ähvardava ohu ärahoidmiseks piisav. Seetõttu puudus maakohtul alus

§ 135lg 2 järgi laste emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. 14

(21)32. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul põhjendatud

§ 140alusel laste ema isikuhooldusõiguse peatamine mõlema lapse suhtes.

Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 32.1. Kohus võib lapse huvide kaitseks vanemate hooldusõiguse

§ 140alusel peatada, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.

Hooldusõiguse peatamine on

§ 140

mõtte kohaselt ajutine meede selleks, et lapse õigused ja huvid ei jääks kaitseta ajal, mil tema hooldusõiguslik vanem ei saa hooldusõigust teostada, s.o viia õiguslik olukord vastavusse tegeliku olukorraga. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab

§ 140

lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Hooldusõiguse peatamiseks annab

§ 140

lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral hooldusõigust teostada. Vanema hooldusõiguse peatamise tulemusena säilib vanemal küll hooldusõigus, kuid

§ 140

lg 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298/40, p 16.2). 32.2. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (RKTKm 14.11.2012, 3-21-121-12, p 15). Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et laste ema hooldusõigus tuleb

§ 140

lg 1 kohaselt peatada, mitte

§ 134lg 1 ja § 135 lg 2 alusel ära võtta.

32.

  1. Enne hooldusõiguse äravõtmist tuleb kohaldada muid abinõusid ja anda vanemale võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardava ohu kõrvaldada (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 19). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et emalt hooldusõiguse ära võtmata jätmine on lastele ohtlik. Avaldaja hinnangul ei ole toetavate abinõudega võimalik laste ema käitumisse muutust tuua ning kõik kohased meetmed on ammendunud. Kolleegium ei saa sellega nõustuda, sest laste emale ei ole kohtu poolt tehtud ühtegi ettekirjutust. Kolleegium märgib, et kuigi maakohus kohaldas ema suhtes esialgset õiguskaitset, ei teinud ta emale ühtegi ettekirjutust. Tõsi, avaldaja on kohtuväliselt laste emale mitmeid toetavaid meetmeid pakkunud ning proovinud teha temaga koostööd, kuid see pole aidanud (nt programm „Kainem ja tervem Eesti“ (dtl 51), mis lõpetati, sest ema analüüsid näitasid alkoholi tarvitamist; psühhiaatri teenus (vt nt STAR kanne 176, dtl 39; dtl 52), psühhiaatril ei ole võimalik ema aidata, kui ema oma alkoholi probleemi ei tunnista (STAR kanne nr 179, dtl 40); tugiisiku teenus (dtl 53); laste ema sai sotsiaalkorteri, kus lastega elada, kuid läks sealt tagasi laste isa korterisse (STAR kanne nr 134, dtl 28)). Laste ema on ka ise
  2. detsembril 2022 kirjeldanud, millist abi ta saanud on (dtl-d 181–182). Tugiisiku hinnangul pakutud teenused ja programmid laste ema ei aita, sest ema alkoholiprobleemi ei tunnista (STAR kanne nr 148, dtl 32). Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et asja lahendamisel tuleb arvestada, et laste ema on pärast avalduse kohtusse esitamist teinud olulisi samme olukorra parandamiseks. Samuti on ema elukorralduses oluline muutus see, et vanemad ei ela koos, mistõttu ei esine enam nendevahelisi tülisid. 32.
  3. Asja materjalidest nähtuvalt on laste emal alkoholiprobleem, millest tulenevalt ei ole ta olnud suuteline vanema isikuhooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Kohtule esitatud avalduses märkis avaldaja, et perekond on sotsiaalosakonna jälgimisel alates
  4. aastast. Avaldaja on esile toonud, et olles alkoholijoobes, ei taga laste ema lastele vajalikku hoolt, laps I ei jõua kooli ning laps II lasteaeda, samuti on olnud lapsed söömata. Avaldaja on selgitanud, et 15

