lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja esitatud asjaolud sellised, mis võimaldaks kõrvale kalduda menetluskulude jaotuse üldreeglist. Riigikohus on mitmetes lahendites (nt 3-2-1-126-14, p-s 16) asunud seisukohale, et erandi kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Riigikohus on samuti olnud seisukohal (nt 3-2-1-9416, p 18), et erandi kohaldamiseks ei piisa sellest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Samuti ei õigusta erandi kohaldamist asjaolu, et hageja ei taotlenud riigi õigusabi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele. 3 Tsiviilasi nr 2-23-15745 Hageja menetluskulud koosnevad vastavalt menetluskulude nimekirjale riigilõivust 40 eurot. Riigilõiv on vajalik kulu ja hagi menetlemise eelduseks. Asjas määrati ekspertiis, mille kulu oli 210 eurot. Ekspertiis oli asjas vajalik ja põhjendatud, et tuvastada hagi aluseks olevat asjaolu hageja põlvnemise kohta kostjast. Vastavalt
lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Liina Karlson vastab seega
Vastavalt
lg-le 1 võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega oli hagejal õigus käesolevas menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu, s.o 165 eurot, sh käibemaks, jääb Riigikohtu praktikas aktsepteeritud summa piiresse (nt 21.06.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13164 on aktsepteeritud tunnitasu mh 220 eurot. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tasu kokku on ülepaisutatud ja põhjendamatu, arvestades käesoleva asja sisu ja asjaolu, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline. Kohus ei pea hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks rohkem kui pool tundi, arvestades et esitatud on kaks asjaolu ja ekspertiisi teostamise taotlus. Kohus peab põhjendatuks ka volikirja koostamisele kulunud aega 1 min. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastusega tutvumine 10 min ja kohtuistungitel osalemise kulu. 13.12.2023 istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 34 min. 26.03.2024 istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 14 min. Kohus peab põhjendatuks ka ekspertiisiga tutvumise kulu 10 min, ekspertiisimäärusega tutvumise kulu 5 min ja istungiteks ettevalmistamist kokku 30 min (arvestades, et asjaolude hulk käesolevas asjas on olnud väga limiteeritud, hagejat esindas professionaalne ja kvalifitseeritud lepinguline esindaja, kes on tuttav nii õigusaktide kui kohtupraktikaga vaidlusaluses küsimuses). Kohus ei pea põhjendatuks 07.11.2023, 24.11.2023, 09.12.2023, 13.12.2023, 14.12.2023 kulusid täpsustamata tegevuste osas „AET“, „Maksekorraldus AET“, „E-toimik“, „meeldetuletus kliendile“, „telefonikõne kliendiga“, „järelkõne“. Nimetatud kulude kirjelduse puhul ei ole kohtul võimalik kontrollida tehtud toimingu sisu, seotust asjaga ja vajalikkust kohtumenetluses. Kohus ei pea samuti põhjendatuks kulu korralduslikes küsimustes kohtuga suhtlemisel, s.o 17.11.2023 „kohtule kinnitus istungi aja sobivusest“ 5 min, 05.02.2024 kiri kohtule, kiri AET kontroll kokku 15 min (toimikust nähtuvalt saatis hageja esindaja sel päeval kohtule poole realise e-kirja). Kohtu hinnangul kajastub nimetatud kulu juba hageja lepingulise esindaja tunnihinnas. Korralduslikud küsimused ei ole samastatavad menetlustoimingutega. 4 Tsiviilasi nr 2-23-15745 Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku 134 min, s.o 2,23 tundi, s.o 2,23*165=367,95 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on füüsiline isik, kellel ei ole õigust käibemaksu tagasi saada. Kokku on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 40+210+367,95=617,95 eurot. Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule
lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.