(21)lastekaitsetöötajad on seoses laste ema alkoholitarbimisega käinud mitmeid kordi politseiga pere elamispinnal ning laste ema tervisliku seisundi tõttu on kutsutud ka mitmel korral kiirabi. Kolleegiumi hinnangul on avalduses esile toodud asjaolud, et ema ohustab laste heaolu, tõendatud. 32.4.
  1. Asja materjalidest nähtuvad muuhulgas järgmised juhtumid: -
  2. aprillil 2021 sai avaldaja politseilt teate, mille kohaselt laste ema olevat kolm päeva järjest tarvitanud alkoholi, karjunud, laamendanud ning üritanud lapsele I kallale minna. Politsei käis perekonna elukohas ja võttis laste ema kainenemiseks kaasa ning laste vanaema jäi lapsi valvama (laps I oli tol ajal 10-aastane ja laps II 4-aastane) (dtl 4); -
  3. aprillil 2021 edastas politsei avaldajale teate, mille kohaselt tehti perekonna elukohta järelkontroll ning laste emal tuvastati alkoholijoove 1,35 mg/l (dtl 5). Perekonna elukohas viibisid ka laste vanaema ja vanaisa, kes aitasid lastel hakkama saada (dtl 14, kanne 26); -
  4. juulil 2021 sai avaldaja lasteabitelefonilt teate, et laste ema on kodus purjus (dtl 16, kanne nr 36).
  5. juulil 2021 avaldajaga toimunud vestluses selgitas laste ema, et oli tarvitanud unerohtu ja rahusteid ning magas ega saa aru, miks poeg üldse sellist asja kuhugi teatas (dtl 16, kanne nr 35); -
  6. augustil 2021 teavitas Pärnu Haigla avaldajat, et laste emalt võetud analüüsidest selgus, et laste ema on alkoholi mittetarbimise kohta valetanud. Laste ema soovis koostöö programmiga „Kainem ja tervem Eesti“ lõpetada (dtl-d 5, 17, kanne nr 41); -
  7. jaanuaril 2022 sai avaldaja e-kirja sotsiaalpedagoogilt, kes avaldas lapse I suhtes muret. Laste ema väitel on laps I haige, aga laste isa väidab, et laste ema on tsüklis (dtl 18, kanne nr 48); -
  8. jaanuaril 2022 sai avaldaja teate, mille kohaselt laste ema vend Z helistas
  9. jaanuaril 2022 lasteabitelefonile, teatades, et lapsed on kodus haiged ning laste ema joobes ja agressiivne. Laps I oli ema telefonilt Zle helistanud. Politsei käis perekonna elukohas, kuid laste ema keeldus alkomeetrisse puhumast (politseil oli kahtlus, et ema on alkoholi tarvitanud, sest ta värises tugevalt ja tal olid tasakaaluhäired). Lapsi tuli kuni laste isa saabumiseni valvama laste vanaisa (dtl-d 5 ja 6); -
  10. veebruaril 2022 tegi avaldaja laste isa telefonikõne ajendil perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Uks avati alles siis, kui kohale oli kutsutud politsei. Laste ema oli magamistoas, tal oli lõug ja huul katki ning välisel vaatlusel tundus alkoholijoobes (keeldus alkomeetrisse puhumast). Laps I oli endast väljas ega tahtnud kodust lahkuda. Laste eest tuli hoolt kandma laste vanaisa.
  11. veebruaril 2022 teostatud kodukülastuse käigus selgitas laste ema, et ta ei tea, miks eelmisel päeval politsei käis. Laste ema sõnul ei olnud ta purjus, vaid oli võtnud palju unerohtu ja rahusteid (dtl 20, kanded nr 68–72). -
  12. aprillil 2022 suhtles avaldaja lapse I kooli esindajaga, kes avaldas, et laste ema oli kooli helistanud ning rääkinud segast juttu (dtl 21, kanne nr 81); -
  13. aprillil 2022 tegi avaldaja perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Laste ema oli välisel vaatlusel alkoholijoobes, kuid ei tunnistanud alkoholi tarbimist. Laste ema nägu oli katki ning kätel olid verevalumid. Laste ema väitis, et kukkus vastu vanni, kui üritas last II vannist välja tõsta. Laste ema vanema poja sõnul olid lapsed söömata. Pärast avaldaja lahkumist jäi lapsi valvama vanem poeg ning hiljem laste vanaisa (dtl-d 6 ja 21, kanne nr 82); -
  14. aprillil 2022 tegi avaldaja taaskord perekonna elukohta kodukülastuse. Pärast mitut politseipoolset hoiatust avas laps I ukse. Laste ema tundus välisel vaatlusel alkoholijoobes 16
(21)(keeldus alkomeetrisse puhumast). Lapsi jäi valvama laste vanaisa (dtl-d 6 ja 21, kanne nr 83); -
  1. aprillil 2022 viis laste isa laste ema haiglasse, kus anti laste emale ravimeid. Avaldaja selgitas vanematele, et enne kui laste ema ei ole vajalikku ravi saanud ning tema seisukord ei ole märgatavalt paranenud, ei saa jätta lapsi laste ema järelevalve alla (dtl-d 6 ja 22, kanne nr 86); -
  2. mail 2022 teostas tugiisik perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Kodus viibisid laste ema ja laps I. Laste ema oli voodis pikali, mis välisel vaatlusel ei tundunud tavaline. Järgmisel päeval teostatud järelkontrolli ajal oli laste ema magamistoas voodis ning tundus olevat mingi aine mõju all. Laste ema kinnitas, et ei ole alkoholi tarbinud ning on võtnud vaid rahusteid ja kurgurohtu (dtl-d 7 ja 23, kanne nr 89); -
  3. augustil 2022 sai avaldaja laste isalt telefonikõne, mille kohaselt ei saa keegi laste emaga ühendust. Avaldaja teostas perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Laste ema magas voodis ja lapsed olid hommikust saati söömata. Välisel vaatlusel tundus laste ema alkoholijoobes, mistõttu sooviti lapsed toimetada turvakodusse. Laste ema hakkas nutma ning tegi lapsele I lahkumise raskeks (laps I ei soovinud turvakodusse minna). Samal õhtul käis tugiisik perekonna elukohas, kust leidis laste ema magamistoa põrandalt. Kuna laste ema seisund tundus halb, kutsuti kiirabi, kes võttis laste ema kaasa. Laste ema tunnistas kiirabile, et oli tarbinud rahusteid (dtl-d 7, 8, 28 ja 29, kanded nr 130–135); -
  4. novembril 2022 sai avaldaja informatsiooni, et laps I on perekonna elukoha ukse taga ega saa tuppa ning oli kahtlus, et laste ema on tarvitanud alkoholi ja unerohtu. Elukohta külastanud tugiisiku hinnangul oli toas tunda tugevat alkoholi lõhna ning laste ema käitumine ei olnud tavapärane (dtl-d 8, 31 ja 32, kanded nr 147 ja 148).
  5. novembril 2022 helistas tugiisik lapsele I, sest laste ema ei olnud võimalik kätte saada. Lapse I sõnul oli ema tarvitanud alkoholi (dtl 8); -
  6. novembril 2022 teostas avaldaja kodukülastuse ning tuvastati alkomeetriga, et laste ema oli alkoholijoobes. Lapsed paigutati turvakodusse.
  7. novembril 2022 sai avaldaja info, et laps I pidi minema kooli, kuid läks hoopis koju. Avaldaja teostas kodukülastuse, kuid ust ei avatud ka politseile. Laste ema väitis telefonis avaldajale, et neid ei ole kodus (lapse ema väitis, et ta on Pärnu-Jaagupis ja laps II sõbranna juures). Avaldaja suhtles laste ema vanima pojaga, kes lubas pärast kooli minna olukorda kontrollima. Vanema poja teavituse peale tegi avaldaja veel samal päeval kodukülastuse. Vanema poja sõnade kohaselt laste ema magab ja ei ole kontaktne. Laps I oli endast väga väljas ja nuttis ning ta toimetati tagasi turvakodusse (dtl-d 8, 32–36, kanded nr 149, 152, 156, 157, 160, 163, 164); -
  8. ja
  9. novembril 2022 tehtud kodukülastustel selgus, et laste ema oli taaskord alkoholijoobes, mh avaldas laste ema suitsiidimõtteid (dtl-d 38 ja 39, kanded nr 171, 173, 176).
  10. novembril 2022 teavitas laste ema vend Z, et laste ema jõudis tema juurde, kuid on purjus ja räägib enesetapust (dtl 42, kanne nr 187); Eelnevast nähtub, et laste ema ei ole pikaajaliselt olnud suuteline vanema hooldusõigust nõuetekohaselt teostama alkoholisõltuvuse tõttu. Olles alkoholijoobes, ei suuda ema laste eest vajalikku hoolt kanda, seades ohtu nii laste füüsilise kui vaimse tervise. Laste ema ise on pidevalt eitanud alkoholi tarbimist, ometigi on laste ema vajanud korduvalt oma seisundi tõttu kiirabi. Eelnevatest juhtumitest nähtub, et laste ema on leitud korduvalt kodus ebaadekvaatses seisundis magamas (nii alkoholijoobes kui ka rahustite ja unerohtude mõju all), samal ajal on lapsed järelevalveta (ka olukorras, kus lapsed on kodus haiged olnud). Seejuures on laste ema maakohtu
  11. detsembri
  12. a istungil avaldanud, et ta on võtnud koos alkoholiga ravimeid, olles teadlik, et see võib tuua tõsise tagajärje (dtl 180, ajamärk 00:19:59). Lapsed on olnud ka 17
(21)näljas. Ajal, mil ema on olnud alkoholijoobes, on laste eest pidanud hoolt kandma laste ema vanim poeg B (kes oli ka ise alaealine) ning laste vanavanemad. 32.4.
  1. Lisaks nähtub asja materjalidest, et lapsel I oli probleeme koolikohustuse täitmisega, muuhulgas on pere tugiisik avaldanud, et laps I on võtnud rolli kaitsta oma ema kõige välise eest (dtl 22, kanne nr 84). Kuigi algselt on laps I proovinud ema alkoholiprobleemi varjata, on ta siiski lastekaitsetöötajale avaldanud, et ta saab aru, et probleem on ema joomises (dtl-d 36 ja 46, kanded nr 166 ja 203). Lapsega I kokku puutunud turvakodu perevanem ja koolipsühholoog on väljendanud lapse I pärast tõsist muret (dtl 35 kanne nr 161 „C tundis end eile ikka väga halvasti, oli näha, et lapse närvid on väga pingul. C ei olnud söönud eile õhtul eriti ning kurtis, et pea käib ringi.“; dtl 46 kanne nr 203 „Viimastel koolipäevadel on C olnud tuim ja kurb.“). Lapse II osas nähtub asja materjalidest, et ta ei ole jõudnud lasteaeda, muuhulgas on B avaldanud, et laps II ei käi lasteaias (dtl 14, kanne nr 24). 32.4.
  2. Asja materjalidest nähtub ka laste ema manipuleeriv käitumine laste suhtes. Nii on lapsega I kokku puutunud spetsialistid väljendanud muret, et lapse ema sisendab lapsele I erinevaid seisukohti ning on last I mõjutanud (dtl-d 622, 712 kanne nr 307, dtl 755 ema kõne lapsega I: „Ema vastas, öeldes ainult: „Ütlen sulle ainult üht - jookse, C, jookse“, antud lauset kordas ema mitmel korral. C küsis seepeale, mida ja miks. Kuna vastust ei tulnud soovis C emale head ööd ja lõpetas kõne.“). Lastekaitsetöötaja on ühte kodukülastust kirjeldades avaldanud, et laste ema oli laste turvakodusse paigutamisele vastu ja väitis, et laps II on haige. Laps II oli ema lähedal ning natukese aja pärast püüdis imiteerida oksendamist (dtl 32, kanne nr 149). Avaldaja on esile toonud, et Z edastas eestkosteasutusele salvestuse telefonikõnest, milles purjus ema räägib lapsega I, nutab ning laps I peab ema maha rahustama. Kõnest oli aru saada, et olukord oli lapse jaoks väga ebamugav ja last kahjustav, sest laps võttis lapsevanema rolli (dtl 622). 32.
  3. Eeltoodule vaatamata on ringkonnakohtu hinnangul laste ema tõendanud, et ta on teinud oma elukorralduses muudatusi. On näha, et laste ema soovib kujunenud olukorda muuta ja on teinud selleks arvestatavaid jõupingutusi. Ema on käinud regulaarselt psühhoterapeudi JO vastuvõttudel (dtl 434), samuti osaleb ta Naiste Tugikeskuse teenusel (dtl 437). Laste ema käib alates
  4. augustist 2023 tööl, mida kinnitab maakohtule esitatud töötamise registri väljavõte (dtl 787), tal on püsiv elukoht, mida kinnitab maakohtule esitatud üürileping (dtl-d 781–785). Samuti on laste ema tõendanud, et ta osaleb alates
  5. oktoobrist 2023 regulaarselt Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus alkoholitarvitamise häire ravi (AHR) teenusel (dtl 867). Maakohus eeltoodud asjaoludele ja tõenditele hinnangut andnud ei ole. 32.
  6. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et ema hoolib lastest. Asja materjalidest nähtuvalt on emal lastega lähedased suhted. Samas, suuresti oma alkoholisõltuvusest tingituna puudub laste emal praegu vaimne valmisolek laste kasvatamiseks ning ta pole suuteline tegema laste huvidest lähtuvaid otsuseid, nende eest hoolitsema ja tagama neile stabiilset, turvalist ja arengut toetavat keskkonda. Praegusel ajal vajab laste ema ise abi. Emal on vaja vabaneda sõltuvusprobleemist, saavutada vaimne tasakaal ja ehitada oma elu üles, leides endale sobiva töö ja püsiva elukoha. Seega tõdeb ringkonnakohus, et positiivsed muudatused üldises elukorralduses on varasemat lapsi kahjustava perioodi pikkust arvestades aset leidnud liiga lühikest aega. Viimane tõsisem lapse ema joomaperiood leidis aset
  7. a septembris, mida on laste ema maakohtule
  8. detsembri
  9. a istungil ka tunnistanud (dtl 794, ajamärk 00:12:00). STAR-i väljavõttest nähtub, et
  10. septembril 2023 siseneti laste ema viibimiskohta (Rohu 44-407) Päästeameti abiga ning laste ema toimetati haiglasse, kust viimane lahkus
  11. septembril
  13. septembril 2023 läks politsei laste ema olukorda kontrollima, Päästeamet sisenes korterisse läbi akna. Laste ema oli tugevas joobeseisundis ja ta toimetati haiglasse, kust ta taaskord omal soovil järgmisel päeval lahkus (dtl 581). Seejuures selgitas laste ema avaldajale, et kui ta saaks lapsed tagasi, 18
(21)siis ta ei jooks (dtl 575). See väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõsiselt võetav, sest laste ema jõi ka siis, kui lapsed olid temaga. 32.
  1. Laste ema on määruskaebuses esile toonud, et ta ei ole pikema perioodi jooksul alkoholi tarvitanud. Oma väite tõendamiseks esitas laste ema
  2. augusti
  3. a,
  4. oktoobri
  5. a,
  6. novembri
  7. a,
  8. detsembri
  9. a,
  10. jaanuari
  11. a,
  12. veebruari
  13. a ja
  14. märtsi
  15. a laboratoorse uuringu tulemused (dtl-d 788–790, 868, 1006, 1154–1157). Samuti esitas laste ema
  16. aprillil 2024 Sihtasutuse Pärnu Haigla arsti dr JR poolt väljastatud tõendi, millega soovib tõendada, et emale tehtud uuringute pinnalt saab väita, et ta ei ole viimase kuu jooksul alkoholi tarbinud. Kolleegiumi hinnangul ei saa viidatud tõenditest teha ema poolt soovitud järeldust alkoholi mittetarvitamise kohta. Laste ema on määruskaebuses selgitanud, et
  17. oktoobri
  18. a test oli üle normi seetõttu, et ta tarvitas septembri alguses alkoholi. Seega ei tõenda
  19. augusti
  20. a ja
  21. oktoobri
  22. a testid, et laste ema on loobunud alkoholi tarvitamisest. Seda järeldust ei saa teha ka dr JR hinnangust, sest selle kohaselt on laste ema poolt alkoholi liigtarvitamine vähetõenäoline. Alkoholi liigtarvitamiseks peetakse inimese tervisele kahju põhjustavat alkoholitarvitamist, kuid see ei tähenda, et alkoholi pole tarvitatud. Seega ei saa esitatud tõendist teha järeldust, et laste ema ei ole uuringute tegemise perioodi jooksul alkoholi üleüldse tarvitanud, nagu on väitnud laste ema. Ka ei ole laste ema ümber lükanud laste isa väiteid
  23. detsembri
  24. a ja
  25. veebruari
  26. a uuringute tulemuste kohta. Erinevalt teistest uuringutest, ei nähtu nendest testidest CDT näitajat. Seega ei ole ringkonnakohus veendunud, et laste ema on täielikult loobunud alkoholi tarvitamisest, mistõttu näeb ringkonnakohus

§ 134lg 1 mõttes jätkuvat ohtu laste heaolule.

Seetõttu ei ole laste huvides jätta ema isikuhooldusõiguse teostamine peatamata, sest asjaolu, kas ta on võimeline püsivateks muutusteks, vajab probleemi (pikaajaline alkoholisõltuvus) iseloomu tõttu pikema aja möödumist. 32.

  1. Laste ema on määruskaebuses maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud LI selgitustega. Vastuseks märgib ringkonnakohus, et nii laste ema kui isa on dokumentaalsete tõenditena esitanud menetlusväliste isikute selgitusi. Ringkonnakohtu hinnangul saab esitatud selgitustega tuvastada, et teatud perioodidel on isikutevahelised, sh laste ema ja ajutiste eestkostjate suhted olnud väga pingelised ja konfliktsed. Ringkonnakohus leiab, et see, et täiskasvanutevaheline suhtlus oli konflikte, ei anna laste emale õigustust selleks, miks ta jättis oma vanemlikud kohustused täitmata. 32.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et laste ema ei saa alkoholiprobleemist tingituna hakkama laste eest hoolitsemisega ja ta ei suuda teha laste huvidest lähtuvaid otsuseid, mistõttu on praegusel hetkel põhjendatud tema isikuhooldusõiguse peatamine. 32.
  3. Laste ema on määruskaebuses viidanud, et laps I soovib elada temaga. Selle väite osas ei saa ringkonnakohus jätta tähelepanuta, et laps I on ka avaldanud, et ta ei soovi oma vana elu tagasi (dtl 622). Ringkonnakohus ei ole veendunud, et laste ema on lõplikult oma alkoholisõltuvusest vabanenud ning suuteline tegema laste huvidest lähtuvaid otsuseid, nende eest hoolitsema ja tagama neile stabiilset, turvalist ja arengut toetavat keskkonda. 33.

§ 124

lg-s 1 sätestatud isikuhooldusõigus hõlmab nii faktilist hoolitsust ja eluvajaduste katmist (toit, eluase, riided, tervishoid), kasvatamisega seotud küsimusi (sh haridus) kui ka otsustamist lapse suhtlusringkonna ja viibimiskoha üle (sh lapse elukoht) (Perekonnaseaduse seletuskiri (55 SE), lk 33). Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et laste ema on ohtu seadnud nii laste füüsilise kui vaimse tervise. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et laste ema tõttu on lapsel I olnud probleeme koolikohustuse täitmisega ja laps II 19

(21)ei ole jõudnud lasteaeda. Seetõttu on põhjendatud peatada laste ema isikuhooldusõigus terves ulatuses, s.o nii hariduse, huviringide, tervise kui ka viibimiskoha määramise küsimustes. 34. Maakohus on laste emalt ära võtnud ka varahooldusõiguse. Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks tuvastanud, kuidas laste ema ohustab laste vara. Nii on maakohus oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lgga 2), mis on laste ema osas kaasa toonud varahooldusõiguse äravõtmise osas ebaõige lõppelahendi.

§ 127

esimese lause järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

§ 134

lg 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral piirata varahooldusõigust teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute keelamisega, samuti võib kohus vanemalt varahooldusõiguse täies ulatuses ära võtta.

§ 136

lg 1 järgi üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Kuna asja materjalidest ei nähtunud, kuidas ema laste vara ohustab, palus ringkonnakohus selles osas avaldajalt täpsustust. Avaldaja andis kohtule teada, et talle teadaolevalt ei ole olnud olukordi, kus laste ema oleks seadnud laste vara ohtu. Ka laste isa ega laste esindaja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Kuna menetlusosalised ei ole esile toonud ja ka asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse laste ema suhtes varahooldusõiguse piiramiseks, äravõtmiseks või peatamiseks, tuleb selles osas maakohtu määrus tühistada. Laste emale jääb laste varahooldusõigus. 35. Riigikohus on selgitanud, et kuigi hooldusõiguse peatamise ajal ei saa vanem

§ 140

lg 3 järgi hooldusõigust teostada, saab hooldusõiguse peatamise ajal vanema suhtles kohaldada ka

§-des 134 ja 135 nimetatud abinõusid (RKTKm 04.12.2014, 3-2-1-142-13, p 16). Seejuures on seadusandja jätnud loetelu lahtiseks osas, missuguseid abinõusid ohu ärahoidmiseks on võimalik rakendada. Nii on

§-des 135 ja 136 kirjeldatud meetmete alternatiividena rakendatud järgmisi: keelatud vanematel alkoholi tarvitada, kohustatud vanemaid ravima alkoholismi, kohustatud vanemaid kasutama kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid tugiteenuseid, kohustatud vanemaid järgima kohaliku omavalitsuse juhiseid lapse kasvatamisel, suunatud vanemaid või lapsi psühholoogi juurde jne (vt TlnRnKm 11.10.2016, 2-15-13460, p 9 11 lõik). 36. Olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja osaleb lapse elus ka pärast lapse perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma ja tegema selleks avaldajaga koostööd, tuleb vanemale enne hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja lapsi ähvardanud ohu kõrvaldada (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 18). Seetõttu teeb ringkonnakohus

§ 134

lg 3 alusel isikuhooldusõiguse peatamise ajaks laste emale ettekirjutused, mille järgimine annab emale võimaluse kõrvaldada lapsi ähvardava ohu põhjused ning tõestada, et ta on suuteline oma vanemakohustusi täitma. Seejuures on laste ema taotlenud ettekirjutuste tegemist nii maakohtus kui määruskaebuses. Ringkonnakohus määrab, et laste ema on kohustatud: - tegema vähemalt iga 1,5 kuu tagant CDT testi; tegema koostööd Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsespetsialistidega; omama töökohta või olema Eesti Töötukassas arvel töötuna; Avaldajal on nende ettekirjutuste täitmise põhjal võimalik laste ema elumuutuste jätkusuutlikkust hinnata ning teha sellest järeldus, kas ema on võimeline tagama laste heaolu. Kui ema ettekirjutusi ei täida ja laste huvidest ei lähtu või kui avaldaja leiab, et ema ei ole muul 20

(21)põhjusel võimeline iseseisvalt või koos tugiteenustega laste eest hoolt kandma, on avaldajal võimalik esitada vastavalt asjaoludele kohtusse avaldus hooldusõiguse äravõtmiseks. Samas selgitab ringkonnakohus laste emale, et vaidlustatud määrusega tehtud muudatused laste isikuhooldusõiguses ei ole tingimata lõplikud.

§ 140

lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Seega, kui laste ema saab oma alkoholisõltuvusest jagu ja korraldab oma elu ümber selliselt, et ta on võimeline hooldusõigust teostama, on tal tulevikus võimalik taotleda isikuhooldusõiguse taastamist. 37. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et laste isikuhoolduse peatamine ei mõjuta laste ema õigust lastega suhelda.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lõikest 21 tuleneb, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Seega, kui vanemad ei jõua kokkuleppele ema ja laste suhtlemise korra osas, on kummalgi vanemal õigus esitada kohtule avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Vastavalt TsMS §-le 5601 tuleb vanematel enne kohtusse pöördumist läbida lepitusmenetlus, v.a viidatud sätte lõikes 2 sätestatud juhul. Kui vanemad ei ole enne kohtusse pöördumist lepitusmenetlust läbinud, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses, peatades selleks ajaks menetluse (TsMS §-le 5601 lg-d 4 ja 6).

  1. TsMS § 5631 järgi on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
  2. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 553 lg 1 on praeguses asjas lapsel I iseseisev kaebeõigus ning ta võib praeguses asjas ringkonnakohtu määruse peale kaevata oma esindaja kaasabita. Alaealine on määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus, vabastatud riigilõivu tasumisest (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 1). Menetluskulude jaotus
  3. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
  4. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kolleegium leiab, et arvestades kohtuasja olemust ja määruskaebuse osalist rahuldamist, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a laste emale ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
  5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 21

(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.